Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-38-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2006. a kohtuotsus AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kaebuses Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaideotsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks ennistada Rapla Maksuameti otsuse ning vaideotsuse peale vaide esitamise tähtaeg ja vaadata vaie sisuliselt läbi — RT III, 38, 325 (mta)

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-38-06 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Julia Laffranque Kohtuasi AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaideotsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks ennistada Rapla Maksuameti otsuse ning vaideotsuse peale vaide esitamise tähtaeg ja vaadata vaie sisuliselt läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-71 Menetluse alus Riigikohtus AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21. september 2006 Kohtuistungil osalenud isikud AS XXXXX XXXXX (pankrotis) esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Maksu- ja Tolliameti esindaja Heili Kaares Resolutsioon 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-71 ja Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsus asjas nr 3-1338/04 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. 15. jaanuaril 2003 kuulutati välja AS XXXXX XXXXX pankrot. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) raamatupidaja esitas 21. jaanuaril 2003 taotluse käibemaksu enammakse tasaarvestamiseks. Rapla Maksuameti 22. jaanuari 2003. a otsusega nr K5270-1/427 see taotlus rahuldati ja tehti tasaarvestus aktsiaseltsi käibemaksu enammakse ning tema poolt tasumisele kuuluvate maksusummadega. Tasaarvestamise otsust ega toimingut aktsiaselts ei vaidlustanud. Rapla Maksuameti 18. augusti 2003. a maksuotsusega nr 4-05/1280 kohustati AS-i XXXXX XXXXX (pankrotis) tasuma käibemaksu 552 654 kr, millest 219 604 kr kaeti aktsiaseltsi käibemaksu enammakse arvel. Täiendavalt tuli aktsiaseltsil tasuda käibemaksu 333 050 kr. Maksuotsust ja selle alusel toimunud tasaarvestust aktsiaselts ei vaidlustanud. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) saatis 23. jaanuaril 2004 MTA Lääne maksukeskusele kirja nr 136, milles esitas oma seisukohad 22. jaanuari 2003. a otsuse nr K5270-1/427 ja 18. augusti 2003. a maksuotsuse nr 4-05/1280 kohta. Lääne maksukeskus andis omapoolse selgituse 29. jaanuari 2004. a kirjas nr 6-5/335. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) 12. veebruari 2004. a taotluses paluti MTA-d ja MTA Lääne maksukeskust ennistada vaide esitamise tähtaeg eelnimetatud otsustele. MTA Lääne maksukeskus jättis 19. veebruari 2004. a otsusega nr 6-2/30 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide. Ka MTA jättis 2. märtsi 2004. a otsusega nr 57 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide. 2. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) esitas halduskohtule kaebuse MTA 2. märtsi 2004. a vaideotsuse nr 57 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks ennistada Rapla Maksuameti 22. jaanuari 2003. a otsusele nr K5270-1/427 ning 18. augusti 2003. a maksuotsusele nr 4-05/1280 vaide esitamise tähtaeg ja vaadata vaie sisuliselt läbi. 3. Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsusega asjas nr 3-1338/04 kaebus rahuldati. Kohus tühistas MTA 2. märtsi 2004. a vaideotsuse nr 57, kohustas MTA-d asja uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuse motiividega, ja mõistis MTA-lt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud 26 560 kr. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) määrava tähendusega on MTA Lääne maksukeskuse käitumine alates 2003. aasta septembrist, kui pankrotihaldur pöördus suuliselt maksuhalduri poole seoses väidetava teadasaamisega 18. augusti 2003. a maksuotsusest. MTA jättis vaidemenetluses põhjendamatult andmata sisulise hinnangu toimunud läbirääkimistele; b) haldusakti hilisem vaidlustamine on võimalik siis, kui esinevad sellised objektiivsed asjaolud, mis takistasid isikul, olenemata tema tahtest, haldusakti vaidlustada; c) MTA 2. märtsi 2004. a otsus nr 57 on käsitatav vaideotsusena. 4. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Samuti palus apellant jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Apellant põhjendas taotlust järgmiselt: a) kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud maksuhalduri väidet, et AS XXXXX XXXXX (pankrotis) ei ole vaidetähtaja jooksul otsust ja toimingut ega maksuotsust vaidlustanud; b) kuivõrd kaebuse esitaja maksuhalduri poole vaidetähtaja jooksul ei pöördunud, siis ei ole hilinenud pöördumine käsitatav vaidena; c) pankrotiseadusest ei tulene maksumenetlusest erinevat haldusakti või toimingu vaidlustamise korda ega tähtaega; d) kohus on ühelt poolt leidnud, et Rapla Maksuamet võttis vaide vastu ja vaide tähtaeg on vaikimisi ennistatud, teiselt poolt aga, et vaide esitamise tähtaeg tuleb ennistada; e) advokaadibüroo Aivar Pilv 6. septembri 2004. a õiend nr 2/853 arve tasumise kohta ei ole käsitatav AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kuludokumendina, kuna sellest ei nähtu, kas kaebuse esitaja on ka reaalselt õiendis märgitud kuupäeval ja summas õigusabikulude eest tasunud. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-71 rahuldati Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-1338/2004. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kaebuse rahuldamata. Otsust põhjendas ringkonnakohus järgmiselt: 1) PankrS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse pankrotimenetluses nõudeavaldus pankrotihaldurile. Haldusmenetluse seadus ega maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotis olevale maksukohustuslasele haldusakti kättetoimetamisel. Pankrotiseadus ei ole maksuotsuse kättetoimetamise osas ka erinorm maksukorralduse seaduse 4. peatüki suhtes; 2) halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb aset leidnud läbirääkimisi kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel pärast vaide esitamise tähtaja lõppemist käsitada kaebuse esitajale sellist usaldust tekitavatena, et see toob kaasa vaide esitamise tähtaja ennistamise. Kohtule ei esitatud tõendeid, et läbirääkimiste käigus arutati vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kui asuda seisukohale, et MTA Lääne maksukeskuse esindajad kinnitasid maksuotsuse täitmise viisi muutmise vajalikkust ja selle mittetäidetavust, ei saanud kaebuse esitajal tekkida sellest usaldust vaidemenetluse korras maksuotsuse muutmiseks. Selline usaldus saanuks tekkida üksnes juhul, kui vaide esitamise tähtaeg läbirääkimiste alustamise ajaks ei olnuks möödunud. Halduskohtu seisukoht, et maksuhalduri lubadused läbirääkimistel on käsitatavad vaide rahuldamise või vaide esitamise tähtaja ennistamise lubadustena, on seetõttu ebaõige. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt 18. augusti 2003. a maksuotsus ei ole täidetav; maksuhaldur jättis õigusvastaselt 22. jaanuari 2003. a otsuse pankrotihaldurile või kaebuse esitajale kätte toimetamata; 22. jaanuari 2003. a otsus oli õigusvastane, sest nimetatud väited ei saa olla aluseks MTA vaideotsuse tühistamisele. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator on seisukohal, et maksuotsuse edastamine pankrotis äriühingu registrijärgsele aadressile on mõjuv põhjus, mis on aluseks vaidetähtaja ennistamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et maksuhaldur pidi maksuotsuse saatma registrijärgsele aadressile, tuleb asjaolu, et pankrotihaldurid ei saanud maksuotsust õigeaegselt kätte, lugeda mõjuvaks põhjuseks. Pankrotihaldurid lähtusid eeldusest, et kõik olulised teated saadetakse pankrotihalduritele ning neil ei olnud põhjust arvata, et maksuotsus võidakse saata registrijärgsele aadressile. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihaldurid oleksid pidanud muutma pankrotis äriühingu registrijärgset aadressi. Äriseadustik ei anna pankrotihaldurile pädevust muuta pankrotis äriühingu põhikirja. Kassaatori ja vastustaja vaheliste läbirääkimiste pidamine on käsitatav vaide sisulise läbivaatamisena. Ringkonnakohtu otsus ei arvesta hea halduse põhimõtet ning Riigikohtu praktikat. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid õigusnorme kohus kohaldas. 7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi haldusaktide kättetoimetamiseks pankrotis äriühingule. Pankrotiseaduse § 93 lg 1 ei ole erinorm MKS § 54 lg 2 suhtes. Kolleegiumi seisukoht 8. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle kättetoimetamine adressaadile. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 näeb ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt sama seaduse 4. peatükis sätestatule. Ringkonnakohus ja vastutaja leiavad, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele MKS § 54 lg 2, mille kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga ja et maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotistunud juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetamise kohta. 9. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles, et maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Halduskolleegium on aga seisukohal, et haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina kohaldada pankrotiseaduse sätteid. Kuna soovitakse 22. jaanuari 2003. a otsuse ja 18. augusti 2003. a maksuotsuse peale vaide esitamise tähtaega ennistada, siis tuleb asjas kohaldada enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse vastavaid sätteid. 10. Enne 1. jaanuarini 2004 kehtinud pankrotiseaduse § 17 lg 1 p 2 (alates 1. jaanuarist 2004 kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2) kohaselt läheb pankrotiotsuse alusel haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus (§ 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 311). Sama sätestab ka kehtiv PankrS § 54 lg 1. Vastavalt varem kehtinud PankrS § 55 lg-le 2 oli halduril juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. Eelnevast tuleneb, et pankroti väljakuulutamisest alates on võlgniku seaduslik esindaja pankrotihaldur. Eelnevast ei tulene aga see, et pärast pankroti väljakuulutamist muutub pankrotivõlgniku asukoht. 11. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites võlgniku aadressi. See ei ole pankrotimenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise seisukohast otstarbekas ning paljudel juhtudel ei ole see ka võimalik. Pankrotimenetluse käigus võivad haldurid vahetuda, samuti võib võlgnikul olla mitu pankrotihaldurit, kes asuvad erinevatel aadressidel. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et pankrotihalduril ei ole pädevust muuta aktsiaseltsi põhikirja ning seetõttu ta ei saa taotleda aadressi muutmist äriregistris. Ka füüsilise isiku pankroti korral ei ole võimalik kanda rahvastikuregistrisse võlgniku elukohaks pankrotihalduri büroo aadressi. 12. Pankrotiotsuse teeb kohus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 161 lg 1, kehtiv § 33 lg 1). Pärast pankrotiteate avaldamist on maksuhaldur kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud pankrotiteates. Sealjuures ei ole tähtsust sellel, kas pankrotistunud juriidiline isik jätkab registrijärgsel aadressil tegevust või mitte. Arvestades, et üks isik võib olla korraga pankrotihaldur mitmes pankrotimenetluses, ei ole pankrotihalduri viibimine pankrotivõlgnike registrijärgsetel aadressidel võimalik. Registrijärgsel aadressil tegutsevad võlgniku töötajad võivad küll olla teadlikud kohustusest edastada neile üleantud dokumendid pankrotihaldurile, kuid selle kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei saa kaasa tuua halduri tegevuse halvamist. MKS § 52 lg 4 sätestab, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale. See põhimõte on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, siis peab maksuhaldur haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile sõltumata sellest, kas haldusakt puudutab võlgniku rahalisi või mitterahalisi kohustusi või kas rahalise kohustuse puhul on tegemist järgunõude või massikohustusega. 13. Kuna käesolevas asjas saadeti maksuotsus võlgniku registrijärgsele aadressile, peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millal toimetati haldusakt kätte pankrotihalduritele. Alles seejärel võib tõusetuda küsimus tähtaja ennistamisest. Asja uuel arutamisel peab halduskohus ka kontrollima, kas haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebaja taotleb, on kaebaja suhtes täidetavad väljaspool pankrotimenetlust. Kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, siis tuleb Riigikohtu üldkogu 13. detsembri 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 toodud seisukohtadest tulenevalt võimalikud vaidlused maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus. 14. Kuna käesoleva kohtuasja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ning hinnata tõendeid, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks halduskohtule. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb tühistada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, siis ei võta Riigikohus seisukohta kohtukulude jagamise osas. Tõnu ANTON Lea LAARMAA Julia LAFFRANQUE