Püssi Linnavolikogu — Elamute hoolduse ja remondi eeskirja kinnitamine — KO, 193, 2099

Võttes aluseks Eluruumide erastamise seadus § 2, § 15 lg 1, § 151 lg 1, § 152 lg 1, Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993.a määruse nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine», Korteriomandiseaduse § 13 lg 1-3, § 21, Püssi Linnavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada Elamute hoolduse ja remondi eeskiri(lisatud määrusele). 2. Kuna puudub elamute haldamist korraldav isik, määrata Püssi linna haldusterritooriumil asuvates erastatud eluruumidega elamutes elamute haldajaks Püssi Linnavalitsus kuni korteriühistute asutamiseni või muus õiguslikus vormis elamute haldamise korraldamiseni ning erastatud eluruumidega elamu üleandmiseni selleks õigustatud isikule seaduses sätestatud korras. 3. Määrata haldamise korraldamise eest vastutavaks struktuuriüksuseks Püssi linna Elamu- Kommunaalosakond. 4. Korteriomanikud tasuvad kaasomandil lasuvad maksud, kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. 5. Korteriomanikud tasuvad kaasomandi majandamise kulude katteks igakuiselt hooldustasu summas 5.00 EEK - 1 m2, mis tõuseb iga-aastaselt eelneva aasta tarbijahinnaindeksi võrra korteri üldpinna kohta kuni korteriühistute asutamiseni või muus õiguslikus vormis elamute haldamise korraldamiseni ning erastatud eluruumidega elamu üleandmiseni selleks õigustatud isikule seaduses sätestatud korras. 6. Püssi Linnavalitsusel teavitada eeltoodust vastavasisulisest otsusest (s.h. ka maksete tasumise kohustusest) korteriomanikke, kelle korterid asuvad erastatud eluruumidega elamutes. 7. Määrus jõustub 01. novembril 2006.a. Volikogu esimees Teet KUUSMIK Püssi Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 14 lisa ELAMUTE HOOLDUSE JA REMONDI EESKIRI § 1. Üldsätted (1) Käesolev eeskiri sätestab kõigi elamute ja eluruumide (edaspidi elamu) hoolduse ja remondi tingimused Püssi linnas olenemata elamu omandivormist. (2) Mitme korteriga elamutes on kuni korteriühistu moodustamiseni või korteriomanike ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema asumiseni erastatud korteri omaniku kohustused korteri korrashoiul võrdsustatud eluruumi üürniku kohustustega ja omaniku kohustusi kannab hoonet kui tervikut hooldav isik (haldaja). (3) Eeskiri sätestab kohustuste jaotuse elamu omanike ja üürnike vahel, määratleb hoolduse ja remonditööde mõisted, piiritleb tööde ulatuse ning määrab nõuded nende kavandamiseks ja finantseerimiseks. (4) Elamu korrashoiu kohustuste täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku nende kohustuste täitmise tagamisest. (5) Elamu hoolduse ja remondi kohustuste jaotus omaniku või tema esindaja (edaspidi omanik) ja üürniku vahel määratakse kindlaks üüri- või hoolduslepinguga. Üürnikul on kohustus sõlmida vastav leping 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. Kui üürnik ei ole sõlminud lepingut 1 kuu jooksul lähtutakse omaniku ja üürniku vahalistes õiguslikes suhetes kehtestatud määrusest. (6) Elamu omaniku kohustuseks on elamu ehituskonstruktsioonide ja nende osade, samuti elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide ning territooriumi hoolduse ja remonditööde korraldamine. Eluruumi üürniku kohustus on tema kasutuses olevate ruumide ning neis asuvate seadmete hooldamine ja remontimine. (7) Käesolev eeskiri ei sisalda elamus asuvate seadmete (katel, elektri- ja gaasipliit jmt.) või tehnosüsteemide (elektri-, gaasi-, küttesüsteem jmt.) hoolduse ja remonditööde tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud muude õigusaktidega, samuti nende kasutamise ohutusnõudeid, mis on elamute omanikele ja üürnikele kohustuslikud. § 2. Hooldus ja remonditööd (1) Elamute hooldus on töö, mille käigus teostatakse elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelevalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust ning elamu tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamist, eesmärgiga säilitada elamu pidev kasutamiskõlblik seisukord. Hooldus on: 1) hooldustööd, mis tehakse iga-aastaste kavandatud tööde kirjelduste alusel; 2) regulaarsed hooldustööd; 3) teenindamine avariide korral (avariide likvideerimine). (2) Elamute remont on töö, mille käigus teostatakse elamu kõigi või üksikute ehituskonstruktsioonide, elamu osade või elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate kõigi tehnosüsteemide või üksikute tehnosüsteemide osalist või terviklikku väljavahetamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrastatuse taset, paigaldada täiendavaid seadmeid, teha juurde- ja pealeehitusi vastavalt kehtivale korrale. (3) Elamu tehnilise ülevaatuse viib elamu omanik läbi vähemalt kord ühe aasta jooksul, mille alusel määratakse kindlaks hoolduse ja remonditööde mahud. (4) Elamu omaniku ja üürniku kohustuste jaotus elamu hooldusel ja remonditöödel määratakse kindlaks käesoleva eeskirja lisas 1. Tehnosüsteemide hoolduse regulaarsus ja sagedus määratakse käesoleva eeskirja lisas 2, kui seadme passis või ekspluatatsioonieeskirjades sisalduvad nõuded ei määra teisiti. (5) Regulaarse hoolduse käigus teostatakse tehnosüsteemide järelevaatust, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetamist. Seadmete regulaarne hooldus viiakse läbi vastavalt seadme passis esitatud nõuetele nende olemasolul. Eriteadmisi nõudvaid töid ei ole lubatud teha vastava kvalifikatsioonita isikul. (6) Regulaarsed hooldustööd viiakse läbi alljärgnevate tehnosüsteemide ja ehituskonstruktsioonide osas: 1) küttesüsteem, soojussõlm; 2) külmaveesüsteemid; 3) kanalisatsioonitorustikud; 4) elektrivarustussüsteemid; 5) pliidid, ahjud; 6) korstnad, ventilatsioonisüsteemid; 7) välis- ja üldkasutatavate ruumide uksesuluste hooldus; 8) trepikoja ja keldri üldkasutatavate ruumide akende hooldus; 9) katuse hooldustööd; 10) pööningu- ja katuseluukide korrashoid. § 3. Hoolduse ja remonditööde kavandamine, teostamine ja finantseerimine (1) Remonditöödeks koostatakse eelarve, mille alusel kavandatakse eelseisva aasta remonditööd ja kulud. Remonditööde kavandamisel ja tegemisel tuleb lähtuda Püssi linna ehitusmäärusest, heakorraeeskirjadest ning muudest Püssi linna õigusaktidest. (2) Eelisjärjekorras remonditakse need konstruktsioonid ja seadmed, mille vigastused mõjutavad muude elamuosade ja konstruktsioonide säilivust. (3) Elamu omanik informeerib eelnevalt üürnikke või nende esindajaid eelseisvatest remonditöödest ühe kuu ette. (4) Elamu omaniku kohustuste hulka kuuluvad hooldustööd finantseeritakse hooldustasu koosseisus ettenähtud vahendite arvelt. (5) Elamute remonditööd, sh. uurimis- ja projekteerimistööd ning eelarvete koostamine finantseeritakse hooldustasu koosseisus remondiks kogutavate vahendite (kuni 2,5% elamu soetusmaksumusest aastas) ja vajaduse korral laenu arvelt vastavalt kehtivatele hooldustasu arvutamise metoodilistele alustele. Elamu remondiks võib elamu omanik kasutada pangalaenu, mis kokkuleppel üürnikega kuulub pärast remonti tasumisele hooldustasu koosseisus üüri- või hoolduslepingus sätestatud suuruses ja ettenähtud aja jooksul. (6) Elamu omanik on kohustatud remondiks arvestatud vahendite osas pidama arvestust iga elamu kohta eraldi ja kasutama neid ainult selleks ettenähtud otstarbel. (7) Hooldus- ja remonditööde tellijaks on omanik, kes valib tööde tegija üldjuhul konkursi või vähempakkumise korras. (8) Üürniku kohustuste hulka kuuluvad hooldus- ja remonditööd tuleb teha nende tellimisel ja kulul. Eluruumi ja selle seadmete hooldus ning remont peab toimuma vastavalt eluruumide kasutamise eeskirjadele ja/või üüri- või hoolduslepingule. § 4. Avariide likvideerimine elamus (1) Tehnosüsteemide avarii on ootamatu või juhuslik torustiku purunemine või ummistus, seadmete seiskumine või purunemine, elektrivoolu katkestus või muu tehnosüsteemi rike, mille tagajärjel võib tekkida elamus üleujutus, ohtlik seisukord seadmetes, vee- või küttesüsteemi külmumise oht jmt. Elamute tehnosüsteemide avariiline teenindamine toimub käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud kohustuste jaotuse alusel, kui üüri- ja hoolduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Elamu omaniku kohustuses oleva elamu osa või tehnosüsteemi avarii ning sellest tingitud ehituskonstruktsioonide või tehnosüsteemide kahjustuste likvideerimine on elamu omaniku kohustus ning see finantseeritakse hooldustasu arvelt. Omanik peab tagama avarii lokaliseerimise viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul, ning avarii likvideerimise üldjuhul 24 tunni jooksul. Ajutiselt väljalülitatud süsteemid tuleb normaalsesse töökorda viia kohe. Kui see pole võimalik, tuleb informeerida olukorrast elanikke ning teatada neile orienteeruv tööde lõpetamise aeg. (3) Keskküttesüsteemi avarii korral kütteperioodil tuleb remonditöid alustada kohe. (4) Üürniku süü tõttu toimunud avarii ning selle tagajärgede likvideerimise kulud tasub kahju tekitanud üürnik. Kahjud hüvitatakse tsiviilseadusega sätestatud korras. § 5. Hoolduse ja remonditööde korraldamise nõuded ja vastutus (1) Eluruume võib ümber ehitada elamu omaniku ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Pärast eluruumide ümberehitust on eluruumi omanik kohustatud esitama andmed eluruumi kohta ehitisregistrisse kandmiseks. 1) Elamu fassaadide remont ja värvimine (s.h rõdude ümberehitus) võib toimuda vastavalt Püssi linna ehitusmäärusele. (2) Eluruumi tehnosüsteeme võib rekonstrueerida, välja vahetada, asendada või lisaseadmeid paigaldada ainult elamu omaniku kirjalikul nõusolekul. Omanik võib keelduda nõusoleku andmisest, kui ümberehituseks puuduvad tehnilised võimalused või see on põhjendatud muudel asjaoludel. (3) Hooldus- või remonditööde käigus tuleb tagada elamu ulatuses tehnosüsteemide ja -seadmete samatasemelisuse printsiip. Elamusse paigaldatud ühetüübiliste või oma töö iseloomult samal tasemel olevate tehnoseadmete hooldustööde eest vastutab oma kohustuste ulatuses elamu omanik. Kui üürnik on omal kulul paigaldanud korterisse tehniliselt täiuslikumaid või kvaliteetsemaid seadmeid ja lisaseadmeid (vee-, gaasi-, soojamõõtur, elektripliit, bidee, TV-antenn jmt.) või muutnud torustike paigaldamise viisi ja materjali, ei ole elamu omanik kohustatud neid hooldama. Elamu omanik on kohustatud hooldama (korraldama hooldamise) kogu elamu vee, gaasi, soojus- ja elektrienergia mõõtmiseks hooldustööde käigus paigaldatud uusi või olemasolevaid mõõteseadmeid. (4) Elamu hoolduse ja remonditööde sageduse ning mahtude määramisel lähtub omanik kehtestatud hooldustasust. (5) Munitsipaalomandisse kuuluvate elamute remondiks arvestatud vahendeid võib Püssi Linnavalitsuse korralduse alusel ajutiselt kasutusele võtta teistes elamutes suuremahuliste remonditööde tegemiseks hilisema tasaarvelduse kohustusega. (6) Elamu omandiõiguse muutumisel kantakse üürnike poolt hooldustasu koosseisus tasutud, kuid remondiks kasutamata vahendid üle uuele omanikule üldjuhul aasta jooksul. Juhul kui elamus on remondiks tehtud kulutusi rohkem kui on hooldustasus arvestatud või on remondiks vormistatud laen, antakse elamu uuele omanikule üle koos kohustusega tasuda tehtud remonditööde eest. Täpne tähtaeg fikseeritakse elamu üleandmise aktis.