Avinurme Vallavolikogu — Avinurme valla põhimääruse kinnitamine — KO, 192, 2091

Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõige 1 punkti 9 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Avinurme valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Avinurme Valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) Valla aukodaniku, auraamatu ja valla tänukirja andmise korra; 3) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord; 4) Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused; 5) Volikogu komisjonide (edaspidi komisjon) moodustamise ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 6) Vallavanema valimise ja valitsuse moodustamise kord ning valitsuse pädevus; 7) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 8) Valla majandustegevus; 9) Valla esindamine; 10) Valla õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord. Nõuded protokollidele; 11) Õigusaktide täitmise kontroll ja arupärimine volikogus; II peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE § 2. Valla vapp ja valla vapi kirjeldus Kuuselõikeliselt põigiti poolitatud kilbi rohelisel ülaosal hõbedane havi, hõbedasel alaosal roheline kuusnurkne täht. Motiivide valik tuleneb valla nimest (havi nurmel), metsast ja selle töötlemisest. Kuusnurkne täht viitab Tartumaa vapile, ühtlasi märgivad kuus nurka valla esmamainimisel loetletud kuut küla. Vapi kavandas Priit Herodes ning kinnitas 20.05.1992. a Riigiminister Uno Veering § 3. Valla lipp ja lipu kirjeldus Valla lipp on täisnurkne riidekangas, mille laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105 x 165 cm. Lipu valgel põhjal on roheline kuuselõikeline riba, selle kohal lipu vardapoolses osas roheline kuusnurkne täht. Lipu kavandas Priit Herodes ning kinnitas 20.05.1992. a Riigiminister Uno Veering § 4. Valla vapi ja lipu kasutamine (1) Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes 2) vallavolikogu ja- valitsuse dokumendiplankettide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina 3) valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel; 4) muudel juhtudel valitsuse loal. (2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. (3) Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees), kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades. III peatükk VALLA AUKODANIKU, AURAAMATU JA VALLA TÄNUKIRJA STATUUT § 5. Valla aukodaniku nimetuse andmine (1) Valla aukodaniku nimetuse andmine otsustatakse volikogu poolt. Otsustamisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute ettepanekud. (2) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Avinurme vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi omavalitsuse, kultuuri, hariduse, majanduse jm edendamisel. (3) Taotlus, milles on aukodaniku kandidaadi ees-ja perekonnanimi ning lühikirjeldus esitatud isiku teenetest, esitatakse kirjalikult vallavolikogule hiljemalt eelneva aasta 31. detsembriks. Aukodaniku staatuse saajad otsustatakse jaanuaris, volikogu istungil. (4) Valla aukodaniku nimetusega kaasneb: 1) aukodaniku tunnistuse väljaandmine; 2) valla vapimärgi väljaandmine ja kandmise õigus; 3) nime kandmine valla auraamatusse; 4) ühekordne rahaline preemia summas kuni 5000 krooni (5) Valla aukodaniku nimetus omistatakse kuni kolmele kandidaadile aastas. (6) Valla aukodaniku nimetus antakse välja Iseseisvuspäeval. § 6. Valla auraamatusse kande tegemine (1) Valla auraamat on Avinurme valla vapimärgiga raamat, kuhu tehakse sissekanded volikogu otsusel.Auraamatu kavandi kinnitab vallavolikogu (2) Ilma volikogu otsuseta kantakse auraamatusse vallast pärit (vanemate alaline elukoht vallas) keskkooli või gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud ja vallast pärit cum laude kõrgkooli lõpetanud üliõpilased. (3) Sissekande tegemise valla auraamatusse korraldab vallasekretär. Sissekande vorm, kujundus ja illustreerivate materjalide kasutamine ei ole piiritletud. Sissekandele kirjutab alla vallasekretär ja allkiri kinnitatakse valla vapipitsatiga. (4) Valla auraamat asub alaliselt vallakantseleis. Valla auraamatut eksponeeritakse vallaga seotud tähtpäevadel, üritustel ja suursündmustel. § 7. Valla tänukirja väljaandmise alused (1) Tänukirja kavandi kinnitab vallavolikogu. Tänukirja annab välja vallavolikogu või vallavalitsus.Arvestust tänukirjade väljaandmise kohta peab vallasekretär. (2) Valla tänukirjaga autasustatakse: 1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas - nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul; 2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi - nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul; 3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi ühekordse silmapaistva saavutuse eest. 4) valla hallatavate asutuste juhtidele - nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul. IV peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMINE § 8. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks; 3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 5) kandidaatidele antakse aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 10 minutit; 6) kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (3) Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. § 9. Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine (1) Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 8. § 10. Volikogu aseesimehe valimine ning hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees valitakse vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 13. § 11. Valimise korraldaja (1) Volikogu esimehe valimist korraldab Avinurme valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline häältelugemiskomisjon. § 12. Hääletuse ettevalmistamine (1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele ja hääletuse läbiviimiseks. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. (2) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib valimist läbiviiv komisjon valimiskasti ja pitseerib selle. § 13. Hääletamine (1) Volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Isikuvalimised on salajased. Volikogu liige tõmbab ringjoone ümber kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. § 14. Kehtetud hääletussedelid (1) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel pole nõuetekohaselt märgistatud ühe kandidaadi nime, või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. § 15. Erapooletud ja rikutud hääletussedelid (1) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda valimiskasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta. (2) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimist korraldavalt komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge protokolli. § 16. Hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab valimist korraldav komisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees ning komisjoni liikmed. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks häälte lugemise teel.Volikogu esimehe valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega. § 17. Kordushääletamine (1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (2) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. § 18. Kordusvalimine (1) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine käesoleva põhimääruse § 8 sätestatud korras ja salajane hääletamine § 13 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. (2) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. V peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 19. Volikogu esimehe õigused ja kohustused (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava; 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks ning võib osaleda hääletusõiguseta komisjonide koosolekutel; 5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 20. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused (1) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. VI peatükk KOMISJONIDE MOODUSTAMINE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD § 21. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. (3) Volikogu alatiste komisjonide töövaldkonnad, pädevus ning tegevuse alused ja kord ning komisjoniliikmete õigused ja kohustused sätestatakse volikogu alatiste komisjonide põhikirjaga. § 22. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. § 23. Komisjonide koosseis (1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildisel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt viieliikmelisena. (3) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke. Komisjoni liikmed peavad olema Rahvastikuregistri andmetel Avinurme valla kodanikud. § 24. Komisjonide tegevuse lõppemine, ümberkorraldamine (1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul. § 25. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine (1) Volikogu komisjonide esimeestel ja aseesimeestel tuleb tagasiastumispalve esitada volikogu istungil. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Tagasiastumispalve jõustub alates järgmisest volikogu istungist vastava komisjoni koosseisu muutmise otsusega. (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesolevale põhimäärusele. (3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. § 26. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsustab vallavolikogu. Fraktsioon loetakse moodustatuks tema registreerimise momendist alatest. Fraktsiooni moodustamise aluseks on vähemalt kahe vallavolikogu liikme, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, allkirjaga varustatud kirjalik avaldus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees. (3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte, anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta, seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (5) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. VII peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD NING VALITSUSE PÄDEVUS § 27. Vallavanema valimine (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast.Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine toimub käesoleva põhimääruse § 8 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Salajast hääletamist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline häältelugemiskomisjon. (4) Hääletustulemused kantakse volikogu protokolli. (5) Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus. (6) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. § 28. Vallavanem (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta; 2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires; 4) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest valitsuse teenistujad; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. § 29. Vallavanema volituste lõppemine Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. § 30. Vallavanemale umbusalduse avaldamine (1) Käesoleva põhimääruse § 29 nimetatud juhtudel astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. (2) § 29 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. § 31. Vallavanema asendamine (1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavanema käskkirja alusel nõunik või valitsuse liige. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 32. Valitsuse moodustamine (1) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 5-minutise ettekandega. (3) Valitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 33. Valitsuse volitused (1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 34. Valitsuse liikme volituste lõppemine (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema tagasiastumisel; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) valitsuse tagasiastumisel. (2) Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (3) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige. (4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (5) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena. § 35. Valitsuse pädevus Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu § 36. Valla avaliku teenistuse mõiste (1) Valla avalik teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe Valla eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on Vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Koosseisuvälise teenistuja nimetab ametisse ametiasutuse juht. (7) Vallavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. (8) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. VIII peatükk EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD § 37. Eelarve koostamine (1) Eelarve koosneb Avinurme valla eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. (2) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava. (3) Eelarve eelnõu koostab valitsus. Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (4) Eelarve eelnõu koostamist organiseerib pearaamatupidaja, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab valitsusele eelarve piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist valitsuse poolt teatab valitsus hiljemalt 15. oktoobriks valla hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad. § 38. Alaeelarved (1) Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja vallavalitsuse hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste osas tulu-ja kululiikide lõikes. (2) Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. Asutuse tegevuskulude alaeelarved koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. (3) Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. § 39. Alaeelarvete koostajate kohustused Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad lähtuma ning kinni pidama:: 1) valla ja vastava asutuse arengukavast; 2) kinni pidama kokkuhoiu põhimõttest; 3) esitama alaeelarve projekti valitsusele hiljemalt 1. novembriks. § 40. Valitsuse kohustused (1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (2) Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01. detsembriks. § 41. Eelarve eelnõu lisad Eelarve eelnõule lisatakse: 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks. § 42. Eelarve menetlemine (1) Volikogu komisjonid vaatavad hiljemalt 15. jaanuariks eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ning arengu- ja planeerimiskomisjonile. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ning arengu-ja planeerimiskomisjonile. (3) Valitsus ja arengu-ja planeerimiskomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks. (4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ja arengu- ja planeerimiskomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta. § 43. Parandusettepanekute esitamine (1) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus valitsusele ja arengu- ja planeerimiskomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. (2) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha. § 44. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta peale teist lugemist. (2) Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve. (3) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile valitsuse, volikogu ja valla hallatavate asutuste alaeelarvete tegevusalade kuluartiklite lõikes. (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 45. Mittetulundusühingute, seltside ja teiste kodanike ühenduste rahastamine. (1) Volikogu otsustab taotluste rahastamise, kui taotletav summa on üle 10 000 krooni. (2) Valitsus otsustab taotluse rahastamise reservfondist, kui taotlus on alla 10 000 krooni. (3) Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuse juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest. (4) Valitsuse poolt korraldatavad ülevallalised üritused rahastatakse valitsuse eelarvest või reservfondist. § 46. Eelarvest kulutuste tegemine kuni eelarve vastuvõtmiseni (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Valitsusel ja valla hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. § 47. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. § 48. Volikogu informeerimine Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis. § 49. Aru andmine (1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta. (2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (3) Valitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal. § 50. Lisatasu ja preemia maksmine (1) Palgafondi jäägi puhul on alaeelarvete valdajatel õigus maksta lisatasusid ja preemiaid valitsuse nõusolekul.(2)Valitsuse ettepanekul määrab lisatasu või preemia vallavanemale volikogu. § 51. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 1. juuniks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. § 52. Volikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad (1) Volikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad on: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus; 5) laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringute aruanne. (2) Volikogule esitatakse lisaks tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingu majandustegevusest. § 53. Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Kulude ümberpaigutamist ühe konkreetse alaeelarve piires teeb valitsus oma korraldusega. (2) Palgamäärade ja struktuuri muudatuste tegemiseks alaeelarves esitavad hallatavate asutuste juhid vastava taotluse valitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise eelnõu ning esitab arengu- ja planeerimiskomisjonile. (3) Tulude enamlaekumise korral ja/või planeeritud kulude säästmisel koostab valitsus täiendavate kulude katmiseks lisaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks arengu- ja planeerimiskomisjonile (varasem oli volikogule). (4) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve. (5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu esitab valitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. detsembriks. (6) Arengu- ja planeerimiskomisjon esitab eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu kinnitamiseks volikogule. § 54. Lisaeelarve projekti lisad Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta; 2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega; 3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse; 4) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega. § 55. Sihtotstarbeliste summade kasutamine Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu. § 56. Eelarve muutmise ettepaneku esitamine Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse valitsusele hiljemalt 10. detsembriks. § 57. Eelarve muutmise menetlemine Eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel. § 58. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruande avalikustamine. (1) Eelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse koos seletuskirjadega enne vastuvõtmist volikogus valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee (2) Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Avinurme valla lehes. Hiljemalt 10.tööpäeval pärast volikogu istungit tehakse eelarve kättesaadavaks valla kantseleis ning valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee. § 59. Reservfondi käsutamine (1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus ning selle suurus on kuni 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (2) Reservfondi käsutab valitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. (3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse valitsusele. Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult. (4) Valitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega. (5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab valitsus aruande majandusaasta aruande koosseisus. IX peatükk VALLA MAJANDUSTEGEVUS § 60. Valla majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks: 1) asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud; 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus; 3) asutada sihtasutusi; 4) olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab vallavanem. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud. (7) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis. X peatükk VALLA ESINDAMINE § 61. Valla esindusfunktsiooni täitmine Valda esindavad volikogu esimees, vallavanem ja valitsuse liikmed. § 62. Valla esindamine kohtus (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. § 63. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele. (2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik. XI peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE. NÕUDED PROTOKOLLIDELE § 64. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses. § 65. Volikogu määruse ja otsuse eelnõu avalikustamine (1)Volikogu määruste ja otsuste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse 5 tööpäeva enne arutamist volikogus Avinurme valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee. § 66. Volikogu ja valitsuse õigusaktide jõustumine (1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused ning valitsuse korraldused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. § 67. Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamine (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee hiljemalt 10. tööpäeval pärast volikogu või valitsuse istungit ning kohalikus valla lehes «Avinurme valla leht» (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis ning nendega saab tutvuda vallasekretäri juures. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused esitatakse avaldamiseks Elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu määrused saadetakse 10 päeva jooksul pärast vastuvõtmist õiguskantslerile elektronpostiga. § 68. Volikogu ja valitsuse istungi protokoll (1) Volikogu ja valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. (2) Volikogu istungi ja valitsuse istungi protokoll on igaühele kättesaadav seitsme tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast valitsuse kantseleis ning hiljemalt 10. tööpäeval pärast volikogu istungit tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. XII peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL JA ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS § 69. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär. (2) Valitsus annab detsembrikuu volikogus aru volikogu poolt vastuvõetud üksikaktide täitmise kohta. § 70. Arupärimise esitamine ja vastamine (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta valla ametnikele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretärile, kes edastab selle adressaadile. Vallavolikogu liikme arupärimisele on ametnik kohustatud vastama hiljemalt järgmisel vallavolikogu istungil, kui arupärija seda nõuab. Kui vallavolikogu liige nõuab arupärimisele kirjalikku vastust, tuleb see saata kümne tööpäeva jooksul. XIII peatükk LÕPPSÄTTED § 71. Lõppsätted (1) Tühistada Avinurme Vallavolikogu 16. novembri 2000. a määrus nr 18 «Avinurme valla põhimääruse kinnitamine». (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.