Ridala Vallavalitsus — Ridala valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskiri — KO, 189, 2076

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 3; Ridala valla põhimääruse § 34 lg 1 punkti 3; Raamatupidamise seaduse § 11 lg 1, § 36 lg 3 alusel ning lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003.a. määrusega nr 105 vastu võetud «Riigi raamatupidamise üldeeskirjas» sätestatust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ridala Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus (1) Ridala vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finants-aruandlust Ridala valla munitsipaalasutuste kaudu. (2) Ridala valla munitsipaalasutusteks on Ridala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus) ja järgmised ametiasutuse hallatavad asutused (edaspidi koos nimetatud ka asutused): 1) Ridala Põhikool; 2) Asuküla Algkool; 3) Uuemõisa Algkool; 4) AS Uuemõisa Teenus. § 2. Ridala valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted (1) Ridala valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Ridala valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad Raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri). § 3. Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu (1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavale asutustele, millel on iseseisev raamatupidamine. (2) Sise-eeskiri reguleerib Ridala valla munitsipaalasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. 2. peatükk KONTOPLAAN § 4. Kontoplaan (1) Asutustes on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: 1) kontole 100000 kassa 1000001 erivahendite kassa 2) kontole 100100 arvelduskonto Ühispangas 10010001 arvelduskonto Ühispangas erivahendid 100100 10 arvelduskonto energiasääst Ühispangas PHARE osa 100100011 arvelduskontokonto energiasääst Ühispangas Eesti riigi osa 1001002 arvelduskonto Ühispangas riigimaa 1001005 arvelduskonto Ühispangas koolid 1001006 arvelduskonto Ühispangas prügila sulgemine 1001007 arvelduskonto Ühispangas PHARE 1001008 arvelduskonto Ühispangas Majandus- ja Kommunikatsioonimin. 1001009 arvelduskonto Sampo Pangas 3. peatükk ARUANDED § 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted (1) Omavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestus-põhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. § 6. Aruannete esitamine (1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt iga iseseisva raamatupidamisega asutuse poolt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Lääne Maavalitsuse rahandusosakonnale tema toodud korras ja tähtajaks. (3) Hallatavad asutused koostavad: 1) eelarve täitmise kuuaruanded - aruandekuule järgneva kuu 3-ks kuupäevaks; 2) aastaaruande lisadega (allkirjastatud tegevjuhi poolt) - vallavanema määratud tähtpäevaks. (4) Maksudeklaratsioonid ja -aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. 4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS § 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur (1) Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses iseseisva raamatupidamisega asutuste (kellel on oma registrinumber ja tehingupartneri kood) kaupa. Igal iseseisval raamatu-pidamise üksusel on kasutusel oma tehingupartneri kood. (2) Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja, direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (3) Omavalitsuse ja ametiasutuse raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (4) Ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist peavad ametiasutuse raamatu-pidajad, kelle ametijuhenditega on määratud, milliste hallatavate asutuste raamatupidamist nad korraldavad. § 8. Varade ja kohustuste kajastamine (1) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (2) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle asutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel. (3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidus-ettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (4) Kohustused kajastatakse selle asutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud. (5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (6) Asutuste bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes. § 9. Tulude ja kulude kajastamine (1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele. (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse selle asutuse tulemi-aruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. (3) Kulud kajastatakse selle asutuse tulemiaruandes, kelle tegevuseks kulu kasutati. Kui omavalitsuse üks asutus finantseerib teise üksuse kulusid, annab finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle kulu eest kaupu, teenuseid või muid hüvesid said. (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle asutuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustus. (5) Hallatavale asutusele siirdena edasiantud põhivara sihtfinantseerimise toetust kajastatakse kulutaja teatise alusel ametiasutuse tuludes, järgides tekkepõhisuse printsiipi (üldeeskirja § 25 lg 3). § 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine (1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (Raamatupidamise seaduse § 7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamis-õiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt. (4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuteks: 1) volikogu kuludel volikogu esimees või aseesimees; 2) hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja kuludel (osad 08 ja 09) kultuuri- ja haridusnõunik, noorsootöö spetsialist, spordiinstruktor ja raamatukogude juhatajad; 3) majanduse, keskkonnakaitse ning elamu- ja kommunaalmajanduse kuludel (osad 04, 05, 06) abivallavanem, maakorraldajad ja koristaja; 4) tervishoiu ja sotsiaalkuludel (osad 07, 10) sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja; 5) eespool nimetamata kuludel ja eelarvelistel assigneeringutel vallavanem, registripidaja, sekretär-asjaajaja. (5) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. (6) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust. (7) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande-dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt Käibemaksuseadusele; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (8) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks (2) isikut. Lisaks raamatupidamis-üksuse töötajale, kes sisestas algdokumendi ja kontrollis algdokumendi õigsust, kinnitab rahalise ülekande õigsust pearaamatupidaja. Vallavanem või abivallavanem allkirjastab algdokumendi, andes sellega loa maksmiseks. Rahalise ülekande kinnitaja kontrollib maksekorralduse olemasolu raamatupidamise arvestussüsteemis (raamatupidamise programmis). 5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (Raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamis-register on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandus-dokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi TRESOOR, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) pank/kassa; 3) aruandvad isikud; 4) ostureskontro; 5) müügireskontro; 6) palk; 7) põhivara; 8) eelarvelised asutused; 9) dokumendi numbriseeriad. (7) Programmist tehakse järgmised väljatrükid: • igas tehingu liikumise päevas: 1) pangatehingud; 2) kassatehingud; • igas kuus: kontotehingud 1) hankijate käibed; 2) ostjate käibed; 3) panga käibed 4) palgalehed; 5) tasuliikide tabelid; • igas kvartalis: 1) saldoandmik. (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri (tabeltöötlusprogrammist). § 12. Algdokumentide käive Dokumendi nimetus Raamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaeg Esitamise eest vastutaja Tööaja arvestuse tabel hiljemalt 3 tööpäeva enne palga väljamakset, kuid mitte hiljem kui 26. kuupäev raamatupidaja Töövõtu- ja käsunduslepingud palga maksmiseks 3 päeva jooksul, kuid vähemalt 1 päev enne tasude väljamaksmist kultuuri- ja haridusnõunik, vallasekretär Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 2 tööpäeva enne tasude väljamaksmist vallasekretär Ostu-müügi, laenu -jms. lepingud 7 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist lepingu eest vastutav isik Ametisõiduki sõidupäevik iga kuu 5. tööpäevaks auto kasutaja Ametialase lähetuse aruanded 5 päeva jooksul peale lähetusest saabumist lähetatu Avansiaruanded hiljemalt jooksva kuu lõpuks avansi saaja Sularaha arved ja kassatšekid kohe peale dokumendi saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Hankijate arved dokumendi laekumise päeval koheselt peale aktsepteerimist kulu tegema volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul peale akti kinnitamist mahakandmiskomisjoni esimees Kassa dokumendid Sissetuleku- ja väljaminekuorderid (originaalid) iga nädala esmaspäevaks kassa eest vastutaja Materjalide kuluaruanded iga kuu 1. tööpäevaks varude eest vastutavad isikud Sotsiaaltoetuste väljamaksulehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist sotsiaaltöö-spetsialistid Puhkuste ajakava 31. jaanuar allasutuse juht, sekretär–asjaajaja * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. 6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS § 13. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas asutuste arvelduskontodel. (2) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel trükitakse maksekorraldused panga arhiveerimistunnusega, allkirjastamist ei toimu, vaid esmase allkirjaõigusega isik annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekandmiseks ja teise allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus. Täiendavalt kinnitatakse elektroonilised maksekorraldused vastavalt käesoleva korrale (§ 10 lg 8) § 14. Sularahaoperatsioonide arvestus (1) Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides. (2) Maksimaalseks kassalimiidiks on 10 000 krooni. Sularaha hoitakse seifis, lukustatud karbis. (3) Kassaoperatsioone teostab asutuse juhi poolt määratud isik, kellega peab olema sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Ridala Vallavalitsuses on selleks isikuks registripidaja. Registripidaja äraolekul teostab kassaoperatsioone raamatupidaja. (4) Asutuse juht võib sularaha operatsioonide tegemise õiguse anda ka aruandvale isikule. (5) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat; 4) sularahatšekk. (6) Kassa väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule asutuse juht. (7) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (8) Hallatavas asutuses kirjutatakse välja kassaorderid, teostatakse kassatehingud ja kajastatakse need kassaraamatus. Kuu lõpus esitatakse kassadokumendid raamatupidajale, kes sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi. (9) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja kassapidaja ülesannetes sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi TRESOOR. Kuu lõpus trükitakse programmist välja kassa-raamat. (10) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega. (11) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda kulutaja pangaarvele. 7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS § 15. Nõuete ja kohustuste arvestus (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded ja kohustused kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6 % aastas. (3) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud 1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses. (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. (6) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (7) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (8) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (9) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub valla põhimääruses sätestatud korras. § 16. Ettemaksude arvestus (1) Üldeeskirja § 15 lg 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 30 000 krooni (ilma käibemaksuta). § 17. Aruandvate isikutega arvelduste arvestus (1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol «Kulude ettemaksed töövõtjatele». (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes. (3) Avanssi antakse asutuse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. (4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja sularahana kassast. (5) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. (6) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi poolt kinnitatud. (7) Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi asutuse pangakontole või maksma sularaha asutuse kassasse 5 kalendripäeva jooksul pärast majanduskuluaruande esitamist. (8) Lähetatu peab esitama avansiaruande koos komandeerimiskulude aruandega 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. (9) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses. § 18. Sihtfinantseerimise arvestus (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lg 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev). (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lg 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 30 000 kroonist. (7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. (8) Vastavalt üldeeskirja § 27 lg 1 kajastab omavalitsus avaliku sektori ��ksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul. 8. peatükk VARUDE ARVESTUS § 19. Varude arvestus (1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja § 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja tulud maksukulu kontole. (2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 30 000 krooni (ilma käibemaksuta). (3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. (4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse asutustes kohapeal. Iga kvartali lõpus korrigeeritakse kuludesse kantud toiduainete maksumust inventuuri alusel. 9. peatükk PALKADE, TASUDE JA HÜVITUSTE ARVESTUS § 20. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus (1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Ridala Vallavolikogu või Ridala Vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel. (2) Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt 28. kuupäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Töötajal on õigus avanssi saada kuni poole kuupalga ulatuses suulisel etteteatamisel kuu keskel. (3) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist. (4) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. (5) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja asutuse juhi poolt. (6) Palgalehed koostatakse asutustes tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse palgalipik trükitult töötaja soovil. (7) Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukonto. 10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS § 21. Materiaalne põhivara (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe (1) aasta ja soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist (ilma käibemaksuta) (õ) 23.11.2006 17:45 (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe (1) aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse. § 22. Materiaalse põhivara arvestus (1) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (2) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (3) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (4) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (5) Ettepaneku kuluminormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (6) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned 3,3 % 2) eluhooned 2 % 3) korterid 3,3 % 4) teed 12,5 % 5) platsid 10 % 6) sadamad 5-6,0 % 7) pumbamajad 10 % 8) masinad ja seadmed 10 % 9) transpordivahendid 20 % 10) arvutustehnika 20 % 11) kontoritehnika 20 % 12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 % (7) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele ka uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm asutuse juhi käskkirjaga. (8) Maad ja kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (9) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (10) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks. (11) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (12) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab Ridala Vallavalitsus istungil korraldusega. (13) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja § 45 ja § 54 lg 5. (14) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses Ridala Vallavalitsuse korralduse alusel. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik). (15) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Ridala valla põhimääruses sätestatud korras. § 23. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes (1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 % kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. (3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil. § 24. Bilansiväline vara ja selle arvestus (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 1 000 krooni kuni 29 999 krooni ja mille kasutamisiga on üle ühe (1) aasta. (2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta. (3) Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. (4) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. (6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Ridala valla põhimäärusega sätestatud korras. 11. peatükk SIIRDED § 25. Siirded (1) Hallatavate asutuste kulude ja põhivara soetus kaetakse Ridala Vallavalitsuse eelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. (2) Arvestatud tulude üleandmist valla eelarvesse kajastatakse antud siiretena. (3) Ametiasutus kajastab hallatava asutusele finantseerimiseks ülekantud summasi antud siiretena eelarvest ja hallatavalt asutuselt laekunud tulusid saadud siiretena eelarvesse. Samuti kajastatakse siiretena valla asutuste vahelisi muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi). (4) Omavalitsuse koondaruandes siirded elimineeritakse. 12. peatükk INVENTEERIMINE § 26. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis viiakse läbi maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga). Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel. (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks (2) kuud enne aruandeaasta lõppu. (6) Sularahakassa inventuur. 1) Sularahakassa inventuur viiakse läbi vähemalt üks (1) kord aastas ootamatult. Inventuuri viib läbi vähemalt kolmeliikmeline töötajatest moodustatud komisjon. (7) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalse põhivara inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur; 5) sularahakassade inventuur; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 8) bilansivälise vara inventuur; 9) muude varade inventuur. (8) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (10) Asutuse juht määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. § 27. Inventeerimise ja hindamise protseduurid (1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (lisa 1), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja panga-kontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi. (5) Varude inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon. (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku neto-realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus materiaalse põhivara korrigeerimiskanded. (8) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (va ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 5) maksukohustuste võrdlemine Maksu– ja Tolliameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine. (9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksu– ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldode võrdlemiseks saadab üksus, kes omab nõudeid teisele osapoolele ja tulusid teiselt osapoolelt, tehingupartnerile kõik oma saldod (nii nõudeid, kohustused, tulud kui ka kulud) e-posti teel ning jääb ootama teise poole vastust. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. (10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid. (11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimis-komisjoni koostatud lõppakti alusel. (12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteavastamisel - Ridala valla põhimääruses sätestatud korras. 13. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE § 28. Raamatupidamisdokumentide hoidmine (1) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt Ridala Vallavalitsuse Asjaajamiskorrale. Raamatupidamise dokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse järgmiste ühikutena: 1) aastaaruanne lisadega; 2) raamatupidamise aruanded; 3) maksudeklaratsioonid lisadega; 4) põhivarade nimekiri (säilitatakse elektroonselt); 5) põhivara arvestuse dokumendid; 6) bilansiväliste varade nimekiri; 7) bilansiväliste varade arvestuse dokumendid; 8) palgalehed ja -arvestused; 9) isikukontokaardid; 10) tööaja arvestamise tabelid; 11) palgatõendid; 12) tulu- ja sotsiaalmaksu tõendite koopiad; 13) töövõimetuslehtede saatekirjad; 14) palgaarvestuse alusdokumendid; 15) inventeerimise aktid jt. inventeerimist puudutavad dokumendid; 16) raamatupidamise alg- ja koonddokumendid; 17) päeva- ja pearaamat (säilitatakse elektroonselt). § 29. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad (1) Majandusaasta aruandeid säilitatakse alaliselt. (2) Töötajate isikukontokaarte säilitatakse viiskümmend (50) aastat. (3) Seitse (7) aastat säilitatakse järgmisi raamatupidamise dokumente: 1) raamatupidamise algdokumente, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati; 2) raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, alates vastava majandusaasta lõpust; 3) pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente pärast kehtimistähtaja möödumist; 4) raamatupidamise sise-eeskiri pärast selle muutmist või asendamist. 14. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 30. Sise-eeskirja rakendamine ja määruse jõustumine (1) Käesoleva sise-eeskirjaga sätestatud põhimõtteid rakendatakse alates 01. septembrist 2006.a. (2) Määrus jõustub 01. septembril 2006. a. Vallavanem Toomas SCHMIDT Vallasekretär Igor POGODIN Lisa 1 Ridala Vallavalitsuse 10. augusti 2006. a määruse nr 4 juurde KASSA INVENTUUR Asukoht: Kuupäev: Inventuuri viivad läbi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (töötaja nimi ja ametikoht) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (töötaja nimi ja ametikoht) Inventuuri alguseks on kõik sissetuleku ja väljamineku dokumendid raha liikumise kohta kantud kassaraamatusse. Viimase kassa sissetuleku orderi number on: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Viimase kassa väljamineku orderi number on: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kassaraamatu järgi summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . EEK Inventuuraegne raha jääk kassas: EEK Kogus Summa 500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . KOKKU: Sendid Kogus Summa 0,50 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 0,20 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 0,10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 0,05 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . KOKKU: Raha jääk kokku: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Raha jääk kassas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kassaraamatu summale. (vastab või ei vasta) Materiaalselt vastutav isik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (Vallavanem, nimi, allkiri) (Registripidaja, nimi, allkiri) Õiend Määruse § 21 lõikes 1 asendatud number 300 000 numbriga 30 000.