Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-93-06 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2006. a kohtuotsus K. R. süüdistuses LS § 74³¹ lg 1 järgi — RT III, 2006, 34, 288

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-93-06 Otsuse kuupäev 2. oktoober 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi K. R. süüdistuses LS § 74-31 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsus nr 4-06-805 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuuri kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 20. september 2006. a Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsus ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kohtuvälise menetleja 12. veebruari 2006. a otsusega karistati K. R-i LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku, s.o 900 krooni suuruses summas. K. R. karistati selle eest, et ta lahkus pärast 17. jaanuaril 2006. a aset leidnud liiklusõnnetust, kus tema juhitud sõiduautole sõitis sisse teine sõiduauto, politseile teatamata sündmuskohalt. 2. K. R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtusse kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. K. R. märkis kaebuses, et tema poolt juhitud sõiduautole MB sõitis sisse sõiduauto BMW. Sündmuskohal mõlema sõiduki juhid tuvastasid, et liiklusõnnetuses on süüdi BMW juht, kes tunnistas ka enda süüd ja oli valmis koheselt hüvitama talle tekitatud kahju. Kuna liiklus oli õnnetuse toimumise ajal tihe, otsustati vormistada vajalikud dokumendid esimeses bensiinijaamas. Süüdlase tuvastamisel ei pidanud nad LE §-le 227 tuginedes vajalikuks politseid liiklusõnnetusest teavitada ja vabastasid õnnetuse kohal liikluse. Bensiinijaama BMW juht ei ilmunud ja K. R. teavitas liiklusõnnetusest koheselt politseid. 3. Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetati väärteomenetlus K. R. suhtes. Maakohus leidis, et käesoleval juhul K. R. ei rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jättes LE § 227 nõudeid, sest keegi õnnetuses viga ei saanud, osalenud juhid ja kahju saaja oli juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ja nad kavatsesid sõlmida nõuetekohase kirjaliku kokkuleppe. Kuna õnnetuses osalenud S. T. kokkulepitud kohta ei ilmunud, jäi kirjalik kokkulepe K. R.st olenematul asjaolul vormistamata ning ta informeeris juhtunust politseid. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad Riigikohtus 4. Kohtuväline menetleja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et LE §-le 227 tuginevalt võib liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta üksnes juhul, kui inimesed õnnetuses viga ei saanud, selles osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul lahkusid aga mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid sündmuskohalt ilma kirjalikku kokkulepet sõlmimata ja seda kokkulepet ei sõlmitud ka hiljem. Kassaatori hinnangul on juhtide väited kokkulepitud kohas kohtumise ja kirjaliku kokkuleppe sõlmimise soovi kohta paljasõnalised. K. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud nii sisulise kokkuleppe olemasolu S. T. ja K. R. vahel kui ka asjaolud, mis takistasid selle kokkuleppe vormistamist LE §-s 227 nõutud vormis ja seetõttu ei ole K. R. talle süüks arvatud väärtegu toime pannud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et LE § 227 lg 1 kohaselt võib toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta üksnes juhul, kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Siinjuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks viidata ka oma varasemale samasisulisele seisukohale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-05, RT III 2005, 13, 134). LE § 227 lg 3 sätestab, et sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Sellest sättest nähtub muuhulgas, et LE § 227 lg-s 1 nimetatud kokkulepe tuleb sõlmida liiklusõnnetuse toimumiskohas. Seega on meelevaldne maakohtu seisukoht, et kuna K. R. ja S. T. kavatsesid liiklusõnnetuse toimumiskohast eemal nõutavas vormis kokkuleppe sõlmida, siis ei rikkunud nad liiklusõnnetusest teatamata jättes LE § 227 nõudeid. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 8, § 174 p-st 6 ja § 175 p-dest 1 ja 2 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium Põhja Politseiprefektuuri kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Priit PIKAMÄE