Mõniste Vallavolikogu — Mõniste Kooli arengukava kinnitamine — KO, 202, 2182

Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 2 ja lg 3, Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91lg 2 ja lg 3 ning Mõniste Vallavolikogu 30. mai 2002.a määrusega nr 12 kinnitatud «Mõniste valla haridusasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise kord» p 4 alusel. § 1. Mõniste Kooli arengukava kinnitamine Kinnitada Mõniste Kooli arengukava aastateks 2006-2009 (arengukava lisatud). § 2. Rakendussäte Määrus jõustub 01. aprillil 2006. a. Volikogu esimees Tõnis-Koit PIHU Mõniste Vallavolikogu 28. märtsi 2006. a määrus nr 5 MÕNISTE KOOLI ARENGUKAVA 2006 – 2009 SISSEJUHATUS Mõniste Kooli eesmärkideks on pakkuda õpilastele konkurentsivõimelist haridust ja arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi. Vastavalt üldisele eesmärgile on Mõniste Koolis oluline: teotahteliste kõrge teadmiste- ja oskustepagasiga Eesti Vabariigi kodanike kasvatamine õpilaste sotsiaalse käitumise pädevuste kujundamine õpilaste aktiivsuse ja vastutustunde arendamine valikuvõimaluste suurendamise teel turvalise ja meeldiva õpi- ja töökeskkonna tagamine koolis infotehnoloogia rakendamine koolitöös ja kooli igapäevaelus lapsekeskne isiksust arvestav õpetamine ja kasvatamine (Mõniste Põhikooli arengukava 2001-2004) elukestva õppe põhimõtete järgimine strateegiliste juhtimispõhimõtete rakendamine igapäevatöös Mõniste koolipere töötab ühise meeskonnana nende eesmärkide saavutamise nimel. Visioon – Mõniste Kool on konkurentsivõimelist haridust pakkuv ja sotsiaalseid oskusi arendav kool, kus on hea õppida ja töötada. Mõniste Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Mõniste Kooli arengukava 2006-2009 koostamisest võttis osa kogu koolipere. Arengukava väljatöötamisel tehti SWOT-analüüs ja toimusid rühmatööd. Arengukava projekt töötati õpetajate poolt enne avalikku arutelu ka individuaalselt läbi. Toimus ka ühine arutelu kogu kooli personali ja ÕOV esindajate osavõtul. Arengukava koostamisse kaasati kooli õpilasi (kooli tugevuste, nõrkuste ja vajaduste kaardistamisel) ja lapsevanemaid (kooli tugevuste, nõrkuste ja vajaduste kaardistamisel) nende küsitlemise kaudu. Küsitleti kõiki õpilasi. Lapsevanemaid küsitleti juhusliku valiku teel küsitlusankeedi abil. Arengukava projekt töötati läbi kooli hoolekogu poolt ja tutvustati avalikkusele kooli koduleheküljel ning raamatukogudes Kuutsil ja Sarus. Mõniste Kooli arengukava lähtub: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast Võru maakonna munitsipaalkoolide võrgu arengukavast 2004-2010 Võru maakonna planeeringu uuendatud tegevuskavast aastateks 2004-2007 Mõniste valla arengukavast 2005-2012 ja tegevuskavast 2005-2008 Mõniste Põhikooli arengukavast 2001-2004 Mõniste Kooli põhimäärusest Elukestva Õppe Strateegiast 2005-2008 SWOT analüüsi, rühmatööde, küsitluste, ühise arutelu ja avalikustamise tulemustest Arengukava koostamisel on aluseks võetud ka riiklikul tasandil seatud prioriteedid. 1. OLUKORRA KIRJELDUS Mõniste Kool asub Võrumaal Mõniste vallas Kuutsi külas. Esimesed andmed koolihariduse võimaldamisest pärinevad 1730. aastast. Mõniste Kooli teeninduspiirkond on Mõniste valla territoorium. 2005. aasta septembril liideti Mõniste Põhikooliga Mõniste lasteaed ja kool nimetati ümber Mõniste Kooliks. Mõniste lasteaed on töötanud alates 1962. aastast. Praegune Mõniste Kool asub kahes omavahel ühendatud hoones, millest vanem on ehitatud 1898. aastal ja uuem hoone 2000. aastal. Koolimajas on igal klassil olemas oma klassiruum ja riidehoid. Koolis on kaasaegne arvutiklass, muusikaõpetuse klass, jõusaal ja renoveeritud köök. Alates 2004. aastast töötab kooli ruumides postipunkt ja avalik internetipunkt. Õpilastele, õpetajatele ja valla elanikele on kasutada avar küla raamatukogu (Mõniste valla arengukava 2005-2012) . Õpilastele kasutamiseks on ka kooli lugemissaal ja seal asuv õppekirjandus. Kokku on koolimajas kasulikku pinda 2569.3 m2 (millest hoone vanemas osas on 695 m2) . Kooli vahetus läheduses asub ka nn poiste tööõpetuse maja (kasulikku pinda 107,8 m2), mis on praegu rekonstrueerimisel. 1.1. Õpetajate kvalifikatsioon ja haridustase Mõniste Kooli personal koosneb 28. töötajast, kellest 1 on praegu lapsepuhkusel. Koolis töötab 15 õpetajat, neist 13 põhikooli ja 2 lasteaia osas (muusikaõpetuse õpetajat arvestades 3 õpetajat). Lasteaias töötab ka 2 lasteaiaõpetaja abi. Muusikaõpetuse õpetaja annab muusikalist õpetust ka lasteaias. Kooli õpetajaskonna kvalifikatsiooni ja haridustaset kirjeldab tabel 1. Pedagoogide vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 1. Mõniste Koolis on 2 mees- ja 13 naisõpetajat. Õpetajaskond on energiline ja arenemistahteline, kellele võib toetuda kooli arenguprogrammi väljatöötamisel ning elluviimisel. Kooli personal on koostööaldis ja omab head meeskonnatöö oskust. Tabel 1. Töötavate pedagoogide kvalifikatsioon ja haridustase Haridus kõrgharidus kõrgharidus omandamisel kesk-eri haridus kutseharidus põhiharidus 7 3* 8 0 0 Ametijärk pedagoog-metoodik vanem-pedagoog pedagoog noorem-pedagoog kvalifikatsioonita 0 4 11 0 0 Akadeemiline kraad bakalaureus bakalaureus omandamisel magister magister omandamisel doktor 7 2 0 0 0 * üks õpetaja omandab teist kõrgharidust Kõik kooli pedagoogid on huvitatud pidevast enesetäiendamisest. Joonis 1. Pedagoogide vanuseline koosseis

1.2. Õpilased Mõniste Koolis õpib 113 last ja lasteaias käib 30 last (15.01.2006 seisuga). Kokku on Mõniste Koolis 143 last. Põhikooli osas on üheksa klassikomplekti. Lasteaias on moodustatud kaks rühma. Õpilaste arvu klasside kaupa näitab tabel 3. Õpilaste arvu dünaamikat kirjeldavad tabel 4 ja joonis 2. Tabel 3. Õpilaste arv klasside kaupa 2005/2006 õa 1. klass 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass 7. klass 8. klass 9. klass 7 9 8 13 14 17 15 17 13 Tabel 4. Õpilaste arvu dünaamika 2004-2010 (Võru maakonna munitsipaalkoolide võrgu arengukava 2004-2010) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1.-3. klass 28 24 22 20 26 30 35 4.-6. klass 50 43 34 28 24 22 20 7.-9. klass 54 53 54 50 43 34 24 Kokku 132 120 110 98 93 86 79 Joonis 2. Mõniste Põhikooli õpilaste arvu dünaamika 1997-2004 (Mõniste valla arengukava 2005-2012)

Mõniste Põhikooli astunud laste arv on viimastel aastatel aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud ja prognoos näitab veel järgneval paaril aastal õpilaste arvu vähenemist. Samas prognoositakse aastatel 2007-2008 kooliastuvate laste arvu kasvu. Joonis 3. Mõniste Põhikooli astujad 1998-2005 ja prognoos 2005-2009 ( Mõniste valla arengukava 2005-2012)

Mõniste valla lapsi õpib ka väljaspool valda asuvates koolides. Kokku õppis 2004/2005 õppeaastal 61 Mõniste valla õpilast väljaspool koduvalda (sh keskkoolides, kutsekoolides). Põhikooli osas õpib neist 23 õpilast. 1.3. Kooli toimivuse võtmenäitajad Kooli toimivuse võtmenäitajad on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kooli toimivuse võtmenäitajad Võtmenäitaja: Mõõdikud: Sihtrühma rahulolu arenguvestlused õpilastega rahuloluküsitlused Õppeedukus heade-väga heade hinnetega õpilaste arv õppeaasta tulemuste põhjal mitterahuldavate hinnetega õpilaste arv õppeaasta tulemuste põhjal tasemetööde tulemused lõpueksamite tulemused Koolikohustuse täitmine põhjuseta puudutud tunnid põhjuseta puudunud õpilaste arv Õpilaste edasiõppimine kokkuvõtted (protsentuaalselt) kokkuvõtted valdkonniti Teeninduspiirkonna koolikohustuslike õpilaste koolis õppimine protsent piirkonna koolikohustuslike õpilaste koguarvust (ideaalne 100%) põhjuste analüüs Rahaliste vahendite kasutamise efektiivsus aasta kokkuvõtted projektide kaudu saadud rahastused Koolipere rahulolu töö- ja õpikeskkonnaga arenguvestlused rahuloluküsitlused Kooli toimivuse kohta hinnangu andmisel võrreldakse ka õpilaste lõpueksamite tulemusi aastate kaupa (tabel 6) ja tehakse kokkuvõtteid kooli lõpetanute edasise käekäigu kohta (tabel 7). Tabel 6. Lõpueksamite tulemused (keskmine hinne ja eksami sooritanud õpilaste arv) Kooli keskmine Eest keel Inglise keel Vene keel Mate- maatika Füüsika Keemia Bioloogia Aja- lugu Geo- graafia õpilasi eksamil 2002.a 3,07 3,5 3,0 2,86 3,5 4,0 14 8 1 14 4 1 14 2003.a 3,0 4,0 3,62 4,5 3,83 13 5 13 2 6 13 2004.a 3,38 4,0 3,25 3,6 4,0 8 2 8 5 1 3 2005.a 3,79 5,0 4,0 4,14 4,25 3,25 14 1 1 14 8 4 14 Tabel 7. Mõniste Kooli lõpetanute edasine käekäik 2002-2005 Kooli lõpetanute edasine käekäik (%) Õa Kutsekool Keskkool Armee Kodune Tööl Tead-mata 2002/03 15,4% 61,5% — — 23.1% — 2003/04 33,3% 66.7% — — — — 2004/05 21,4% 64,3% — 14.3% — — Kooli toimivuse kompleksseks hindamiseks tuleb sisse viia kooli sisehindamise süsteem. 1.4. Laste tervishoid, õpiabi ja turvalisus Mõniste Kooli õpi- ja töökeskkond on kaasaegne, kuna kool asub 2000. aastal valminud hoones. Koolil on nõuetele vastav köök. Kool asub looduskaunis kohas ning ümbruskond on soodne lasteaia laste õuetundide läbiviimiseks. Turvalisuse eesmärgil on tarvis piiritleda lasteaia mänguala territoorium piirdeaiaga. Samuti tuleb mitmekesistada lasteaia laste õues mängimise võimalusi. Vajalik on luua võimalusi erinevate rollimängude mängimiseks ja aktiivseks tegevuseks õues. Koolil puudub võimla, mis seab piiranguid õpilaste kehaliste võimete ja oskuste arendamisele. Koolil on staadion (mis on tarvis rekonstrueerida) ja jõusaal, mida õpilased saavad igapäevaselt kasutada. Koolis järgitakse tervist edendavaid põhimõtteid. Koolis tervisenõukogu moodustatud ei ole. On korraldatud tervisepäevi. Pidevalt on korraldatud spordiüritusi ja võetud aktiivselt osa spordivõistlustest. Meditsiinilist abi annab kooli õpilastele valla arst, kelle vastuvõtukabinet asub valla keskuses. Vajadusel tuleb tagada õpilaste transportimine valla keskusesse. Seni on seda tehtud kooli personali isiklike sõiduautodega. Kooli õpilaste tervisekontrolliks on võimaldatud kasutada kooli ruume. Koostöös Päästeametiga ja Eesti Politseiga on korraldatud õppepäevi. Õpilaste vajadustest lähtudes ning kooli õppekava paremaks realiseerimiseks on koolis sisse viidud parandusõppe tunnid. Parandusõpet teostavad õpetajad on läbinud vastava koolituse. Igal aineõpetajal on määratud tugiõppe eesmärgil iganädalased konsultatsioonide ajad. Alates 2006. aastast toimuvad konsultatsiooniaegade raames neli korda nädalas õpiabi tunnid, mille eesmärgiks on soodustada koduste õppeülesannete tegemist. Algklasside õpilased saavad koduseid õppetükke teha ja sisukalt aega veeta pikapäeva rühmas. Lihtsustatud õppekava alusel õpib kolm õpilast. Kolmandas kooliastmes on kõige enam probleeme. Nende leevendamiseks on alates 2006. aastast sisse viidud nn tunnirahu süsteem. Probleemseid õpilasi meil ei ole – on õpilasi, kel on probleeme ning õpetajaskond on koostööaldis aitamaks neid lahendada ja soodustamaks iga õpilase individuaalset arengut. Tähelepanu pööratakse ka võimekatele õpilastele. Andekatele lastele on püütud luua nende võimetele ja vajadustele vastavad õpitingimused. Ettevalmistamine ja osalemine aineolümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel on üheks väljundiks. Osaletakse B. G. Forseliuse Seltsi töös (alates 1991.a). Mitmed õpilased tegelevad kodu-uurimisega. Erinevaid enesearendamise võimalusi loob noorkotkaste ja kodutütarde liikumises osalemine. Tunniväliselt on ka spordis võimekatele õpilastele loodud võimalusi enese arendamiseks. Rekonstrueerimisjärgus on poiste tööõpetuse maja, mis loob võimalusi käelise tegevuse ja oskuste mitmekülgseks arendamiseks. Tüdrukute käelise tegevuse arendamiseks on sisustatud käsitööklass. Õpetajad on eestvedava ja õpilastepoolset initsiatiivi toetava hoiakuga. Õpilasi kaasatakse kooliellu õpilasomavalitsuse kaudu. Õpilasomavalitsuse tegevus on taas hoogustumas. Õpilaste sotsiaalsete probleemide lahendamisel tehakse koostööd Mõniste valla sotsiaaltöötajaga. Kord aastas on õpilasi nõustanud psühhiaater, kes on andnud vajadusel juhtnööre edasise abi saamise osas. Vajadus on logopeedilise abi järele. 1.5. Koostöö lastevanematega Koostöö lapsevanematega on pidev ja toimub eelkõige klassijuhatajate vahendusel. Koostöö vormideks on koosolekud, lapse arenguvestlused, klassi või kooli ühisüritused. Alates 2005.a toimuvad arenguvestlused kõigi lastega nende lastevanemate osavõtul. Erilise huvi orbiidis on erivajadusega lapsed, põhjuseta puudujad ja korrarikkumistele kalduvad lapsed. Kõik lapsevanemad ei ole kahjuks koostööaltid. Lapsevanemaid püütakse koolis toimuvaga kursis hoida ka kooli kodulehekülje ja igakuiselt ilmuva kooli infolehe vahendusel. Lapsevanemaid peaks edaspidi veelgi intensiivsemalt kooliellu kaasama (nt kooli sisehindamine). Koolil on aktiivselt tegutsev hoolekogu. 1.6. Suhted erinevate koolidega Eestimaal Mõniste Koolil kodumaal sõpruskooli ei ole. Mõningaid ühisüritusi on tehtud Varstu Keskkooliga ja Antsla Keskkooliga. Juhtkonna tasandil peab Mõniste Kool sõbraks Krabi Põhikooli. Edaspidi tuleks luua Eesti koolidega tihedamaid koostöösidemeid. 1.7. Välissuhted Mõniste Koolil on sõpru: SOOMES Kaavi kooliga on pikaajalised sõprussidemed. On toimunud õpetajate ja õpilaste vahetus kogemuste omandamise ja kultuurivahetuse eesmärgil. LÄTIS Ape kooliga on suheldud väga pikka aega, kuid intensiivsemalt viimase kolme aasta jooksul. On toimunud vastastikused külaskäigud, ühisüritused, võistlused kogemuste vahetamise eesmärgil. NORRAS Nesflateni kooliga on suhtlemine viimasel ajal olnud tagasihoidlikum. Intensiivselt suhtlevad õpilased omavahel interneti teel. On toimunud vastastikused külaskäigud. Kõigi eelpoolnimetatud haridusasutustega suhtlemine on andnud hea võimaluse võõrkeelte praktiseerimiseks ning õpilaste ja õpetajate silmaringi avardamiseks. Suhtlemine Euroopa koolidega võiks olla intensiivsem. Leida tuleks praktilisi koostöö võimalusi. 1.8. Infotehnoloogia areng Mõniste Koolis Mõniste Koolis on infotehnoloogia arendamise eesmärk hariduse andmise kvaliteedi tõstmine ja õppeprotsessi efektiivsemaks muutmine. Mõniste Kooli arvuti(kasutaja) õpetus toimub erinevates õppetundides ja tunnivälistes tegevustes praktilise arvutikasutamise kaudu, õpilase ea kohaselt ja õpetaja juhendamisel (Mõniste Põhikooli infotehnoloogia arengukava 1998-2002). Valikainete raames toimuvad arvutiõpetuse tunnid. Mõniste Kooli arvutiseerimisel on lähtutud piirkonna üldistest huvidest ja on osaletud erinevates projektides. Arvutiparki on pidevalt uuendatud. Täiendavaid rahalisi vahendeid on kooli infojuht taotlenud erinevate projektide kaudu. Praegu on Mõniste Koolis 25 arvutit, neist 13 õpilaste ja 10 õpetajate ja teiste töötajate kasutuses. Lasteaia osas on 2 arvuti. Arvuteid kasutatakse pidevalt igapäevatöös. Infotehnoloogia pidev arendamine on üks prioriteete. 1.9. Huvitegevus Mõniste Koolis Huvitegevuse eesmärgiks on luua koolis soodne arengukeskkond kõikidele õpilastele arvestades nende huvisid ja võimeid. Huvijuht on kasvatustöö juhendajaks oma isiksuslike omaduste, professionaalsete teadmiste ja oskustega, omades isamaalist eluhoiakut (Mõniste Põhikooli huvitegevuse arengukava 2001-2004). Oluliseks peetakse kooli traditsioonide hoidmist. Kooli traditsioonilised üritused on: koolialguse aktus õpetajate päev isadepäev lasteaias kultuurhommikud adventide ja rahvakalendri olulisemate päevade tähistamiseks luulekonkurss jõulupidu kooli olümpiamängud (suvel, talvel – 2.aastase intervalliga) vastlapäev Mehkamaa Ööbik lõpuaktus Traditsiooniks on saanud ka rahvatraditsioonide tähistamine koostöös Mõniste muuseumiga (nt leivapäev, külvipäev, linapäev) ja Päkapikumaa külastamine. Pidevalt toimub huviringide töö. Huvitegevuse püütud arvestada õpilaste soovidega. Aktiivselt võetakse osa maakonnas toimuvatest spordivõistlustest. Kehalise kasvatuse õpetaja on seejuures olnud initsiaatoriks. 2005. aastal oli Mõniste Kool maakoolidest spordis maakonna parim. Võimalusel käiakse õpilastega Haanjas suusatamas. Aktiivselt osaletakse noorkotkaste ja kodutütarde liikumises, mille tegevuste loetelu on väga mitmekesine – alates esseekonkurssidest ja malevõistlustest kuni kehaliste võimete proovilepaneku ja laskmiseni välja. Noorkotkaste ja kodutütarde tegevuse eestvedajaks on kooli huvijuht, kes juhendab tegevusi väga kõrgel tasemel. Samas on oluline olnud kõigi õpetajate panus. Kolm aastat järjest on võidetud maakondlikud võistlused ja käidud väljaspoolgi Eestit esindamas. 2. KOOLI ARENGU TAKISTUSED JA EELDUSED 2.1. Tegevusvaldkonna ohud 1. traditsiooniline kodune kasvatus on kadumas 2. sotsiaalsed probleemid 3. kohati lapsevanemate vähene huvi lapse arengu vastu 4. noorsoole on kättesaadavad mõnuained 5. korraliku noortekeskuse puudumine, noorsootöö halb korraldus 6. alaealistele on mõjutus- ja karistusalaseid vahendeid vähe 7. laste arvu vähenemise tõttu võib tekkida rahalisi raskusi 8. teeninduspiirkonna õpilaste õppimaasumine ümbruskonna teistesse koolidesse 9. kutseõpetuse puudulikkus maakonnas (9.kl.lõpetajatele) 10. õpilaste vähesed teadmised edasiõppimise võimaluste kohta 11. õpimotivatsiooni vähenemine 12. hariduselu pidev reformimine tekitab segadust 13. laste arvu vähenemine ja seetõttu liitklasside tekkimise oht 14. pedagoogilise kaadri leidmisega võib tekkida raskusi 2.2 Kooli nõrgad küljed 1. Seni kehtinud arengukava ellurakendamiseks ei ole piisavalt tööd tehtud Strateegiliste arenguplaanide elluviimisega ei ole eesmärgistatult keegi tegelenud. 2. Vähene koostöö naaberkoolidega Ühiste strateegiate väljatöötamine, ressursside efektiivsem kasutamine koostöös naaberkoolidega on olnud puudulik. 3. Töö lastevanematega Lastevanematele ei ole tehtud piisavalt selgitustööd, et nad oleks huvitatud oma lapsele hariduse andmisest just Mõniste Koolis. 4. Võõrandumine kooli kollektiivi ja valla elanikkonna vahel. Kool /valla elanikud ei ole teinud piisavalt koostööd. 5. Kooli siseprobleemid Distsipliiniprobleemid õpilaste puhul. Ei toimi mõnede ainete vaheline koostöö. 6. Kaadripoliitika Kaadri osas puudub koostöö teiste koolidega. 7. Koolil puudub «oma nägu» Vaja on selgitada, milles seisneb meie kooli omapära. 8. Õpetaja töö pädevuste kujundajana jääb mõnede õpetajate puhul tahaplaanile Õpetaja ei tohiks olla vaid oma aine õpetaja vaid ka pädevuste kujundaja 9. Sisuline töö puuduste likvideerimiseks Puudustest räägitakse tihti, kuid nende likvideerimine on jäänud tagasihoidlikuks. 2.3. Kooli tugevad küljed 1. Hea õppemateriaalne baas Tasemel arvutiklass, tarkvara, tehnilised õppevahendid, sisukas kooliraamatukogu, õpetajad on varustatud õppematerjalidega 2. Tugev pedagoogiline kaader Õpetajad vastava kvalifikatsiooniga või seda omandamas, pidev enesetäiendamine, pedagoogide vanuseline koosseis, toimib meeskonnatöö 3. Õppekasvatustöö Senini on suudetud tagada konkurentsivõimelise põhihariduse andmine, toimib erivajadustega laste õpetamine parandusõppe ja lihtsustatud õppe kaudu. Algklasside pikapäevarühma tegevus toetab õppetöö tulemuslikkuse saavutamist. On võimalik õpetada õpilasi erinevates õpikeskkondades. Kooli tugevamad küljed on sport, loodusainete õpetamine, võru keele õpetamine ja kodu-uurimine. 4. Klassijuhatajate töö Klassijuhatajad on kursis oma klassi õpilaste erinevate probleemidega. Enamus teeb koostööd lastevanemate, huvijuhi, aineõpetajate ja vajadusel sotsiaaltöötajaga. 5. Huvitegevus Õpilastel on palju võimalusi silmaringi arendamiseks väljaspool õppetööd. Kooli traditsioonide järgimine on üks prioriteete. Ülekooliliste ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel osaleb kogu koolipere. Kõrgel tasemel on kodutütarde ja noorkotkaste tegevus. Pooldav suhtumine lapse arengusse väljaspool õppetunde (väljasõidud, teatrikülastused) on samuti üheks kooli tugevuseks. Huvijuht ja mitmed õpetajad on taotlenud aktiivselt projekte kirjutades täiendavaid rahalisi vahendeid ürituste korraldamiseks ja seeläbi õpilaste õppetundidevälise tegevuse mitmekesistamiseks. 6. Sõprussidemete arendamine Ape kooliga 7. Õpetajate ühistegevus Ühistegevuseks on kujunenud ühiskoolitused, osalemine segakoori tegevuses. 8. Kooli elu korraldamisel on aluseks kooli sisekorra reeglid 9. Info edastamine on operatiivne Õpetajad on kursis hariduskorralduslike dokumentide ja nõudmistega. Kooli infoleht on leidnud kindla koha kooli elus. Õpilaste iganädalane kogunemine hoiab ühise pere tunnet. Toimuvad õpetajate iganädalased infohommikud. 10. Palju tublisid õpilasi Enamus õpilasi hoiab oma kooli, täidab sisekorra reegleid. Õpilased esindavad meelsasti kooli. 11. Õppimistingimused, toitlustamine, koolihügieen on heal tasemel 12. Soodne ja meeldiv töökeskkond 2.4 Tegevusvaldkonna võimalused ja vajadused Mõniste Kooli arenguvajadused 1. Lõpetada tööõpetuse hoone rekonstrueerimine 2. Sisustada tööõpetuse hoone vajalike vahenditega 3. Selgitada koolimaja vanema osa rekonstrueerimiseks vajadused 4. Rekonstrueerida koostöös Mõniste vallaga koolimaja vanem osa (sh arvestada ööbimisvõimaluse pakkumise vajadusega) 5. Leida vahendeid võimla ehitamiseks 6. Ehitada võimla 7. Piiritleda lasteaia mänguala territoorium 8. Rajada mänguväljak lasteaia lastele 9. Rajada kooli metskond (sh õueõppe võimaluste mitmekesistamine) 10. Rakendada sisehindamise süsteem 11. Osaleda olümpiaadidel, võistlustel 12. Rakendada tööle logopeed 13. Tunnirahu tagamiseks vajalike meetmete selgitamine ja rakendamine 14. Pedagoogide ja kooli töötajate pideva enesetäiendamise toetamine 15. Teha pidevat koostööd lastevanematega (sh lasteaia osas) 16. Kajastada pidevalt koolielu koduleheküljel 17. Tagada kooli kodulehekülje kaudu operatiivselt info edastamine lastevanematele 18. Jätkata kooli ajalehe väljaandmist 19. Kooli traditsioonide hoidmine, arendamine 20. Õpilasomavalitsuse töölerakendamine ja kaasamine koolielu korraldamisse 21. Pidev suhtlemine ja koostöö tegemine kohaliku omavalitsusega 22. Pidevalt koostöö tegemine kooli hoolekoguga 23. Kooli ruumide ja vahendite kasutamise põhimõtete ja vastutaja määramine õppetöövälisel ajal 24. Koolis huvilistest koosneva mittetulundusühingu loomine (eesmärgiks laiendada võimalusi projektide kaudu täiendavate rahaliste vahendite taotlemiseks) 25. Hea kooli maine kujundamise põhimõtete välja töötamine ja rakendamine 26. Kooli «oma näo» kujundamine Võru maakonna planeeringu uuendatud tegevuskava aastateks 2004-2007 põhjal on Mõniste valla hariduse valdkonna investeeringute vajadus järgmine: Mõniste Kooli tööõpetuse maja Mõniste Kooli staadion Mõniste Kooli võimla Mõniste Kooli arenguvõimalused 1. Pidevalt õpilastele võimaluste loomine erinevates huvialaringides tegutsemiseks 2. Piirkonna laste/noorte vaba aja veetmise mitmekesistamiseks võimaluste loomine 3. Täiskasvanutele mõeldud koolituste läbiviimine kooli ruumides (erinevad huvigrupid) 4. Laagrite korraldamine (sh ruumide väljarentimine laagriteks) 5. Koostöö arendamine seniste koostööpartneritega Lätis, Soomes ja Norras 6. Võimaluste leidmine õpetajate ja õpilaste osalemiseks rahvusvahelistes projektides 7. Pidevalt koostöö tegemine loodava noortekeskusega 8. Pidevalt koostöö tegemine rahvamaja potentsiaali paremaks kasutamiseks 9. Koostöö tegemine valla seltside ja mittetulundusühingutega 10. Koostöö arendamine Mõniste Muuseumiga 11. Õueõppe läbiviimise kui teenuse pakkumine teistele koolidele koostöös Karula rahvuspargiga (võibolla ka 12. Mõniste Muuseumiga) ja loodava koolimetskonna potentsiaali (loodus, kultuur) kasutamine 12. Koostöö tegemine teiste maakonna ja Eesti koolidega 13. Täiendkoolituste korraldamine õpetajatele kohapeal (sh koostöös teiste ümbruskonna koolidega) 14. Kooli sööklat kasutamine toitlustusteenuse pakkumisel 15. Tööõpetuse hoonele mitmekülgse rakenduse leidmine (huvitegevus, kasutamine õppetöövälisel ajal) 16. Jõusaali kasutamise võimaluse pakkumine valla elanikele 17. Täiendavate tugisüsteemide rakendamine (psühholoog, psühhiaater, noorte nõustaja, eripedagoog) 18. Kutsenõustamise süsteemi põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine 19. Eelkutseõppe võimaluste ja suuna selgitamine 20. Eelkutseõppe rakendamine 3. ARENGU PÕHISUUNAD Eesmärgid: 1. Tagada kooli poolt antava hariduse stabiilne ja aktsepteeritud usaldatavus ning selle kaudu kooli maine parendamine. 2. Anda kõigile õpilastele võimetekohane haridus ning selle kaudu kindlustada nende konkurentsivõime edasi õppima asumisel. 3. Arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi. 4. Tõsta kooli õpilaste, lastevanemate ja töötajate rahulolu õppetegevust hästi korraldades. 5. Tagada kooli juhtkonnale kindlustunne õppetegevuse kvaliteedi osas. 6. Tagada pidev õppemateriaalse baasi parendamine arengukavas seatud eesmärkidest lähtuvalt 7. Tagada kooli töötamine võimalikult avatud koolina. Taotleda väljatöötatud eesmärkide saavutamist järgmiste tegevuste kaudu: 1. Kvaliteedisüsteemi igapäevaste tegevuste rakendamine kooli juhtimises. 2. Õppeprotsessi toetavate tugisüsteemide (nt. arvutiklass, raamatukogu, logopeed, õpilasomavalitsus, huvitegevus, ruumide ökonoomne kasutamine, söökla jne.) arendus. 3. Kooli õppekava ja ainekavade pidev uuendamine, lähtudes muutuvatest nõudmistest. 4. Kooli sisemise hindamissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine. 5. Kooli potentsiaali kasutamine õppetöövälisel ajal (nt koolitused, isetegevus) 6. Pidevalt projektitegevustes osalemine ja projektide abil täiendavate rahaliste vahendite taotlemine 4. PRIORITEETSED KOOLIARENDUSE VALDKONNAD 4.1. Juhtimine ja koostöö 4.2. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 4.3. Õpikeskkonna kujundamine 4.4. Õpilaste toetamine 4.5. Huvitegevus 4.6. Välissuhtlemine 5. KOOLI ARENDUSTEGEVUSEKS KAVANDATUD TEGEVUSED 5.1 Juhtimine ja koostöö Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis (01.01.2006): Raske hinnangut anda kuna koolielu korralduses on toimunud olulisi muutusi (uus direktor, lasteaia ühendamine kooliga) Sihtnäitaja (30.12.2009): Sihipärane strateegilistele arenguplaanidele vastav tegevus ja tegevuse analüüs kompleksse sisehindamise kaudu. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise Allikad 1. Õpetajate arengu sisuline ja materiaalne toetamine 2006/2009 direktor, õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve 2. Koolituste korraldamine vastavalt kooli vajadustele 2006/2009 direktor Töötasu Kooli eelarve 3. Vastavalt vajadusele infonõupidamiste ja kord nädalas töökoosolekute korraldamine 2006/2009 direktor, õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve 4. Anda selgelt tagasisidet põhiülesannete täitmise kohta igal aastal. Iga aasta august direktor Töötasu Kooli eelarve 5. Iga õpetaja individuaalse arengu sisuline jälgimine (arenguvestlused) ja atesteerimisele suunamine 2006/2009 õppealajuhataja, direktor Töötasu Kooli eelarve 6. Personalile koolituste korraldamine (sh koostöös teiste ümbruskonna koolidega) 2006/2009 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve 7. Õppepäevade korraldamine koostöö arendamiseks erinevate ainevaldkondade vahel 2006/2009 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve 8. Sisehindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2006/2009 direktor, õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve 9. Koostöö jätkamine seniste sõpruskoolidega 2006/2009 direktsioon Töötasu Kooli eelarve 10. Lastevanemate kaasamine kooli juhtimisse hoolekogu kaudu 2006/2009 direktsioon Töötasu Kooli eelarve 11. Kollektiivi üksmeele tugevdamine ühisürituste kaudu 2006/2009 õppealajuhataja, direktor, huvijuht Töötasu, omafinantseering Kooli eelarve 5.2 Õpetamine, kasvatamine, õppimine Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis: (01.01.2006): Kooli õppekava olemas; aine- ja töökavad olemas Sihtnäitaja (30.12.2009): Kooli õppekava täiendatud, töökavasid täiendatakse õpetajate poolt pidevalt arvutis. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise allikad Aineõpetajate pidev enesetäiendamine (organiseeritult ja omal käel) 2005/2009 õppealajuhatajad, aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Õpetajate ja õpilaste rahvusvahelistes projektides osalemine Järk-järgult direktor Töötasu Kooli eelarve, projektid Uurimustööde traditsiooni jätkamine 2006/2009 õppealajuhataja aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Uurimustööalase tegevuse täiustamine ja koolidevahelise koostöö arendamine 2006/2009 õppealaJuhataja aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve ÕOV poolt tuleva initsiatiivi toetamine, eesmärgiga muuta ÕOV reaalselt ja aktiivselt toimivaks Järk-järgult õppealajuhataja, direktor, huvijuht Töötasu Kooli eelarve Õpilaste toetamine kooli esindamisel võistlustel, olümpiaadidel ja parimate tunnustamine Pidevalt direktor, aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Õpilaste iseseisvalt mõtlema ja töötama, tegevusi planeerima, algatama õpetamine 2006/2009 aineõpetajad huvijuht Töötasu Kooli eelarve Laagrite korraldamine 2007-2009 direktor, huvijuht, majandusjuhataja Töötasu Kooli eelarve, projektid 5.3 Õpikeskkonna kujundamine Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis: (01.01.2006): Poiste tööõpetuse maja rekonstrueerimisel. Sihtnäitaja (30.12.2009): Loodud väga head tingimused poiste tööõpetuse õpetamiseks, rekonstrueeritud koolimaja vanem osa ja valmis võimla. Täiendatud lasteaia mänguväljakut ja loodud head Tingimused õueõppeks. Meeldiv ja turvaline õpi- ja töökeskkond Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise Allikad Pidev info edastamine kooli koduleheküljel 2006/2009 infojuht Töötasu Kooli eelarve Pikapäevarühma töö jätkamine 2006/2009 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Tunnirahu tagamiseks vajalike meetmete selgitamine ja rakendamine 2006 õppealajuhataja, direktor Töötasu Kooli eelarve Projektis «Kvaliteet hariduses» osalemine 2006/2009 töörühm, kogu personal töötasu Kooli eelarve Kooli raamatukogu fondide täiendamine pidev direktor, vastutav õpetaja Töötasu Kooli eelarve Kooli õppeklasside järkjärguline parendamine pidev direktor, majandusjuhtaja Töötasu Kooli eelarve Tööõpetuse hoone rekonstrueerimine 2006 direktor 300 000.- Projektid, Mõniste vald Tööõpetuse hoone vajalike vahenditega varustamine 2006-2007 direktor, majandusjuhtaja Töötasu/ vahendid 10 000.- aastas Kooli eelarve, projektid Koolihoone vanema osa renoveerimiseks vajaduste selgitamine 2006 direktor koostöös Mõniste vallavanemaga, kogu personal Töötasu Kooli eelarve Koolihoone vanema osa renoveerimine koostöös KOV-ga 2006/2009 direktor, majandusjuhtaja Töötasu/ renoveerimise maksumus selgitada Kooli eelarve, Mõniste vald, projektid Leida vahendeid võimla projekti tellimiseks ja ehitamiseks ning võimalusel alustada võimla ehitamist 2006/2009 direktor koostöös Mõniste vallavanemaga, majandusjuhataja Töötasu/ maksumus selgitamisel Kooli eelarve, Mõniste vald, projektid Piiritleda lasteaia mänguala territoorium 2006 direktor, majandusjuhtaja, selgitamisel Valla eelarve Rajada mänguväljak lasteaia lastele 2006-2007 direktor, lasteaia personal, majandusjuhataja selgitamisel Valla eelarve projektid Rajada kooli metskond ja seeläbi mitmekesistada huvitegevuse ja õueõppe võimalusi 2006/2009 direktor, õppealajuhatajad 2006 a töötasu/ edasine vajadus selgitada Kooli eelarve, projektid 5.4 Õpilaste toetamine Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis (01.01.2006): Rakendatud tugisüsteemid; puudub logopeed; probleemiks distsipliiniprobleemid Sihtnäitaja: (30.12.2009): Logopeed tööle rakendatud, pidev töö distsipliiniprobleemide ennetamiseks. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise Allikad Koolikohustuse tagamiseks pidev koostöö lastevanematega 2006/2009 klassijuhatajad Töötasu Kooli eelarve Erivajadustega õpilaste väljaselgitamine, toetamine, tugisüsteemide rakendamine 2006/2009 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Puudumiste ja hilinemiste üle pideva kontrolli teostamine ja põhjuste selgitamine 2006/2009 klassijuhatajad õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Parandusõppe jätkamine 2006/2009 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Andeka õpilase märkamine, tegevuse leidmine 2006/2009 õppealajuhataja aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Olümpiaadidel, võistlustel osalemine pidev aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Õpilaste avalik ja vahetu tunnustamine (sh ajakirjanduses) pidev direktor, aineõpetajad, huvijuht Töötasu Kooli eelarve Puuduliku veerandi-hindega õpilastele sobivate tugisüsteemide rakendamine pidev õppealajuhataja aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Logopeedi või eripedagoogi töölerakendamine 2006 direktor Töötasu Kooli eelarve Psühholoogi/psühhiaatri toe tagamine Vastavalt vajadusele õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Kutsenõustamise põhimõtete väljatöötamine ja ellurakendamine 2006/2007 õppealajuhataja Töötasu Kooli eelarve Eelkutseõppe võimaluste ja suuna selgitamine ning vajadusel rakendamine 2006/2009 Direktor, õppealajuhataja, aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve 5.5 Huvitegevus Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis (01.01.2006): Mitmekesine, erinevaid tegevusi ja õpilaste soove arvestav. Traditsioonilised üritused Sihtnäitaja (30.12.2009): Jätkata samas vaimus. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise Allikad Õpilasomavalitsuse tegevuse taaskäivitamine 2006 huvijuht - - Kooli traditsiooniliste ürituste iga-aastane korraldamine 2006/2009 huvijuht 25 000 –aastas, töötasu Kooli eelarve, projektid Kooli juubeliürituse korraldamine 2006 direktor, kogu personal 10 000.- Kooli eelarve, sponsorid, vilistlased, projektid Pidevalt õpilastele võimaluste loomine erinevates huvialaringides tegutsemiseks 2006/2009 huvijuht 25 000.- aastas kooli eelarvest + projektid, töötasu Projektid, sponsorid Leida koostöövõimalusi piirkonna laste/noorte vaba aja veetmise mitmekesistamiseks 2006/2009 Direktor, huvijuht Töötasu Kooli eelarve, projektid 5.6 Välissuhtlemine Mõõdik Eksperthinnang/ õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis (01.01.2006): Lapsevanematega arenguvestlused, koosolekud, ühisüritused. Sõpruskoolidega suhtlemine tagasihoidlikum viimasel ajal. Sihtnäitaja (30.12.2009): Kool on avatud - pidev koostöö lapsevanematega, kohalike elanikega, asutustega. Sõprussuhted Euroopa koolidega. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg Teostajad/ Vastutajad Maksumus Rahastamise Allikad Kooli ajalehe väljaandmise jätkamine 2006/2009 ajalehe toimetus Töötasu Kooli eelarve Koostöö parendamine kohaliku omavalitsusega Pidev direktor Töötasu Kooli eelarve Intensiivne suhtlemine ja koostöö kooli hoolekoguga pidev direktor Töötasu Kooli eelarve Selgelt tagasiside andmine põhiülesannete täitmise kohta igal aastal kooli hoolekogule Iga aasta august direktsioon Töötasu Kooli eelarve Kooli ruumide ja vahendite kasutamise põhimõtete ja vastutaja määramine õppetöövälisel ajal 2006 direktor Töötasu Kooli eelarve Koolis huvilistest koosneva mittetulundusühingu loomine 2006 direktor - Kooli eelarve Kooli mainekujunduse põhimõtete välja töötamine ja rakendamine 2006/2009 direktor, õpetajad, ÕOV Töötasu Kooli eelarve Täiskasvanutele mõeldud koolituste korraldamine 2007/2009 direktor, Töötasu Projektid, Kooli eelarve Ruumide väljarentimine laagrite jms ürituste korraldamiseks 2007/2009 direktor Töötasu Kooli eelarve Koostöö jätkamine seniste sõpruskoolidega 2006/2009 direktor, huvijuht Töötasu Kooli eelarve Kohaliku potentsiaali ja ressursside (rahvamaja, muuseum, aktiivsed inimesed) efektiivsem kasutamine ürituste korraldamisel ja huvitegevuse mitmekesistamisel pidev direktor, huvijuht Töötasu Kooli eelarve Lastevanemate küsitlemine tagasiside saamiseks 2008 direktsioon, lapsevanemad Töötasu Kooli eelarve Õueõppe kui teenuse pakkumine teistele koolidele kasutades kooli metskonna, Karula rahvuspargi ja Mõniste Muuseumi potentsiaali 2009 direktor, õppealajuhatajad, aineõpetajad Töötasu Kooli eelarve Kooli sööklat kasutamine toitlustusteenuse pakkumisel 2007-2009 majandusjuhataja Töötasu Kooli eelarve Kooli ruumide ja ressursside kasutamine valla elanike poolt koostöös kooliga (nt jõusaal, tööõpetuse maja) pidev direktor, õpetajad Töötasu Kooli eelarve 6. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal hoolekogus, õppenõukogus, õpilaste omavalituses I õppeveerandi jooksul. Ettepanekud kooli arengukava täiustamiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses: haridusalase seadusandluse muudatustega; muudatustega riiklikus õppekavas; muudatustega haridusnõudluses; muudatustega kooli investeeringutes; kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega Mõniste valla arengukava muutmise korral LISA 1 Mõniste Põhikooli arengukava 2001-2004 põhjal on täitmata/osaliselt täidetud järgmised eesmärgid: 1. Koolihoone ümbruse ja spordiväljakute korrastamise strateegia (2001) 2. Ökonoomsema ja turvalisema õpilaste veo korraldamine (2002) 3. Piirkonna koolide ühisürituste toetamine (pidevalt) 4. Loodusainete õpetamise mitmekülgsemaks muutmine kasutades piirkonna võimalusi (pidevalt) 5. Spordirajatiste ehitamine (2001) 6. Poiste käsitööklass (2001) 7. Ainetundideks laboratoorsete tööde õppevahendite komplektide muretsemine? (pidevalt) 8. Logopeedilise abi võimaldamine seda vajavatele õpilastele (2001) 9. Spordisaali valmimine (2004) 10. Õpilaste omaalgatuslike projektide toetamine? (pidevalt) 11. Võimaluste pakkumine täiskasvanute ümberõppeks ning täiskasvanute huviringide tegevuseks 12. Kooli ja külarahva ühisürituste korraldamine 13. kooli söökla ja ruumide väljaüürimine 14. koostöö valla teiste asutustega