Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-71-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. oktoobri 2006. a kohtumäärus U. K. kaebuses Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tagasitäitmiseks — RT III, 37, 318

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-71-06 Määruse kuupäev 11. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi U. K. kaebus Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tagasitäitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-635 Menetluse alus Riigikohtus U. K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada U. K. määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-635. 3. Lugeda U. K. kaebus tähtaegselt esitatuks ning saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. detsembril 2001 omandas U. K. AS-lt Pärnu REV notariaalse ostu-müügilepingu alusel Audru vallas Valgeranna külas asuva Metsa kinnistu. 21. detsembri 2001. a otsusega nr 181 otsustas Audru Vallavolikogu kasutada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lg 1 alusel Metsa kinnistu suhtes ostueesõigust. 28. detsembril 2001 notariaalselt tõestatud avaldusega andis Audru vald teada ostueesõiguse kasutamise soovist ning tasus müügilepingus nimetatud kinnistu müügihinna ja lepingu sõlmimisega seotud kulud notari deposiitarvele. 2. U. K. ei sõlminud Audru vallaga asjaõiguslepingut kinnistu omandi üleandmiseks ning esitas 18. jaanuaril 2002 Pärnu Halduskohtule kaebuse Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/193/2003 rahuldati U. K. kaebus ning tühistati vaidlustatud korraldus. Kohus leidis, et Audru Vallavolikogu poolt avaliku huvi põhistusena toodud asjaolud ei ole piisavad, et õigustada sekkumist põhiseaduse §-ga 32 kaitstud omandiõigusesse. 3. 25. aprillil 2002 esitas Audru vald U. K. vastu hagiavalduse, millega palus tunnustada enda omandiõigust Metsa kinnistule. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsusega asjas nr 3-2-1-12-06 tühistati Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused, millega oli hagi jäetud rahuldamata. Otsusega tunnustati Audru valla omandiõigust Metsa kinnistule ning loeti U. K. nõustunuks enda kustutamisega kinnistusregistrist kinnistu omanikuna. Kohus leidis, et ostueesõiguse teostamise ajal olid asjaõigusseadusest tulenevad ostueesõiguse kasutamise eeldused täidetud. Ostueesõiguse teostamise alus tulenes Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsusest nr 181. Kuni tühistamiseni Tallinna Ringkonnakohtu poolt vallavolikogu otsus kehtis ning seda tuli täita. Otsuse hilisem tühistamine ei tähenda, et ostueesõiguse teostamise eeldused ei oleks täidetud. 28. märtsil 2006 esitas Audru vald Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse valla kandmiseks kinnistusregistrisse Metsa kinnistu omanikuna. 4. 27. märtsil 2006 esitas U. K. HKMS § 26 lg 1 p-le 1 ning Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lõigetele 1 ja 2 tuginedes Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistatud Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tagasitäitmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on tekkinud olukord, kus Audru vald saab kinnistu omanikuks, kuigi omandamise õiguslik alus on vahepeal ära langenud. Selles olukorras pakub kaebuse esitajale efektiivseimat kaitset tagajärgede kõrvaldamise kaebus. Kaebuse esitaja leiab, et õigus haldusakti tagasitäitmist nõuda tekkis tal alates 30. maist 2003, kui Tallinna Ringkonnakohus rahuldas tema kaebuse Audru Vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei taotletud ega tehtud kaevatava akti tühistamisel ettekirjutust selle tagasitäitmiseks, kuna olukord pidi eeldatavalt lahenema kaebaja jaoks soodsalt käimasolevas hagimenetluses, kus maakohus ning kahel korral ringkonnakohus tegid kaebaja jaoks positiivse otsuse. Seega on viivitus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamisel tingitud objektiivsetest asjaoludest. Kaebaja tugines protsessiökonoomika põhimõttele, mille kohaselt ei esitata sama asja lahendamiseks kahele erinevale kohtule. Kaebuse esitaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 5. Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrusega jäeti U. K. taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati asjas menetlus. Kohus leidis, et U. K. esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus täidab sama eesmärki, mis kahju hüvitamise kaebus, tegemist on alternatiivsete võimalustega õiguste kaitsel. Mõlemale kaebuse liigile tuleb seetõttu kohaldada HKMS § 9 lõikest 4 ja RVastS § 17 lõikest 3 tulenevat kolmeaastast tähtaega arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest. Kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada 3. jaanuaril 2002, seega oli tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamise viimaseks päevaks 3. jaanuar 2005. Kaebuse esitamise tähtaeg kulges ka ajal, mil U. K. osales hagimenetluses Audru valla nõudes omandiõiguse tunnustamiseks. Nähes, et hagimenetlus venib, oleks U. K. pidanud esitama omapoolse nõude. Mõjuvaid põhjuseid nõude esitamata jätmiseks ei esinenud. Seetõttu ei ole halduskohtusse mittepöördumine enne tsiviilasja lõplikku lahendamist vabandatav. 6. U. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ning lugeda kaebetähtaja järgituks või selle ennistada. Pärnu Maakohtu 13. septembri 2002. a määrusega tsiviilasjas nr 2-345/2002 peatati Audru valla hagi menetlus kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas ning märgiti, et Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tühistamisel puudub Audru vallal hagejana pädeva organi otsustus ostueesõiguse teostamiseks. Sellega anti hagejale selge suunis, et hagimenetluse lahendus sõltub haldusvaidluse lahendusest. Haldusvaidlus lahenes Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/193/2003, millega vaidlustatud haldusakt tühistati. Sellest kuupäevast ei olnud aga võimalik tagajärgede kõrvaldamise kaebust esitada, kuna kaebaja oli endiselt kinnistu omanik ning tühistatud haldusaktil polnud tema jaoks mingit negatiivset mõju. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsuse avalikustamisest, kust selgus, et kaebaja kaotab omandiõiguse vaidlusalusele kinnistule. Kui kohus loeb kaebetähtaja siiski möödalastuks, palub kaebaja tähtaja ennistada, tuginedes kohtulahendite usaldamisele ning protsessiökonoomika põhimõttele. Samuti leiab kaebaja, et tähtaja ennistamine ei riku õiguskindluse põhimõtet, kuna ainsaks riivatud isikuks oleks Audru vald, kelle puhul ei saa rääkida ei õiguskindluse tekkest ega selle kaitsmise vajadusest. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2006. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on tagajärgede kõrvaldamise nõudega, mida riigivastutusõiguse kohaselt tuleb käsitada kahju hüvitamise nõudena ning millele tuleb seega kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega. Ringkonnakohus leidis, et kaebetähtaeg hakkas kulgema alates päevast, mil toimus õigusvastaseid tagajärgi põhjustanud haldusakti täitmine. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusakti täitmine toimus 28. detsembril 2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Kaebuse esitaja sai kirjeldatud tegevusest teada hiljemalt 2002. a jaanuari alguses, seega lõppes kaebetähtaeg 2005. a jaanuari alguses. Hageja oli kohustatud esitama haldusakti tagasitäitmise nõude nimetatud tähtaja jooksul. Objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, kaebuse esitaja esile toonud ei ole. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 8. U. K. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kaebetähtaja järgituks lugeda või selle ennistada. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu kaebuse esitaja argumentidele haldus- ja tsiviilvaidluse seotusest, hagimenetluses tehtud kohtulahendite autoriteedist, protsessiökonoomika järgimise vajadusest ja kaebetähtaja mitteennistamisega kaitstava õigushüve puudumisest. Hagimenetluses tehtud kohtulahendid kinnitasid kaebuse esitaja arusaama, et haldusakti tühistamine oli tema õiguste kaitseks piisav abinõu. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsuse avalikustamisest. Tekkinud on olukord, kus erinevad kohtud ei jõua üksmeelele, kuidas kaebaja õigusi kaitsta ning nii on need jäänud üldse kaitseta. Kui Riigikohus loeb kaebetähtaja siiski möödalastuks, sobivad ülaltoodud kaalutlused ka tähtaja ennistamise taotluse põhjendusteks. 9. Audru Vallavolikogu palub oma vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Kohtud leidsid õigesti, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. U. K. pidi aru saama, et tema vastu esitatud haginõue võidakse hagimenetluse jätkudes rahuldada. Selle vältimiseks oleks U. K. saanud esitada nõude otsuse tagasitäitmiseks. Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2002. a määruse alusel oli kinnistusregistrisse kantud vara käsutamise keelumärge Audru valla hagi tagamiseks. Ka selle tõttu oleks U. K. pidanud oma õigusi asjakohaselt kaitsma. Objektiivseid kaebuse õigeaegset esitamist takistavaid asjaolusid esile toodud ei ole. Kolleegiumi seisukoht 10. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, milline kaebetähtaeg kohaldub U. K. esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebusele. Lisaks tuleb selgitada, mis hetkest vastav kaebetähtaeg kulgema hakkas. 11. Võimalus esitada kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kaebus tuleneb RVastS § 11 lõikest 1. Tagajärgede kõrvaldamise nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil. RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. 12. Nii halduskohus kui ringkonnakohus leidsid, et tagajärgede kõrvaldamise kaebusele kohaldub käesolevas asjas sama kaebetähtaeg kui kahju hüvitamise kaebusele. HKMS § 9 lõikest 4 ning RVastS § 17 lõikest 3 tulenevalt oleks kaebetähtajaks seega 3 aastat, arvates päevast, mil kaebuse esitaja kahjust ning selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga. 13. Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel tuleb samuti lähtuda kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist. HKMS § 9 lõike 4 ning RVastS § 17 lõike 3 kohaselt algab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Samast hetkest hakkab kulgema ka tagajärgede kõrvaldamise kui alternatiivse nõude tähtaeg. 14. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas asjas kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel tähtsust asjaolu, millal U. K.-le tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega taotleb. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahju tekkis tühistatud haldusakti täitmisele asumisel, mis toimus 28. detsembril 2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. U. K. soovib oma kaebusega taastada olukorda, kus tunnustatakse tema omandiõigust vaidlusaluse Metsa kinnistu suhtes. Selline olukord muutus alates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse asjas nr 3-2-1-12-06 jõustumisest 21. märtsil 2006. Nimetatud otsusega tunnustati Audru valla omandiõigust Metsa kinnistule ning loeti U. K. nõustunuks enda kustutamisega kinnistusregistrist kinnistu omanikuna. Kinnistu omandiõiguse üleminek Audru vallale on käsitatav tühistatud haldusakti kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tagajärjena. Omandiõiguse üleminekuga Audru vallale jõudis ostueesõiguse teostamine lõpule. Enne nimetatud tagajärje ilmnemist U. K. sellest tuleneva võimaliku kahju hüvitamist või kõrvaldamist nõuda ei saanud. 15. U. K. tagajärgede kõrvaldamise kaebus on esitatud 27. märtsil 2006. Kuna tagajärgede kõrvaldamise kaebuse tähtaeg on kolm aastat, on kaebus esitatud tähtaegselt. U. K. määruskaebus tuleb rahuldada ning kaebus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et uurimisprintsiibist tulenevalt lasub halduskohtul kohustus juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-14-02, p 25). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud asjaoludel võib kahju tekkimise tuvastamise korral osutuda efektiivsemaks kahju hüvitamise nõue. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN