Harku Vallavolikogu — Harku valla põhimäärus — KO, 230, 2414

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lg 1 p 9 ja § 8 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Harku valla põhimääruse eesmärk Harku valla (edaspidi "vald") põhimääruses sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused ning töökord. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma tööülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste võimalikult soodsatel tingimustel osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. § 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahel sõlmitud lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Valla eelarve Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus - vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja omavalitsusüksustega (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste ja kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalikesse omavalitsusliitudesse. § 9. Valla sümbolid (1) Vallal on oma vapp ja lipp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla vapi sinise kilbi jaotab neljaks hõbedane rist. Esimesel väljal on hõbedane kaheksa haruline täht. (3) Valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. Ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse eriloal. (4) Valla lipp on horisontaalselt poolitatud valge-sinisega. Kanga ülemise, valge laiu keskel on Harku valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (5) Lippu kasutatakse valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. § 10. Harku valla päev Iga aasta 21. november on Harku valla päev. § 11. Valla teenetemärk (1) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Harku valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Teenetemärk on oma kujult valla vapi kujuga. Märk on valmistatud hõbedast. (3) Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid. (4) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, vallavolikogu liikmetel ning vallavalitsuse liikmetel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. jaanuariks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib esitada kuni kaks kandidaati. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (5) Vallavalitsus esitab oma ettepanekud teenetemärkide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud vallavalitsuse istungil ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused vallavolikogule. (6) Teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu. (7) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav diplom, mis kirjutatakse alla vallavanema poolt ja antakse kätte koos teenetemärgiga. (8) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse vallavolikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse valla veebilehel. (9) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal. (10) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest. § 12. Valla piir ja valla asustusüksused (1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) alevikud - Harku alevik, Tabasalu alevik, 2) külad - Adra küla, Harkujärve küla, Humala küla, Ilmandu küla, Kumna küla, Kütke küla, Laabi küla, Liikva küla, Muraste küla, Naage küla, Rannamõisa küla, Suurupi küla, Sõrve küla, Tiskre küla, Tutermaa küla, Türisalu küla, Vahi küla, Vaila küla, Viti küla, Vääna küla ja Vääna-Jõesuu küla. (3) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. § 13. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites, nende struktuuriüksustes ja valla asutustes on eesti keel. § 14. Valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi: rahvastikuregister) järgi püsiv elukoht Harku vallas. § 15. Valla elaniku valimisõigus Valla elanikul on valimisõigus õigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU § 16. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia vallaelanike küsitlusi. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks vastu töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. § 17. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. Vallavolikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. (3) Vallavolikogu uue kooseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise kooseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (5) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste ettevalmistamise ja arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise kord sätestatakse vallavolikogu poolt kehtestatud töökorras. § 18. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus ja volikogu tegevusest tervikuna. (3) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, mis esitatakse talle hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seaduse alusel keelatud. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus teha kirjalikke arupärimisi vallavolikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikule nende pädevusse kuuluvates küsimustes. Arupärimisele vastatakse kirjalikult esitajale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Täiendava uurimise vajadusel võib kohustatud isik vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest arupärimise esitanud volikogu liikmele enne tähtaja saabumist kirjalikult. (6) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ega otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Käsitletud juhtudel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on antud volikogu liikme võrra väiksem. (8) Vallavolikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust volikogus või volikogu komisjonis volikogu töökorras sätestatud korras avalikustama, et käsitletav küsimus puudutab tema tööandja erahuve. (9) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad seaduses sätestatud juhtudel ja korras. § 19. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehe või aseesimehe töötasu või hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringute kehtestamine ning nende kehtetuks tunnistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, milledele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires § 20. Valla elanike küsitluse läbiviimine (1) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise otsustab vallavolikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja tähtajal. § 21. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Tema tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Vallavolikogu kehtestab oma töökorra. (2) Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu. Vallavolikogu kantselei korraldab volikogu asjaajamist ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 22. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid, korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ning vallavolikogu õigusaktidega antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 4) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu kantselei teenistujad ning annab käskkirju vallavolikogu töö korraldamiseks; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimeest asendab tema äraolekul või enesetaanduse korral vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest kõige vanem kohalviibiv vallavolikogu liige. (3) Vallavolikogu esimehe koht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. § 23. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valitud kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (5) Vallavolikogu valib ühe aseesimehe. Volikogu aseesimehe valimine toimub peale volikogu esimehe valimist. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdse arvu hääli, langetatakse otsus liisu heitmise teel. § 24. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad. (2) Vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdsel arvul hääli, langetatakse otsus liisu heitmise teel. (3) Komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema vallavolikogu liikmed ja vähemalt ühe komisjoni liikme esitab vallavalitsus, välja arvatud revisjonikomisjon, mille liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (4) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest volikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele üldjuhul kolm tööpäeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel. (7) Komisjonile esitavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Erandjuhtudel võib koosoleku juhataja ettepanekul võtta täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel (8) Õigusakti eelnõu läbivaatamisel võib komisjon: 1) teha ettepanekuid eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks; 2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks; 3) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks. (9) Vallavolikogu esimees võib määrata komisjoni vallavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoniks, kes peab korraldama eelnõu menetlemist vallavolikogus ja esitama: 1) volikogu õigusakti eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (10) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuse andmine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta ning vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. (11) Komisjoni otsustused on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (12) Vallavolikogu liikmete, va. vallavalitsuse ametnike osalemine komisjoni koosolekul, hüvitatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (13) Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile seal osalemine vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (14) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks vallavolikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. § 25. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni. Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete seast käesoleva põhimääruse §-s 24 sätestatud korras. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavalitsuse kantseleiga kantselei ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mis sisaldab kontrollimisel tuvastatud olulisi asjaolusid, komisjoni hinnanguid ja ettepanekuid ning esitab selle vallvalitsusele. Vallavalitsus võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogule volikogu otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 26. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Vallavolikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4)Eestseisuse koosolekud kutsub kokku vallavolikogu esimees. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees. § 27. Vallavolikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam vallavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad vallavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Kõigi liikmete allkirjadega vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja vallavolikogu esimeest, kes teeb otsuse teatavaks järgmisel volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (5) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda vallavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks. (6) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat kõigil isikuvalimistel ning algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid. § 28. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu töövorm on istung, mille kutsub kutsub kokku selle esimees või aseesimees või aseesimehe puudumisel vallavolikogu vanim liige, vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu. (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Vallavolikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka vallavolikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. (3) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu aseesimees. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis määrab ta asendaja suuliselt. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab vallavolikogu istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (5) Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe valimine, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue vallavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Vallavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka vallavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. (6) Vallavolikogu istungi päevakord koostatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe poolt, arutatakse läbi vallavolikogu eestseisuses ning kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja vastavalt vallavolikogu töökorrale ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. (7) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (8) Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 19 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (9) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu kantselei tagab istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse. § 29. Vallavolikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. (3) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ja valla koduleheküljel. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonses andmebaasis ja infolehes “Harku Valla Teataja”. (4) Avalikustamisele ei kuulu vallavolikogu õigusakt või selle osa, mis sisaldab avaliku teabe seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud piiratud juurdepääsuga teavet. (5) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (6) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 3. peatükk VALLAVALITSUS § 30. Valla omavalitsusüksuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel vallavolikogu poolt vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (2) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse funktsioone, välja arvatud funktsioonid, mis on seadusega pandud vallavalitsusele, lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise nimetatud ülesanne kontrollijaks ja täitmise eest vastutajaks. (3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem(ad) ja teised vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmete arvu ja kooseisu kinnitab ning palgalised valitsuse liikmed nimetab oma volituste ajaks ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul. (4) Vallavolikogu uue koosseisu valimise järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ja algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 31. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 23 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud korra kohaselt. (4) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. § 32. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanemat asendab tema poolt määratud abivallavanem. Kui vallavanema poolt määratud asendaja ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu, täidab vallavanema ülesandeid teine abivallavanem või kõige vanem vallavalitsuse liige. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 33. Vallavalitsuse moodustamise kord (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavanem esitab vallavolikogule vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete nimekirja. (3) Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel. Salajase hääletamise viib läbi käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 5 sätestatud korras valitud häältelugemiskomisjon. (4) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja märgib hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta "poolt" või "vastu". (5) Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast. (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme poolthäälteenamusega. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu õigusaktidest; 2)lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 6) korraldab valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevust; 7) lahendab küsimusi, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mida vallavolikogu otsustab delegeerida vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 35. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. Vallavanema äraolekul juhatab istungit tema asendaja. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Vallavalitsus võtab vastu üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. (5) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokolli õigsuse eest. Protokolliga saab tutvuda valla kantseleis. (7) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab vallavolikogu. § 36. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavolikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega; 11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 12) kontrollib üks kord kuus vallavolikogu liikme püsiva elukoha andmeid Eesti rahvastikuregistris ja teavitab sellest vastavat isikut. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. 4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 37. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Valla avalikku teenistust reguleerivad avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. § 38. Valla teenistujate sotsiaalsed tagatised (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 5. peatükk VALLA MAJANDUS JA EELARVE § 39. Valla munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 40. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Valla majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine, tulu teenimise eesmärgil, erinevatesse rahaturu instrumentidesse; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Valla ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavalitsus. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Vallavara valdaja võib oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees ja vallavanem, samuti nende poolt volitatud isikud. § 41. Valla eelarve sisu (1) Vallal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve. Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (2) Valla eelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid. § 42. Valla eelarve koostamine ja jõustumine (1) Valla eelarve projekti koostamise korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi alusel igale eelarveliste vahendite kasutajale temale planeeritavate kulude summa, millele eelarveliste vahendite kasutajal on õigus 10 päeva jooksul esitada motiveeritud vastulause. (2) Valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valla asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelneva aasta esimeseks septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud, võttes aluseks valla arengukava, samuti muud vallavolikogu otsused. (3) Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu lähtudes valla eelarvestrateegias toodud valla eelarvepoliitilistest eesmärkidest ja tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks ning esitab eelarve eelnõu vallavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu eelnõu esitamise tähtaega pikendada. (4) Valla eelarve peab olema tasakaalus. Vallavalitsus võib eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, valla vara müügiks või valla võlakirjade emiteerimiseks. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (6) Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vallavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse väljapanekuga vallavolikogu kantseleis ja Harku valla veebilehel. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Riigieelarve vahendite arvelt Harku vallale antud eraldiste, lepingute alusel Harku vallale eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste ja valla asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse kinnitab vallavalitsus. (8) Vallavalitsuse reservfondi kasutamise otsustab vallavalitsus. Reservfondi käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 43. Eelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Vallaeelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks. Eelarve täitmise aruanne on valla majandusaasta aruande koostisosa. § 44. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud eelneval ära revisjonikomisjoni arvamuse. (2) Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab vallavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates. § 45. Valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord. (4) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (5) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. 6. peatükk VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 46. Valla arengukava (1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv valla arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (3) Vallavolikogu määratud ametiasutus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Harku valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (4) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast vallavolikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vastuvõtmist vallavolikogu poolt avalikustatakse arengukava Harku valla veebilehel. (5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (6) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (7) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. § 47. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik perspektiivne arenguplaan kogu valla territooriumi kohta, mille kehtestab vallavolikogu seaduses, valla arengukavas ja valla õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. (2) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. § 48. Ehitamine vallas (1) Üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, valla omavalitsusasutuste ülesannete jaotamiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks kehtestab vallavolikogu valla ehitusmääruse. (2) Vald korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust valla elanike huvidele vastava keskkonna kujundamiseks ja arendamiseks. Valla omavalitsusorganid tagavad maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud, projekteerimistingimused ning nende järgimise, samuti korraldavad ehitusjärelevalvet. 7. peatükk VALLA KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA JA VÄLISSUHTED § 49. Valla koostöö vormid teiste omavalitsustega Vald võib kohalike omavalitsuste ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) sõlmida lepinguid teiste valdade või linnadega; 2) anda sellekohased volitused mõnele teisele vallale või linnale või täita ise sellelaadseid volitusi; 3) astuda omavalitsuste liitudesse; 4) osaleda sihtasutustes ja äriühingutes. § 50. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd Harku valla arengu ja elanike huvides kõikide omavalitsustega mistahes riigis, samuti kohalikke omavalitsusi ühendavate või muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esindajate või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused valla eelarvest. 8. peatükk VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 51. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad vallavolikogu istungitel läbima kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus kehtestatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Valla põhimäärus avalikustatakse ajalehes Harku valla Teataja, Harku valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 52. Põhimääruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 21. juuni 2001 määruse nr 10 "Harku valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine" punkt 1. § 53. Määruse jõustumine Valla põhimäärus jõustub 1. juulil 2006. a. Vallavolikogu esimees Allan KIIL