Oru Vallavolikogu — Oru valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 201, 2177

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lg 1 punkti 364, “Jäätmeseadus ”§ 39, § 42 lõigete 1, 2 ja § 59 ning AS Tallmac poolt koostatud Oru valla jäätmekava eelnõu ja Oru Vallavalitsuse ettepaneku alusel. 1. Võtta vastu Oru valla jäätmekava vastavalt lisale 2. Oru Vallavalitsusel avalikustada jäätmekava kohalikus infolehes ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 1. septembril 2006. a. Volikogu esimees Ülo LOORENS Lisa Kinnitatud Oru Vallavolikogu 23. augusti 2006. a määrusega nr 20 ORU VALLA JÄÄTMEKAVA Töö nr 0602 Töö tellija: Oru Vallavalitsus Töö teostaja: AS Tallmac Projektijuht: Ülle Ambos Tallinn 2006 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Oru valla jäätmekava on valla jäätmehooldust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on osa valla arengukavast ja koostatud juhindudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest ning üleriigilisest ja Läänemaa jäätmekavast. Jäätmekavas tuuakse välja Oru valla üldised andmed ja analüüsitakse hetkeolukorda jäätmekäitluses. Lisaks püstitatakse jäätmekavas Oru valla jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2007-2011 ja eesmärkide saavutamiseks esitatakse jäätmehoolduse tegevuskava. Oru Vallavalitsus algatas valla jäätmekava koostamise ning jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise 3.10.2005 otsusega nr 135. Jäätmekava on koostatud Oru Vallavalitsuse tellimusel AS-i Tallmac poolt vastavalt 17.11.2005 sõlmitud töövõtulepingule. Töös osalesid AS Tallmac keskkonnateenistuse projektijuht Ülle Ambos ja keskkonnaekspert Rein Ratas. Oru Vallavalitsuse poolt saadi vajalikku teavet, seisukohti ja olukorra tutvustust arenguspetsialistilt Anneli Nõupuu’lt. Käesoleva jäätmekava eesmärkide püstitamise aluseks on Jäätmeseadus, Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2010, Üleriigiline jäätmekava, Läänemaa jäätmekava ning valla arengukava. Samuti kasutatakse töös jäätmealaseid õigusakte ning teisi jäätmehooldusalaseid materjale. Kava ulatus Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab Jäätmeseadus. Jäätmekava koostamine lähtub otseselt Jäätmeseaduse § 39, 42-44 ja 55-59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi. Üldnõuded jäätmekava sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Oru valla jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: • Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon; • Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs vallas – peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldus ja nende kogused; • Jäätmehoolduse kavandatavad eesmärgid ja alternatiivsed võimalused – jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmete kogumise ja veo optimeerimine; • Eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed – jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, s.h: ○korraldatud jäätmeveo arendamist valla haldusterritooriumil; ○jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang; • Jäätmehoolduse korralduslikud meetmed ja rahastamine; • Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks, näidates ära meetmete rakendamise eeldatava maksumuse. Arvestades asjaolu, et maakonna jäätmekava vaadatakse üle (ajakohastatakse) iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates, peab ka kohaliku omavalitsuse jäätmekava üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele. Soovitav on jäätmekava vaadata üle perioodiliselt, igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks – hinnata toimunud tegevusi ning täiendada seda vastavalt muutunud rõhuasetustele ja vajadustele. Jäätmekava elluviijaks on vallavalitsus, kes korraldab jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil. Vallavalitsus teostab jäätmekava ülevaatamist ja vajadusel selle korrigeerimist. Selleks peaks olema määratud vastav valla ametnik või keskkonnaspetsialist / keskkonnanõunik, kelle tööülesannete alla kuuluks ka jäätmemajanduse valdkond. Kui tekib vajadus jäätmekava korrigeerida, teeb vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku jäätmekava muutmiseks, vallavolikogu vaatab täiendused ja parandused üle ning seejärel kinnitab muudatused. Vallavalitsus hindab ka jäätmekava eesmärkide täitmist elluviidud tegevuste kaudu. Jäätmekava realiseerumist võimaldavad hinnata ka jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmine. Jäätmekava realiseerimine sõltub lisaks Oru vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288) § 2 mõistes[1]. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine*; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed*; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. Käesolev jäätmekava käsitleb pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleeritud Pakendiseadusega (RT I 2004, 41, 278; 89, 611; 2005, 37, 288). Jäätmekavas kasutatud mõisted on seletatud Lisas 2. * Loomseid ja põllumajanduses tekkivaid jäätmeid on teatud määral jäätmekavas käsitletud, tulenevalt Oru valla ettevõtete tegevusaladest. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON Eesti Vabariigis on jäätmehooldust reguleerivaks põhiliseks õigusaktiks 1. mail jõustunud Jäätmeseadus, mis on aluseks muudele jäätmekäitlusalastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning jäätmete ja jäätmehooldusega seotud tegevusalasid. Jäätmeseadus lähtub kahest Euroopa Liidu jäätmealasest nn raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/4427EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta, muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Laias laastus saab raamdirektiivide alusel vastuvõetud EL õigusaktid jagada kaheks, s.t. direktiivid, milles on esitatud nõuded jäätmekäitlusettevõtete (ohtlike jäätmete põletusseadmed, uued ja olemasolevad olmejäätmete põletusseadmed, prügilad) kohta ja direktiivid, mis käsitlevad teatud liiki jäätmeid nagu vanaõlid, pakend, patareid, PCB/PCT jne. Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. 4. detsembril 2002 Eesti Vabariigi Riigikogu poolt heaks kiidetud Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609) toob välja Eesti jäätmehoolduse olukorra, probleemid ja püstitab jäätmehoolduse üldised eesmärgid, mis on aluseks maakondlikele jäätmekavadele. Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2010 antud põhieesmärgid ja ülesanded. Jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse eesmärgid: • kasutada tooret ja materjali säästlikult; • piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist; • vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist; • kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale; • arendada jäätmekäitlust, rakendades “saastaja maksab” ja “tootja vastutuse” põhimõtteid. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleks jäätmeteket võimalikult vältida, teises järjekorras jäätmeid taaskasutada. Jäätmeid tuleb korduskasutada, materjalina ringlusse võtta või taaskasutada energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, peaks olema viimane lubatav käitlusviis. Jäätmehoolduse planeerimisel on oluline koht ka Pakendiseadusel (jõustus 21.06.2004), mis sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Keskkonnatasude seadus (RT I, 20.12.2005, 67, 512) sätestab tasumäärad jäätmete kõrvaldamisel ning nende arvutamise ja tasumise korra. Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab Jäätmeseadus. Jäätmekava koostamine lähtub otseselt Jäätmeseaduse § 39, 42-44 ja 55-59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel Seadused Kohaliku omavalitsuse (KOV) ÜLESANDED Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288 §12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 KOV organ korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 lg 1 § 42 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse KOV üksuse jäätmekava KOV üksuse arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse kohta. § 43 lg 4 Ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 KOV organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55-59 KOV üksuse jäätmekava avalikustamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine. § 65 lg 2 KOV organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud probleemtoodete osas, mille kokkukogumine ja käitlemise korraldamine on tootja kohustus. § 66 lg 2 KOV organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 KOV organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66 lg 4 Kehtestab volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piir. § 67 lg 1 KOV organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 4 KOV volikogu määrab veopiirkonna, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 KOV üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69 lg 6 KOV-l on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 KOV organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. KOV organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 KOV üksus kehtestab volikogu määrusega jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja § 71 lg 3 KOV jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 KOV üksus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasu-tuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistata-vate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul KOV organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278; 89, 611; 2005, 37, 288 § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnatasude seadus RTI, 20.12.2005, 67, 512 § 15 lg 2 Saastetasu olmejäätmete tavajäätmete prügilasse ladestamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse. § 15 lg 3 Seaduse § 15 lg 2 sätestatut ei kohaldata: jäätmete kõrvaldamisel suuremas koguses, ilma loata, juhul, kui jäätmeid viiakse keskkonda jäätmete transportimise ajal ning kui prügila ei vasta nõuetele. Keskkonnajärele-valve seadus RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258; 2005, 24, 182; 57, 451 § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või –asutus. § 6 lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. § 6 lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonna-kaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonna-inspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest . Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb arvestada nii Jäätmeseaduse alusel vastu võetud kui ka mitmete teiste õigusaktidega, mille loetelu on toodud Lisas 1. Samuti tuleb lähtuda Läänemaa jäätmekavast. Oru valla haldusterritooriumil reguleerivad jäätmehooldust lisaks riiklikele õigusaktidele ka Oru valla jäätmehoolduseeskiri (Oru Vallavolikogu 26.09.2003 määrus nr 21) ja Oru valla avaliku korra ja heakorra eeskiri (Oru Vallavolikogu 25.09.2002 määrus nr 63). Käesoleva jäätmekava koostamisele järgnevalt tuleb üle vaadata ja jäätmekavaga vastavusse viia ka valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmehoolduse korraldus – jäätmevaldaja kohustused, jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded, samuti jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Valla heakorra eeskirja ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil avalik kord, puhtus ja elanike turvalisus ning eeskiri kehtestab nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused (s.h üldkasutatavate prüginõude ja –konteinerite kasutus, nõuded prügikastide paigutusele ning tühjendamisele, nõuded prahi põletamisele). 3. ORU VALLA GEOGRAAFILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE Oru vald Oru vald asub Lääne maakonna põhjaosas ning piirneb Haapsalu lahe ning Noarootsi, Nõva, Risti, Taebla ja Ridala vallaga. Valla territooriumi suurus on 197,8 km². Valla pindalast moodustab haritav maa 16 %, looduslik rohumaa 5,6 %, metsamaa 40,6 %, muu maa 37 %. Seisuga 01.01.2006 oli valla elanike arv 982. Vallas asub 15 küla, valla keskus on Linnamäe külas, kus elab ligi pool valla elanikkonnast (456 elanikku, 166 majapidamist). Suuremad külad ja tihedam asustus paiknevad suuremate teede ääres (Haapsalu-Keila ja Nigula-Nõva maanteed). Suuremates külades on korterelamuid järgmiselt: Linnamäel 8, Jaluksel 2 ning Salajõel ja Uuglas 1 korterelamu. Linnamäel asub vallamaja, põhiharidust andev Oru Kool, Linnamäe Lasteaed, raamatukogu, sidejaoskond, hooldekodu ning velskripunkt. Valla territooriumil leidub ehitus-lubjakivi, paekivi, turvast, kruusa ja põldudelt kokkuveetuna graniiti. Kaitsealadest asuvad vallas Salajõe maastikukaitseala (Salajõe karstialaga), Uugla mõisa park (unikaalne taimekoosluste poolest; säilinud ka mõned mõisa kõrvalhooned), osaliselt Läänemaa Suursoo maastikukaitseala ning osa Silma looduskaitsealast. Oru valda võib maakonna tasandil pidada heaks metsamajandus-, põllumajandus- ja jahinduspiirkonnaks. Valla üheks eesmärgiks on propageerida säästlikku loodusressursside kasutamist ja edendada alternatiivset väiketootmist. Vallas on valdav põllumajandustootmine. Suuremad valla ettevõtted: Langham OÜ (turba tootmine ja turustamine), AS Linpet Lihatööstus (lihatööstus), Linnamäe Peekon OÜ (seakasvatus, teraviljakasvatus), Arne Tamm OÜ (teraviljakasvatus, lihaveisekasvatus), N&T Furniture (puidutööstus), Oru Õmblus OÜ (õmblustoodete valmistamine), K.U. Oru Auto OÜ (Mitsubishi ja škoda müük, autode hooldus, rehvide vahetus), Autel-Büroo OÜ (elektritööd, projekteerimine), Metlin OÜ (jahiturism), Kiige Turismitalu (majutus), Ly Künnapu FIE (juuksur), Ruuben Ivask FIE (elektritööd). Vallas tegutsevad kolm kauplust ning tankla. 4. ORU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE OLEMASOLEV OLUKORD 4.1. Jäätmeteke, kogused ja koostis Jäätmekava koostamisel on oluliseks tõepärased andmed tekkivate jäätmete koguste, liikide, ohtlikkuse ja nende edasise käitlemise ning taaskasutamise kohta. Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 11) kohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid. Jäätmeseaduse järgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud: • jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik; • jäätmeseaduse § 74 kohaselt tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses registreeritud isik (s.o isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest; samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik); • ohtlike jäätmete tekitaja, v.a majapidamised ja kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav. Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas. Antud loetelust selgub küllalt suur jäätmearuande kohuslaste ring. Praktika näitab siiski, et keskkonnaministeeriumi kontrolli all on põhiliselt jäätmeluba omavad ettevõtted. Samas on neid ettevõtteid, kellele jäätmeloa omamise kohustus ei laiene, küll aga on kohustus esitada jäätmearuanne suhteliselt paljudel. Oru vallas omab keskkonnakompleksluba Linnamäe Peekon OÜ, kes esitab jäätmestatistika käideldud jäätmete kohta iga lõppenud aastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Jäätmearuande esitasid 2004. aastal: K.U. Oru Auto OÜ, Linnamäe Kodu OÜ, Linnamäe Peekon OÜ, Linpet AS. Jäätmete tekke, koguse ja käitlemise määramisel on oluliseks probleemiks järgnevad aspektid: • jäätmekäitlejate poolt jäätmearuannetes esitatud andmete osaline kaheldav usaldusväärsus; • jäätmekäitluse omavalitsuse piire ületav iseloom, s.t ühe omavalitsuse territooriumil tekitatavad jäätmed käideldakse teises omavalitsuses; jäätmearuandluse vormi järgi peavad jäätmekäitlejad ära märkima ka jäätmete päritoluks oleva omavalitsuse, kuid tegelikkuses seda nõuet tihti ei täideta; • enamustes nõuetele mitte vastavates prügilates ei toimu jäätmete kaalumist; jäätmete koguseid hinnatakse mahuliselt ning teisendatakse massiühikuteks; • olmejäätmed sisaldavad ka teisi jäätmeliike; • jäätmeid ei kirjendata liigiti (vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 12.04.2004, 23, 155), vaid enamasti segaolmejäätmetena; • kõik jäätmetekitajad ei ole haaratud kogumissüsteemi, mistõttu jääb teatud osa tekkivatest jäätmetest jäätmestatistikas kajastamata; seega väljendab jäätmestatistika eeskätt vaid kogutavaid jäätmeid, mitte niivõrd tekkivaid jäätmeid. Keskkonnateenistuste poolt kogutud ja kontrollitud jäätmearuannete põhjal teeb Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kokkuvõtte – Eesti jäätmekäitluse ülevaate. Jäätmekoguste arvestusel saab kasutada ka Eestis läbi viidud jäätmeuuringute põhjal tehtud üldistusi jäätmetekke kohta. Jäätmearuandluse põhjal koguti Oru vallast 2004. aastal jäätmeid kokku 321,94 tonni – ettevõtetest 286,13 tonni ja kodumajapidamistest 35,81 tonni. Järgnevalt toodud tabelites olevad jäätmete kogused iseloomustavad jäätmete teket Oru vallas 2004. aastal ning on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt saadud 2004.a jäätmearuandluse andmete põhjal. Kogused kajastuvad läbi jäätmeid kogunud jäätmekäitlusettevõtete ja jäätmeid tekitanud ettevõtete esitatud aruandluse. On kasutatud ka jäätmevedajalt saadud andmeid. Antud kogused ei kajasta kindlasti täielikku ülevaadet valla jäätmetekkest ja edasisest jäätmekäitlusest, sest jäätmestatistikast jäävad välja korraldatud jäätmeveoga mittehaaratud majapidamiste ja ettevõtete jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Tabel 2. Oru valla kodumajapidamistest kogutud jäätmed 2004.a jäätmearuandluse põhjal, tonnides Jäätmekood[2] Jäätmeliik Kogus 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 1,03 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,1 15 01 06 Segapakendid 1,481 16 01 03 Vanarehvid 0,03 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 0,02 16 06 01* Pliiakud 0,11 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,284 20 01 33* Patareid ja akud 0,011 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 0,36 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,009 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 29,873 20 03 04 Septikusetted 2,5 Kokku 35,808 Tabel 3. Oru valla ettevõtetest kogutud jäätmed 2004.a jäätmearuandluse põhjal, tonnides Jäätmekood Jäätmeliik Kogus 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 12,5 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed 75 16 06 01* Pliiakud 0,15 17 04 05 Raud ja teras 49,82 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 20 20 01 19* Pestitsiidid 4,1 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 124,557 Kokku 286,127 4.1.1. Olmejäätmed Jäätmeseaduse § 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja tarbimisest ning olulisel määral mitmesuguste asutuste ja ettevõtete olemasolust. Olmejäätmete koostis oleneb ka eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal. Valdava osa kogutavatest olmejäätmetest moodustavad Oru vallas segaolmejäätmed. Olmejäätmete osas koguti eraldi ohtlikke jäätmeid (patareid, akud, luminestsentslambid jm elavhõbedat sisaldavad jäätmed, ravimid) ning kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid. Teiste taaskasutatavate jäätmeliikide (paber, papp, pakend, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed) kohta jäätmearuandlusest andmeid ei kajastu. Jäätmearuandluse andmetel koguti olmejäätmeid 2004. a Oru valla kodumajapidamistest 33 tonni, s.h segaolmejäätmeid ligi 30 t; ettevõtetest koguti olmejäätmeid ligi 129 t, millest segaolmejäätmeid 125 t (Tabelid 4-5). Olmejäätmete vedajalt (Ragn-Sells) saadud andmete põhjal koguti Oru vallast 2005. a novembrikuu jooksul segaolmejäätmeid 73 jäätmevaldajalt (eraisikud, korteriühistud, ettevõtted) kokku 13,05 tonni, s.h Linnamäe korterühistutest 4,76 tonni (kokku kogus Ragn-Sells vallast novembris jäätmeid 52,56 tonni). Lisaks koguti Oru hooldekodust septikusetteid 18 tonni, mis liigitatakse samuti olmejäätmetena. Vallast kogutud segaolmejäätmete aastane arvutuslik kogus on seega 157 tonni. Biolagunevate jäätmete kogused jäätmearuandlusest ei kajastu, sest korterelamutes neid jäätmeid eraldi ei koguta ja eramutes komposteerimise osatähtsuse kohta andmed puuduvad. Jäätmeuuringute andmetel on praegusel ajal biolagunevate jäätmete (toidu-, aia- ja haljastusjäätmed, paber, papp, puit) osatähtsus segaolmejäätmetest 60-70 %. Paber ja papp moodustavad seejuures kuni 25 % jäätmete üldkogusest. Eestis tehtud jäätmeuuringud on seni käsitlenud põhiliselt prügilatesse veetavate jäätmete koostist. Tõenäoliselt eramutes osa biojäätmeid kompostitakse ja samuti põletatakse ahjus paber- ja puitmaterjali. Arvatavasti põletatakse muu hulgas teatud määral ka plasti. Koduses küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Samuti on lubatud näiteks leivakottide (polüetüleenkile ja polüpropüleeni) põletamine väikestes kogustes pliidi all muu küttematerjali hulgas. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET pudeleid. Biolagunevaid jäätmeid tekib ka valla avalike haljasalade ja kalmistute hooldamisel. Siiani ei ole toimunud nende jäätmete kohapealset kompostimist, samuti puuduvad andmed koguste kohta. Kompostitavateks jäätmeteks saab lugeda ka olmereoveesetteid, mida koguti Oru valla ettevõtetelt 2004.a jäätmearuandluse järgi 20 tonni. Olmejäätmetena klassifitseeritud septikusetteid koguti Oru valla majapidamistest 2,5 tonni. 2005. a novembris kogus Ragn-Sells olmereovee puhastussetteid Oru valla ettevõttelt Langham 13,9 tonni, mis suunati käitlemisele Haapsalu reoveepuhastusjaama. Läänemaal tegeleb jäätmeloa alusel reoveesette käitlemisega AS Haapsalu Veevärk, kus kompostitakse spetsiaalsel väljakul olmereovee puhastussetteid, liivapüünisesetteid ja septikusetteid. Tulenevalt prügilamäärusest peab biolagunevate jäätmete osatähtsus ladestatavate jäätmete koguses vähenema ning oluline on teada tekkivate ja ladestatavate olmejäätmete koostist. Arvestades Oru valla asustust ja elamute tüüpe, on siin kindlasti suuremad võimalused rakendada biolagunevate jäätmete kohapeal komposteerimist, samuti paber- ja puitmaterjali põletamist. See asjaolu on kogu aeg mõjutanud väiksematesse prügilatesse ladestatavate olmejäätmete koostist. Seega võib eeldada, et läbi aegade on kohalikesse väikeprügilatesse, võrreldes suuremate linnade prügilatega ladestatud olmejäätmete koosseisus vähem biolagunevaid jäätmeid ja põlevmaterjali. Üldistades Eestis tehtud jäätmetekke uuringuid, võib olmejäätmete keskmiseks jäätmetekkeks Oru valla korterelamutes võtta ~250 kg/a inimese kohta. Eramutes on olmejäätmete kogused, mis üldisesse jäätmekäitlussüsteemi lähevad, mõnevõrra väiksemad (biolagunevate jäätmete kompostimise ja paberijäätmete põletamise võimalus) – hinnanguliselt 150 kg/a inimese kohta. Arvestades elanike jagunemist eramute ja korterelamute vahel, võib Oru valla hinnanguline jäätmeteke olla 200 t/a. Jäätmearuandluses kajastuvad andmed kogutud jäätmete kohta näitavad siiski tunduvalt väiksemaid jäätmekoguseid. Korraldatud olmejäätmeveo mitte toimimine on üheks oluliseks põhjuseks, miks eeldatavalt oluline osa jäätmetekkest ei kajastu jäätmearuandluses, kuna antud asjaolu annab suurema võimaluse illegaalseks jäätmete käitlemiseks tekitaja poolt. Põhjuseks siinjuures on loomulikult jäätmekonteineri muretsemise ja jäätmekäitluse tasumise eest kõrvale hoidmine. Samas ei ole statistika põhjal saadud tulemused täiesti usaldusväärsed ning olmejäätmete käitlemise arvestusel võivad tekkida mitmed raskused, sest olmejäätmed sisaldavad ka teisi jäätmeliike nagu ehitus- ja lammutusjäätmeid, põllumajandusjäätmeid, vanarehve jm, millest tulenevalt ei kajastu need aruandluses tõepäraselt. Samuti ei kajasta jäätmearuandlus tekkekohas käideldavaid jäätmed (näiteks majapidamistes kompostitavad ja põletatavad jäätmed), mis on teatud kindlate jäätmeliikide puhul jäätmeseaduse kohaselt lubatud tegevus. Elanikkonna poolt tekitatavatele olmejäätmetele lisanduvad ettevõtluses ja asutustes tekkivad samalaadsed jäätmed. Sõltuvalt omavalitsusüksuse iseloomust võib ettevõtluses tekkivate olmejäätmete koguseks hinnata suurusjärgus 100-150 kg/a elaniku kohta (REC Estonia, 2003). Lähtudes eeltoodud hinnangust ning reaalselt kogutavatest olmejäätmete kogustest, võib Oru valla ettevõtluses tekkivateks olmejäätmete kogusteks hinnata orienteeruvalt 120 t/a. Kokkuvõttes võib Oru valla elanike, ettevõtete ja valda külastatavate inimeste poolt tekitatavaks olmejäätmete koguseks hinnata orienteeruvalt 350-400 tonni aastas. Tekkivate olmejäätmete kogused on ajaliselt varieeruvad, jäätmeteke on üldiselt suurem suvisel perioodil ning väiksem talvel. Selle põhjuseks on eelkõige suvel valla külaliste ja läbisõitjate ning suvitajate poolt tekitatavad jäätmete kogused. Samas tekib ka eramutes suvisel perioodil rohkem jäätmeid, seda eelkõige aia- ja haljastusjäätmete võrra, mis osaliselt kompostitakse eramute kinnistutel või pannakse koos muude jäätmetega prügikonteineritesse. Eestis tervikuna jätkub jäätmetekke kasv inimeste suurenevate tarbimisharjumuste tõttu ja arvatavasti on toimiv ka vähemalt järgmise kümnendi jooksul. Et ladestamisele minevate jäätmete hulka vähendada, tuleb nii olemasolevatel kui uutel elamualadel luua võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ning kohustus liituda jäätmeveoga. 4.1.2. Pakendijäätmed Pakendijäätmete liike ja koguseid on Eestis võimalik hinnata, kui uurida olmejäätmete koostist. Sellealaseid uuringuid on Eestis episoodiliselt tehtud. Vastavalt uuringutele tekib Eestis inimese kohta umbes 100 kg pakendijäätmeid aastas. Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist on 25-30 %, mahuliselt on pakendijäätmete osa isegi ligi 60 %. Kaudselt võib hinnata ka erinevate pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43 %, klaas 24 %, plast 17 %, metall 8 %, puit 8 % ja muu 1%. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist. Euroopa Liidu Phare projekti raames 2004.a välja töötatud soovituslik kava “Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine. Tasuvusuuring. Estonia Packaging Model” on Oru valla majapidamistes tekkinud pakendijäätmete hulgaks toonud 85 tonni aastas. Sellest 38 t moodustavad pabermaterjalist pakendijäätmed, 18 t klaas-, 14 t plastik-, 7 t metalli- ja 9 t puitmaterjalist pakendijäätmed. Tegelikkuses tekkivate pakendijäätmete kogus ei ole teada, see võib arvutuslikust kogusest erineda. Samuti ei kajastu 2004.a jäätmearuandlusest pakendijäätmete eraldi kogumist majapidamistest, sest valla territooriumiel vastavad kogumispunktid sorteeritud jäätmetele puudusid. Alates Pakendiseadusest tulenevate kohustuste jõustumisest 2005.a on Oru vallas kogutud pakendijäätmeid Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) kogumiskohtade kaudu. Oru vallas on ETO paigutanud segapakendite konteineri (2 m³) Linnamäe külasse kaupluse A ja O juurde, kuhu koguti novembris 2005.a 0,275 tonni pakendijäätmeid. Haapsalu Tarbijate Ühistu (Teeristi pood) kogus oma kaupluses tekkinud paber- ja kartongveopakendeid novembris 0,15 tonni. Kuna pakendijäätmete kogumise süsteem on Eestis alles väga algusjärgus ja ei ole välja kujunenud, on ka eraldi kogutud pakendijäätmete kogused suhteliselt väikesed. Pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur ning tõenäoliselt on oodata Eestis seoses tarbimise kasvuga, samuti pakendamise nõuetega olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt umbes 100 kg-lt elaniku kohta aastas 138 kg-ni 2009.a elaniku kohta aastas; aastaks 2012 prognoositakse pakendijäätmete tekke kasvu 170 kg/el aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks tagatisrahaga joogitaarale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud ja taaskasutusse suunatavate pakendijäätmete koguseid. Selle eelduseks on kindlasti tarbija poolne liigiti kogumine. Seega peaks pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes ja ladestamisele suunatavate jäätmete hulgas aja jooksul mõnevõrra vähenema. 4.1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke varieerub ajas nii koguseliselt kui liigiti üsna oluliselt. Ehitus- ja lammutusjäätmete (mineraalsed jäätmed, puit, pinnas) teke on otseses seoses majandusliku olukorraga, ettevõtluse arengu ja investeeringutega ning ehitustegevusega elamuehituses. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevatki. Nende materjalide nii tekkekohas kui ladestuspaigas sortimine võimaldab saada täiendavaid koguseid taaskasutamiseks. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed leiavad laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena. Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib Oru vallas nende jäätmete teke olla vahemikus 150-300 t/a. Jäätmearuandluse järgi tekkis 2004.a Oru valla ettevõtetes rauda ja terast ehitusjäätmete hulgas 65,47 tonni, mis enamuses anti üle AS-le Kuusakoski; muu ehitusprahi kohta aruandlusest andmeid ei kajastu. Võimalik, et osa tekkinud ehitusjäätmeid taaskasutati tekkekohas, samuti võib teatud jäätmeliike (kivid, pinnas, süvenduspinnas) ka tekkekohast väljaspool taaskasutada. Osa ehitusjäätmetest viiakse ka keskkonda – ebaseaduslikesse prügi mahapanekukohtadesse metsa, tühermaale jm. Ehitus- ja lammutusprahti kogutakse tihti ka segaolmejäätmete hulka ja seega ei kajastu aruandluses. Jäätmestatistika ehitusjäätmete osas ei pruugi olla usaldusväärne ka nende jäätmete ebakorrektse klassifitseerimise tõttu. 4.1.4. Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine on Jäätmeseadusega pandud kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Kasutatud patareide kogumiskastid asuvad Oru vallas bensiinijaamas ja vallamajas. Ohtlikke jäätmeid kogutakse elanikkonnalt ka kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Jäätmeuuringud on näidanud, et elanikkonna poolt tekitatud segaolmejäätmete hulgas sisaldub ka ohtlikke jäätmeid, mis viiakse prügilasse. Tallinnas läbiviidud olmejäätmete sortimise tulemustest lähtuvalt moodustab elanikkonna poolt tekitatud segaolmejäätmetest ohtlikud jäätmed 0,77 % ehk 1,61 kg elaniku kohta aastas (Entec, 2004). Tõenäoline on, et ohtlikke jäätmeid on prügilasse sattunud segaolmejäätmete hulgas ka Oru vallast. Kuid samas võib väita, et osaliselt on ohtlikud jäätmed segaolmejäätmetest eraldatud ning antud kogumiskohtades üle. Jäätmearuandluse järgi koguti Oru vallast 2004.a ohtlikke jäätmeid elanikelt 1,544 tonni (AS Masp ja Ragn-Sells). Kõige rohkem koguti värvi- ja lakijäätmeid – 1,03 t (Tabel 2). Ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale ning vastavate kulutuste kandmine on ettevõtja kohustuseks. 2004.a jäätmearuandlusest nähtub, et K.U. Oru Auto OÜ andis ohtlike jäätmete käitlejale pliiakusid üle 0,15 t ning Oru Vallavalitsus pestitsiide 4,1 t. Linnamäe Peekon tegevuses tekkis ohtlikke jäätmeid 0,73 t. Elektri- ja elektroonikaseadmed kuuluvad probleemtoodete[3] alla neis sisalduvate ohtlike ühendite tõttu ning nendele rakendatakse tootjavastutust, samuti akudele ja patareidele ning mootorsõidukitele ja nende osadele, s.h vanarehvidele. Üldiselt saab elektri- ja elektroonikajäätmeid üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktide kaudu. Suur osa kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmetest kogutakse siiski segaolmejäätmete hulgas ja ladestatakse prügilatesse. Oru vallast koguti 2004.a elektroonikaromusid 0,38 t ning vanarehve 0,03 t. 4.1.5. Ettevõtete jäätmed Jäätmehoolduseeskirja järgi on ettevõtted kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Samuti peavad rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks. Samuti on ettevõtja kohustatud andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru vallavalitsusele ning koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. Ettevõtluses tekkivate olmejäätmete jäätmete koostis sõltub väga suuresti konkreetsest ettevõttest ja selle tegevusalast. Ettevõtlusest pärinevate olmejäätmete koostise hindamisel ei saa kasutada elanikkonna jäätmekoostist iseloomustavaid näitajaid. Ettevõtete, eelkõige tootmisettevõtete olmejäätmete koostist võib oluliselt mõjutada ka tööstusjäätmete käitlemise tase, tihti suunatakse osa tööstusjäätmeid edasisse käitlusesse olmejäätmeteks klassifitseerituna. Seega ei saa ettevõtetes tekkivate jäätmekoguste osas paikapidavaid järeldusi ja prognoose teha. Eeldatavasti jääb tööstusjäätmete osakaal lähiaastatel üldises jäätmetekkes samaks, sest oluliselt jäätmemahukaid tegevusi Oru valda ei planeerita. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket peaks kompenseerima keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnika) rakendamine, mille abil vähendatakse tekkivate jäätmete kogust ning ladestamisele suunatavate jäätmete hulka ja suurendatakse võimalust suunata jäätmeid taaskasutusse. Omavalitsusel ja keskkonnateenistusel on järelvalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll säästvate tehnoloogiate rakendamisel. Oru vallast kogutud jäätmete hulgas võib täheldada tööstusjäätmete jm erikäitlust vajavate jäätmete suuremat osakaalu (kui võrrelda näit Noarootsi vallaga). Oru valla üheks suurimaks ettevõtteks on seakasvatusega tegelev Linnamäe Peekon OÜ. Keskkonnakompleksloa järgi tekib ettevõtte tegevusel umbes 9337 m3 läga aastas ning on olemas mahutid korraga 8524 m3 läga hoidmiseks (2 x 2000 m3 ja 4524 m3 mahutid). Hoidla vastab parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele, mis sätestab hoidla mahutavuseks vähemalt 8 kuu läga koguse. Samuti vastab läga laotamine PVT nõuetele, mis toimub lohisvoolikute abil, läga laotamiseks on põllumaad 533 ha. Jäätmearuandluse põhjal (Tabel 4) tekkis Linnamäe Peekonil 2004.a kokku 12 869 tonni jäätmeid, s.h: • põllumajanduses tekkinud jäätmeid 12 829 tonni, s.h: ○ läga 12 500 t, mis valdavalt taaskasutatakse läga laotamisena põldudele; ○ loomsete kudede jäätmeid 88 t (loomade korjused ja tapmisest järgi jäävad loomsed koed; loa järgi teke 150 t/a), mis saadetakse ümbertöötlemisele Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse; • pakendijäätmeid 20 t (söödakotid jm), mis tuleb üle anda jäätmekäitlejale või tagastada pakendiettevõtjale; • ohtlikke jäätmeid 0,73 t (ohtlikke ainetega saastunud pakendid, akud, kasutatud õlid, luminestsentslambid, ravimid) tuleb koguda vastavalt eraldi mahutitesse ja üle anda ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. Kuna sõnnik ei kuulu otseselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse[4], siis ei ole käesolevas jäätmekavas läga käitlemist täpsemalt käsitletud. Ettevõte peab oma tegevuse käigus tagama keskkonnakompleksloaga sätestatud normide täitmise ning nendele mittevastavuse korral teeb ettekirjutuse või rakendab sanktsioone järelevalveasutus – Keskkonnainspektsioon, samuti saab vallavalitsus oma pädevuste piires teha loa nõuete rikkumise või vastavate kaebuste korral ettevõttele ettekirjutuse või teavitada Keskkonnainspektsiooni. Loomseid jäätmeid tekib ka lihatööstusettevõttel AS Linpet, kelle tegevuse käigus tekkis 2004.a 20 tonni loomsete kudede jäätmeid. Ettevõtte omanduses oli ka ametlik loomsete jäätmete matmispaik Jalukses, kuhu ladestati 2004.a 95 tonni jäätmeid. Jäätmestatistika järgi võttis Linpet vastu 2004.a 75 tonni loomsete kudede jäätmeid OÜ-lt Linnamäe Peekon. Lisaks andsid oma tegevuse käigus 2004.a metallijäätmeid üle AS-le Kuusakoski: Ahto Lääts 26,24 t ja Arne Tamm OÜ 13,35 t. Jäätmearuandluse esitanud Oru valla ettevõtete jäätmeteket kajastab täpsemalt Tabel 4. Tabel 4. Jäätmeteke Oru valla ettevõtetes tulenevalt jäätmearuandlusest 2004, t/a Jäätme-kood Jäätmeliik Linnamäe Peekon OÜ Linpet AS K.U. Oru Auto OÜ Linnamäe Kodu OÜ 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted 241,00 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 88,00 02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed 12 500,00 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed 20,00 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted 2,00 10 01 02 Kivisöelendtuhk 30,00 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,37 15 01 06 Segapakendid 20,06 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,11 16 01 03 Vanarehvid 1,90 16 06 01* Pliiakud 0,24 17 04 05 Raud ja teras 14,20 1,45 10,23 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,01 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 3,00 29,00 Kokku 12 868,89 51,00 1,45 40,23 4.2. Jäätmete käitlemine Jäätmeseaduse järgi on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2004.a jäätmearuandlusest nähtub, et Oru vallas anti jäätmeid üle 6 jäätmekäitlejale. Segaolmejäätmete käitlejana/vedajana tegutseb vallas AS Ragn-Sells. Ohtlike jäätmete käitlejana on jäätmeid kogunud vallast AS Masp, AS EcoPro ja AS Ragn-Sells,. Metallijäätmeid kogus AS Kuusakoski; AS Linpet tegutses Oru vallas Jalukse loomsete jäätmete matmispaiga haldajana. Oru vallas on olmejäätmete kogumissüsteemiks ukse eest vedu – kõik jäätmetekitajad on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Olmejäätmete valdajad on üldjuhul sõlminud sellekohased lepingud jäätmekäitlejaga ning omavad (rendivad) jäätmekonteinereid. Täpsed andmed jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate osakaalu osas puuduvad. Suuremates külades on tõenäoliselt enamikel elanikel jäätmekäitluslepingud, s.h korteriühistutel (AS Ragn-Sells – Oru vallas Linnamäe külas 5 ja Jalukse külas 1 korteriühistul). Suurematel korteriühistutel on 2,3-4 m³ mahuga prügikonteinerid, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele, keskmiselt 2-4 korda kuus. Eramutel on valdavalt väiksemad mahutid (140-160 l), mida tühjendatakse tavaliselt 1 kord kuu jooksul. Jäätmete taaskasutamine võib toimuda nii jäätmete tekkekohas (näiteks biolagunevate jäätmete kompostimine kodumajapidamistes, jäätmete kasutamine teisese toormena või kütusena jäätmeid tekitavates ettevõtetes), kuid ka jäätmekäitlejate poolt (näiteks puidujäätmete töötlemine ja kasutamine kütusena, pakendi- ja pakendijäätmete ringlusse võtmine tootena või materjalina, vanapaberi ja metallijäätmete taaskasutus). Kohapealne jäätmete taaskasutamine ei kajastu tihtipeale jäätmestatistikas, osaliselt tehakse seda jäätmeid tekitatavate ettevõtete poolt. Osa Oru vallast tekkivatest ja jäätmekäitlejate poolt kogutavatest jäätmetest suunatakse tõenäoliselt taaskasutusse: eraldi kogutud pakendijäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning puidujäätmed, samuti osa biolagunevatest jäätmetest. Jäätmete kõrvaldamine on Jäätmeseaduse kohaselt nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Oru vallas ei tegutse ametlikke prügilaid ega teisi jäätmete kõrvalduskohti. Kõrvaldatavad jäätmed suunatakse ladestamisele Pullapää prügilasse. Peamine kõrvaldatav jäätmeliik on segaolmejäätmed. Oru vallast on viimastel aastatel segaolmejäätmeid prügilasse veetud keskmiselt 150 t/a. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Seega saab jäätmekäitluskohaks lugeda Oru vallas tegutseva OÜ Linnamäe Peekon tootmistegevuses (läga laotamiseks) kasutatavat ala. Oru vallas puuduvad kompostimisväljakud ja suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtukohad. Suuremõõtmeliste jäätmete äraveo peaks jäätmevaldaja korraldama ise, näiteks asetab vastavat teenust osutava jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. Siiski jäetakse suuremõõdulisi jäätmeid lihtsalt konteinerite kõrvale, lootuses, et jäätmevedaja need ise ära viib. Liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktideks vallas on ETO paigaldatud pakendijäätmete konteinerid. 4.3. Probleemid Oru valla jäätmehoolduses Oru valla puhul võib välja tuua järgmised jäätmehooldusega seonduvad probleemid. • Puudub ühtne ülevaade ja regulaarne kontroll kõigi jäätmevaldajate ning tekitatud jäätmekoguste üle. • Osa valla eramutest ei ole liitunud jäätmeveoga, millest tulenevalt ei käidelda jäätmeid nõuetele vastavalt. Probleemsemad on hajaasustuspiirkonnad, kus enamus jäätmed kas põletatakse, visatakse loodusesse või viiakse elukohajärgsetesse või ka võõrastesse prügikastidesse. • Ebapiisav jäätmete liigiti kogumine, mille põhjuseks võib pidada eraldi kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste varasemat puudumist, nüüdseks on võimalusi selleks loodud (pakendikonteinerid suuremates külades). • Vallas esineb prahistatud alasid ehk ebaseaduslikke jäätmete mahapanekukohti. Suurem probleem esineb suveperioodil, eriti rannaäärsetel aladel ja teede ääres, kui valdasid külastavad turistid jätavad endast maha olulistes kogustes prügi. • Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist ning puudub selleks motivatsioon. • Puuduvad biolagunevate jäätmete (aia- ja pargijäätmete jm biojäätmete) ja reoveesette käitlemisvõimalused – kompostimisväljak. • Puuduvad suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalused. Võimalik on tellida antud teenust jäätmekäitlejalt, kuid vastavad üleandmiskohad vallas puuduvad. • Jäätmehooldusalane järelevalvesüsteem on ebapiisav. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA EESMÄRKIDE REALISEERIMISE VAHENDID NING MEETMED 5.1. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti Keskkonnastrateegiaga antud põhiprintsiibid – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega ning keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamine, „saastaja maksab” ja „tootja vastutuse” põhimõtted ning läheduse printsiip jäätmekäitluses. Kavandatavad eesmärgid üldises plaanis peavad tagama jäätmealaste põhisuundade järgimise, milleks on: jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine. Jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • optimaalse jäätmejaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • kõikide jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. Oru valla arengukavast tulenevad eesmärgid: • Oru vald kui piirkond on kvaliteetne elukeskkond, kus elanikkonnale on tagatud vajalike teenuste kättesaadavus; • Tagada kõiki vallaelanikke ning kohalikku ettevõtlust rahuldav tehniline infrastruktuur, s.h jäätmemajandus ning elamiseks ja töötamiseks sobiv puhas keskkond. 5.2. Jäätmehoolduse eesmärgid Oru vallas Lähtudes Eesti Keskkonnastrateegiast, Üleriigilisest jäätmekavast, Läänemaa jäätmekavast, Oru valla arengukavast ning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest püstitatakse jäätmekavas eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades: • tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta; • jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine, s.h elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine ja jäätmekäitluse integreerimine teiste eluvaldkondadega; • jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamine, s.h: - pakendijäätmete taaskasutamine, - biolagunevate jäätmete taaskasutamine, - ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine; • jäätmete kogumise ja veo optimeerimine(s.h jäätmekäitluse energiatarve); • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine; • jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vähendamine. 5.2.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Üleriigilise, maakondlike ning kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks ning täiendamiseks on vaja üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Jäätmeseaduse § 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Keskkonnaregistri seaduse (RT I, 58, 361; 30, 209; 84, 572) alusel lülitatakse jäätmeandmestik keskkonnaregistrisse. Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Jäätmeandmestik koostatakse keskkonnaregistris jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate ja jäätmevahendajate kaupa. Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja jäätmearuandlusest, mis laekuvad keskkonnateenistustesse. Aruande esitavad jäätmeloa või keskkonnakompleksloa ja/või aruandekohuslased ettevõtted ning olmejäätmete käitlejad/prügilate haldajad, mis moodustavad nn statistilise baasi. Jäätmeseaduse 10. peatükk sätestab ka jäätmete arvestuse, aruandluse ja andmetöötluse korra. § 116 kohustab muuhulgas: ○Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. ○Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Tegelikkuses ei peegelda praegune jäätmearuandlus jäätmete teket adekvaatselt, kuna kõik aruandekohuslased ei esita jäätmearuannet ning ei kajastata aruandluses jäätmeid üleandnud isikuid omavalitsusüksuste kaupa, samuti ei klassifitseerita jäätmeid korrektselt. Puudub ka tekkepõhine ülevaade olmejäätmete koostise kohta. Jäätmestatistika kajastab eelkõige andmeid kogutavate ja ladestavate jäätmete kohta, mitte tegelikku jäätmeteket. Peamiseks kohalikuks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmevaldajate register. Andmebaase täiendavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise välja selgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Kohalik omavalitsus on Jäätmeseaduse järgi kohustatud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise käigus asutama jäätmevaldajate registri ja kehtestama registri pidamise korra. Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate valla jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajatest ja jäätmevedajatest. Kuna Oru vallas ei ole kohustust korraldada korraldatud jäätmevedu Jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses, kuna elanike arv jääb alla 1500, siis ei laiene ka jäätmevaldajate registri asutamise kohustus. Siiski võiks vald luua jäätmehoolduse paremaks kavandamiseks oma haldusterritooriumi lõikes jäätmekäitlusalase andmebaasi. Omavalitsus peaks võimalusel omama järgmisi jäätmekäitlusega seonduvaid andmeid: • andmed jäätmevaldajate, s.h jäätmekäitluslepingut mittesõlminud jäätmevaldajate kohta; sisuliselt tähendab see ülevaate omamist valla elanike kui jäätmevaldajate kohta ning jäätmevaldajate liitumisest jäätmeveoga; • kogutud jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed jm), • jäätmete edasine käitlemine – andmed taaskasutamise, ladestamise vm käitlemise kohta. Eesmärgid: • Oru vallas tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine; • Kordus- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine. Meetmed: • Jäätmevaldajate andmebaasi (korraldatud jäätmeveo korraldamisel jäätmevaldajate registri) loomine ja pidamine; • Jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt; • Uuringute läbiviimine jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks – uuringute teostamiseks on võimalik andmeid saada jäätmevedajatelt või näiteks jäätmekonteinerite sisu sortides; omavalitsusel on õigus saada teavet ka ettevõtjatelt nende tegevuses tekkivate jäätmete ja jäätmekäitluse kohta; • Küsitluste läbiviimine – küsimustikud eri sihtrühmadele, et välja selgitada valla majapidamiste/ettevõtete tarbimisharjumused, suhtumine jäätmekäitlusse, informeeritus, ka näiteks rahulolu erinevate teenustega, ettepanekud jne. 5.2.2. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine Jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise (mis on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal) kõige olulisemaks eelduseks on ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõus ja tarbimisharjumuste muutus ning tootmises moodsa tehnoloogia (parima võimaliku tehnika) rakendamine. Olmes tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga. Ühiskonna sotsiaal-majandusliku heaolu kasvuga kaasneb tarbimise kasv, mille tulemusena üldjuhul suurenevad ka jäätmekogused; seda suuresti pakendijäätmete arvel, sest tootest moodustab olulise osa just pakend. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik eelkõige läbi elanikkonna kui jäätmetekitaja tarbimisharjumuste muutmise, mis eeldab vastavasuunalist harimist ja selgitustööd. Säästev tarbimine tähendab eelkõige kaupade teadlikku valikut – ülepakendatud kaupade ostmisest loobumine, loodussõbralikest materjalidest pakendi eelistamine jne. Üheks majanduslikuks vahendiks jäätmete koguste vähendamisel on sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev käitlushind. Jäätmeid tekib elutegevuse käigus kõikjal, sest igasugune inimtegevus tekitab jäätmeid ning jäätmevaba elu praktiliselt polegi, kuigi mõni inimene võib seda arvata. Seega peaks jäätmekäitlus olema iga inimese elust loomulik osa ning vastava teenuse eest tegema ka kulutusi. Jäätmehoolduse ja selle arendamise saab integreerida näiteks haridusega, pakkudes õppeasutustes keskkonna- ja jäätmekäitlusalaseid programme keskkonnateadlikkuse tõstmise eesmärgil. Jäätmekäitlus ja selle põhitõed peaks olema seotud meie igapäeva tegemistega, seejuures tähelepanu pöörates jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamisele – alustades poeskäimisest ja lõpetades korteriremondi või majaehitamisega. Eesmärgid: • Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2010; • Ettevõtetes jäätmetekke vähendamine; Tootmises jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine; • Tagada korduskasutuspakendi ringlusse tagasivõtt 95 % ulatuses 3 aasta jooksul; • Elanikkonnapoolne jäätmekäitlusprobleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine, s.h õigete jäätmekäitlustoimingute juurutamine elanike hulgas. Meetmed: • Säästlik ja mõistlik tarbimine – osta vaid vajalikku, eelistada taaskasutamiskõlblikke tooteid; vältida üleliigset pakendamist; eelistada korduskasutatavat pakendit, kasutada kauplustes kilekotti korduvalt või kilekoti asemel paberist või riidest kotti jne; • Jäätmete kordus- ja taaskasutusse suunamine nii majapidamistes kui ettevõtetes; • Tootmises jäätmekäitluse arvestamine tootmisprotsessi kavandamisel; majanduslik kulukus ei tohiks siin olla põhjuseks jäätmekäitluse korraldamata jätmiseks; • Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa ka see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena, näit tagatisrahaga korduskasutuspakend; tagatisraha saab tarbija tagasi, kui tagastab pakendi müügikohta või selleks ettenähtud kohta; sel juhul ei ole tegemist pakendijäätmete taaskasutamisega, vaid pakendi korduskasutusega; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist ehitustöödel (näit asjatut vigastamist); • Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, s.h jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine (vt ka ptk 7.1): - meedias ja avalikes kohtades – info levitamise võimalused: ajalehes, Internetis, kauplustes, valla avalikes teabepunktides, raamatukogudes, õppeasutustes, infovoldikute jagamine elanike postkastidesse jm; järgmiste jäätmemajanduse valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine; - eelkõige tuleb anda infot muudatuste kohta jäätmehoolduses ning ergutada elanikke jäätmeid liigiti koguma; - teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus- ja heakorraaktsioonide toimumise ajal; - selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – vastavasisulised õppetunnid, mängud, konkursid; - säästvate tarbimisharjumuste propageerimine (näit säästuperede liikumine). 5.2.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on samuti võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega, mis eeldab keskkonnateadlikkuse tõusu ja on pikaajaline protsess. Tööstuses väheneb jäätmete ohtlikkus näiteks tootmises toorainete asendamise kaudu vähem ohtlikumatega või nende koguste vähendamine. Üleriigiline jäätmekava nägi ette ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm). Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete puhul. Tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peab ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist. Läänemaa jäätmekava näeb ette kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumiseks igasse omavalitsusse üles panna vastavad konteinerid või korraldada kogumisringe. Jäätmeseadus kohustab tootjaid (seaduse § 23 mõistes) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete (elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, patareid ja akud, PSB-sid sisaldavad seadmed) kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootjavastutus rakendub ettevõtjatele, nii valmistajatele, maaletoojatele, kui ka hulgi- ja jaemüüjatele, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab samuti tootja. Nimetatud tootjavastutusekohustuste täitmiseks võib tootja oma vastustuse üle anda vastavale tootjavastutusorganisatsioonile. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kokkukogumise ja käitlemise kohustus hakkas kehtima 13.08.2005.a, vanade rehvide ja vanade autode töötlemiskohustus 1.01.2006.a. Et saavutada maksimaalne kokkukorjamise ja taaskasutamise määr, on otstarbekas nende jäätmete käitluse korraldamisel teha koostööd kohalike omavalitsustega. Kokkuleppel tootjaid esindava organisatsiooniga korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkivate jäätmete kogumise näiteks jäätmejaamas, jäätmekogumispunktis või ohtlike jäätmete kogumispunktis. Sellisel juhul on elanikul mugavam neid jäätmeid üle anda, sest ta saab seda teha oma kodule võimalikult lähedal. Oru vallale asub Läänemaal hetkel lähim kasutuselt kõrvaldatud kodumasinate kogumisvõrgustiku tasuta vastuvõtupunkt Haapsalus. Läänemaa jäätmejaama valmimisel on võimalik elektri- ja elektroonikajäätmeid üle anda ka sinna. Elektroonikaromu kogumine toimub ka vastavaid tooteid müüvate kaupluste kaudu. Lähimasse elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvasse kauplusesse saab sama liiki tootest tekkinud jäätmeid viia, kui 10 km raadiuses spetsiaalne elektroonikajäätmete kogumispunkt puudub. Vastava kogumispunkti olemasolul on kauplus kohustatud vana sama liiki elektroonikaseadme vastu võtma juhul, kui tarbija ostab sealt uue seadme (arvulise vastavuse alusel). Patareide ja akude kogumist on otstarbekas jätkata senise süsteemi alusel ning seda täiendada. Kokkukogumise jm käitlemise kulud katab tootjavastutusest lähtuvalt tootja või vastav tootjavastutusorganisatsioon(id). Mootorsõidukite, nende osade või rehvide tootja korraldab vastavalt romusõidukite, mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade või vanarehvide kogumise ja edasise käitlemise oma toodetest tekkinud jäätmete osas. Vastavate tootjavastutuse organisatsioonide toimima hakkamisel tuleb organisatsioonide ning teiste omavalitsustega kokkuleppel panna paika piirkonda laiemalt hõlmav romusõidukite ja vanarehvide tootjale tagastamiskohtade võrgustik. Võrgustiku rajamisel on vajalik, et romusõidukitest ja vanarehvidest loobumine oleks nende omanikule võimalikult mugav ja minimaalselt oleks üks üleandmiskoht igas maakonnas või maksimaalselt 50 km kaugusel. Vanarehvide üleandmiskohad saab siduda autohoolduste ja rehvitöökodade baasil. Omavalitsusel on võimalus oma territooriumiel tegutsevatelt autode lammutuskodadelt ja remonditöökodadelt nõuda tegutsemis- ja kauplemisluba välja andes vastava korra täitmist. Romusõiduki, kasutatud osad või vanarehvid annab kogumiskohta või lammutuskotta selle omanik või tema volitatud isik, nende isikute puudumisel vallavalitsus. Vastava süsteemi rakendumiseni Läänemaal jääb Oru vallas vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvale ettevõttele. Valda jäätmekogumispunkti (vt p 5.2.5) rajamisel toimuks vanarehvide vastuvõtt ka võimalusel seal. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise ning korraldab nende üleandmise ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ettevõte tasub ka üleantud jäätmete käitluskulud. Eesmärgid: • Tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikajäätmete kogumissüsteem; • Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse; • Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele; • Aastaks 2007 saavutada liigiti kogumise tase elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas; • Hiljemalt aastaks 2009 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70-80 %; • Alates 01.01.2006.a on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 85 % romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80 % romusõiduki aastasest keskmisest massist; • Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus. Meetmed: • Patareide ja väiksemate akude kogumiskastide paigutamine lisaks olemasolevatele ka valla koolidesse, kauplustesse jt kohtadesse (käidavad ja nähtavad kohad); • Rajada valda elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt (vastuvõtt võiks toimuda näit bensiinijaamas); • Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine peab toimuma koostöös tootjatega (tootjaorganisatsioonidega) kaubanduses või vastavates jäätmete kogumispunktides, milleks võib olla ka ohtlike jäätmete kogumispunkt või maakondlik jäätmejaam; • Perioodiliselt (kuni 2 korda aastas) teostada nn kogumisringe valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema aktsiooni, näiteks kevadiste heakorratööde käigus; • Suunata ohtlikke ühendeid sisaldavad romusõidukid käitlemiseks üksnes keskkonnakaitsenõuetele vastavasse ning vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavasse käitluskohta; • Tagamaks ohutu ettevõttesisene ohtlike jäätmete kogumine, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt tervise- ja keskkonnanõuetele (s.h eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud); ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas ning saavutada kontroll ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete ning nende käitlemise üle; • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes; • Tervishoiuasutustes – arstipunktides – tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik tervishoiu- ja hooldusteenuste osutamisel tekkinud ohtlikud jäätmed (bioloogilised jäätmed, ühekordsed süstlad, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimijäägid, kemikaalide jäätmed jm) tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse; tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord KOV üksuse territooriumil sätestatakse KOV üksuse jäätmehoolduseeskirjaga. 5.2.4. Jäätmete taaskasutamine Jäätmeseadusega on kohalikule omavalitsusorganile pandud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse kohustus. Samuti korraldab kohaliku omavalitsuse organ jäätmete sortimist, s.h liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse kohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata jäätmete ladestamine, samuti segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine. Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb keeld prügilasse vastu võtta ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks (nt sorteerimistehas). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete tekkekohas liigiti kogumine ja vajadusel järelsortimine jäätmejaamas vm jäätmekäitluskohas; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike oskuslik kaasamine jäätmehooldusse. Vanade keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine tähendab kindlasti ladestatavate jäätmete hinnatõusu. Seetõttu on väga oluline jäätmete liigiti kogumine, et tagada taaskasutus ja prügilasse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine. Jäätmetest taaskasutatava materjali saamiseks on esmajärgus oluline biolagunevate jäätmete eraldamine. Näiteks toidujäätmetega määrdunud paber, plastik jm ei ole enam kvaliteetne taaskasutamiseks, nende väärtus ning nõudlus nende järele langeb märkimisväärselt. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest saab jäätmekäitluse jaotada kahte etappi: ¨ Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete sortimine tekkekohas, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest, ja kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures. Siia kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris; ¨ Teisel tasandil toimub jäätmekäitluse arendamine jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) – jäätmejaamades, jäätmekäitluskeskustes, prügilates, kus toimub koondatud jäätmete töötlemine ja materjali edasi suunamine. Kuna Oru valla väikesest elanike arvust tulenevalt on tekkivate jäätmete kogus suhtelist vähene, ei ole otstarbekas rakendada vallas tekkivate jäätmete käitlemiseks tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid, s.h rajada suuremaid jäätmekäitluskohti. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile ehk taaskasutatavate jäätmete sortimise arendamisele. Üleriigiline jäätmekava on olmejäätmete taaskasutamise osas toonud järgmised põhieesmärgid, millest tuleb lähtuda ka Oru valla jäätmehoolduse korraldamisel: • Taaskasutada olmejäätmetest 30-40 % (korduskasutamine, materjaliringlus, kompostimine); • Laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamises, samuti tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust. Oru vald on valdavalt hajaasustusega piirkonnad, millest tulenevalt esinevad võimalused teatud jäätmete tekkekohas taaskasutamiseks. Siinjuures tuleb järgida jäätmehoolduseeskirja nõudeid ja taaskasutada kohapeal ainult selliseid loodussõbralikke tavajäätmeid, millest ei tulene ohtu keskkonnale – aia- ja toidujäätmete kompostimine ning kiletamata paberi ja papi ning immutamata, lakkimata, liimimata ja värvimata puidujäätmete põletamine. Samuti on lubatud näiteks leivakottide (polüetüleenkile ja polüpropüleeni) põletamine väikestes kogustes pliidi all muu küttematerjali hulgas. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET pudeleid. Eesmärgid: • Edendada jäätmete taaskasutamist, vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduskasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; jäätmete sortimise arendamisel eelistada nende liigiti kogumist tekkekohtadel; • Taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendijäätmetega) vähemalt 40 % aastaks 2010; • Jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; • Taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine; Hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70-80 %. Meetmed: • Jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste täiustamine – konteinerid, kogumispunktid; • Suuremate külade korterelamute, samuti tihedamalt paiknevate eramute juurde (mitme korterelamu/korteriühistu peale või tsentraalsed jäätmete kogumiskohad) on soovitav rajada jäätmemajad, mis on katusealune või aedik, kus on mahutid segaolmejäätmetele ja vanapaberile, võimalusel ka biolagunevate jäätmete komposter ja pakendijäätmete mahuti – Linnamäe külla; • Uute elamualade puhul tuleb lahendada jäätmete liigiti kogumise võimalused juba planeeringute käigus; • Rajada valda jäätmete kogumispunkt – ühtne kogumiskoht erinevate taaskasutatavate jäätmete esmaseks kogumiseks (vt ka p 5.2.5); • Metallijäätmete kogumine peaks toimuma kogumisaktsioonide käigus või anda otse üle jäätmekäitlusettevõttele. Metalltaara (metallpakendi) kogumine baseeruks pakendijäätmete kogumissüsteemil; • Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, -võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid; korterelamutes biojäätmete eraldi kogumise võimalusi; • Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist saab motiveerida majanduslike kaalutluste abil – sorteeritud jäätmete ja segaolmejäätmete mahutite tühjendamise erinev maksustamine (liigiti kogutud jäätmete puhul hind odavam); jäätmete liigiti kogumisel täitub segaolmejäätmete mahuti aeglasemalt, sellest tulenev mahuti harvemini tühjendamine ja väiksemad jäätmekäitluskulud; • Suuremad ettevõtted koguvad oma tegevuses tekkivad taaskasutatavad jäätmed liigiti vastavatesse mahutitesse. Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks, võib ta nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud ettevõtte jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine Pakendite ja pakendijäätmete käsitlemisel ja kogumissüsteemi juurutamisel tuleb lähtuda 1. juunil 2004 jõustunud Pakendiseadusest (muudetud 15.12.2004 ja 16.06.2005 seadustega). Alates 2005. aasta 1. maist on pakendiettevõtjal (isikul, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) kohustus tagada tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmine müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb Pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, milles ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise ning selle korraldamise kulud. Pakendite, millele tagatisraha ei kehtestata, tagasikogumiseks on samuti seatud sihtmäärad. Kohustus pakendijäätmete kogumiseks on pandud pakendiettevõtjatele. Pakendiettevõtja võib tagasivõtmiskohustuse üle anda taaskasutusorganisatsioonile vastava lepingu alusel. Kohustust ei saa taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kui nimetatud tagasivõtmise kohustus on isikul, kes müüb tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa lõppkasutajale ja tarbijale. Seega on kaubandusel kohustus kindlasti korraldada tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmine. Teiste pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuste täitmine on siiani enamasti korraldatud pakendiettevõtjate poolt loodud taaskasutusorganisatsiooni (nn pakendiorganisatsiooni) poolt. Tagatisraha kehtestamine ja pakendi tagasivõtmise kohustused jõustusid 2005. aasta 1. mail. Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt juhul, kui toimub nende kohtsorteerimine, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Oru vallas on edaspidi otstarbekas jätkata pakendijäätmete kogumist olemasoleva kogumisvõrgustiku baasil. Olemasolevat süsteemi pole mõtet lõhkuda, kuivõrd inimesed on süsteemiga juba harjunud, vaid seda võiks täiendada pakendikonteinerite lisamise näol, sh uutesse planeeritavatesse elamupiirkondadesse. Nagu praegusegi süsteemi puhul, on soovitav jätkata klaas-, plast- ja metallpakendite ning joogikartongist pakendite kogumist ühte konteinerisse ning vanapaberit ja -pappi (sh puhtad paberpakendid, näit pappkarbid) eraldi konteinerisse. Sellega välditakse kulutusi erinevate konteinerite soetamiseks ja ka eraldi tühjendamiseks. Lisanduvad hilisemad sortimiskulud, kuid nii või teisiti tuleb ka eraldi konteineritega kogutud pakendijäätmed üle sortida. Kogumispunktid peaksid paiknema kogumisala keskmes, olema avalikkusele kergesti kättesaadavad (näit üldkasutava hoone, kaupluse vms juures) ning transpordimarsruutidele sobivad. Kogumismahuteid tuleb tühjendada piisava tihedusega, et vältida ala prahistamist. Soovitav on sellise kogumispunkti juurde paigutada ka prügikast, et inimesed, kes toovad pakendijäätmeid näiteks kilekotiga, saavad selle pärast ära visata. Tulenevalt Lääne maakonna jäätmekavast, võiks taaskasutatavate materjalide konteinerite vajadusel lähtuda põhimõttest, et iga 500 elaniku kohta peaks olema 1 m³ konteiner, nii pakendite kui ka paberi kogumiseks. Tühjendussagedus peaks olema sellisel juhul vähemalt kord kuus. Seega peaks Oru vallas olema vähemalt 2 nii pakendi- kui ka paberi-papikonteinerit. Pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, välja arvatud juhul, kui vastav kohustus on delegeeritud pakendiorganisatsioonile, ning kandma sellest tulenevad kulud. Lähtudes riiklikest eesmärkidest, on Oru valla jäätmekäitluse korrastamisel eesmärgiks eraldada ning suunata taaskasutusse vähemalt 50 % pakenditest ja pakendijäätmetest. Lähtudes arvestuslikust tekkivatest pakendijäätmete kogustest, tuleks järgnevatel aastatel vastava kogumisvõrgustiku abil koguda Oru vallas 40-45 tonni pakendijäätmeid aastas. Eesmärgid: • Pakendi ja pakendijäätmete tekkekohas eraldi kogumine ja nende üleandmine vastavates kohtades; • Pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide väljaarendamine; • Pakendijäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 50 % pakendijäätmete kogumassist; pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Meetmed: • Pakendiettevõtjate (eelkõige pakendatud kaupade müüjad) baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem; kogumisvõrgustiku arendamine peab toimuma vallavalitsuste ja taaskasutusorganisatsiooni koostöös; võrgustiku tööshoidmine on pakendiettevõtjate või neid ühendava taaskasutusorganisatsiooni ülesanne; • Tagada tagatisrahaga koormatud pakendite vastuvõtt vastavaid tooteid müüvates müügikohtades või nende vahetus läheduses; tagatisrahaga pakendi üleandmisvõimalus peaks olema vähemalt igas asulas, kus tegutseb vastavaid pakendeid müüv kauplus; • Pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimaluste laiendamine nii kaupluste kui elamute (eelkõige korteriühistute) baasil, ka planeeritavatel elamualadel elamute ja suvilate juures, s.h Jalukse külas; • Omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsiooni poolt pakendijäätmete eraldikogumise põhimõtete tutvustamine elanikkonnale ja nende kaasamine kogumissüsteemis osalemises; • Ettevõtluses on otstarbekas suuremates kogustes tekkivad pakendid ja pakendijäätmed (s.h kaubanduses tekkivad rühma- ja veopakendid) suunata käitlussüsteemi otse jäätmekäitlusettevõtte kaudu, s.t mitte läbi avalike kogumispunktide (väldib avalikult kasutatavate pakendikonteinerite ülekoormamist ning tagab materjali parema kvaliteedi). Biolagunevate jäätmete taaskasutamine Biolagunevad jäätmed (anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed) moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Alljärgnevalt käsitletakse biolagunevaid jäätmeid nagu paber ja papp, kompostitavad jäätmed – köögijäätmed, haljastus- ja kalmistujäätmed, reoveesete. Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud orgaaniliste jäätmete suurest hulgast –tekib prügilagaas ja kange nõrgvesi, lade stabiliseerub aeglaselt, prügila järelhooldus on keeruline (eelkõige suuremates prügilates). Jäätmehoolduse üks olulisemaid eesmärke on sellest tulenevalt: ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine. EL prügiladirektiivi ja Jäätmeseaduse nõuete kohaselt tuleb 2010. aastaks vähendada orgaanilise aine ladestamist prügilasse 45 %-ni ladestatavate jäätmete hulgast. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: - üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010.a; - üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013.a; - üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020.a. Läänemaa jäätmekava järgi peavad omavalitsused jäätmekavades ette nägema võimalikult suure osa biolagunevate jäätmete eraldi kogumise ja välja pakkuma sobivad taaskasutustoimingud, et vältida nende jäätmete vedu prügilasse. Vanapaber ja papp Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on vajalik see tekkekohas eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist (määrdumist). Oluline on ka valla asutustes (vallavalitsused, koolid) ja ettevõtetes, kus tekib oluline osa paberijäätmeid, rakendada vanapaberi eraldi kogumist. Eesmärgid: • Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50 % võrra ja suunata taaskasutamisele tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50 % aastaks 2010; • Juurutada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes. Meetmed: • Vanapaberi kogumise rakendamiseks elanikkonnalt tuleb korterelamutel ja -ühistutel paigutada paberi ja papi mahutid elamute juurde; eramutest vanapaberi kogumine peaks toimuma avalike kogumiskohtade baasil, võib ühildada pakendijäätmete kogumispunktidega; • Vanapaberi eraldi kogumise rakendamine valla ettevõtetelt ja asutustelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõutakse eraldiseisvate vanapaberi ja kartongi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist; Kompostitavad jäätmed Kompostitavad jäätmed tuleb jagada kaheks rühmaks: aia- ja haljastusjäätmed ning köögijäätmed. Haljastusjäätmetest saab eristada avalike haljasalade hooldamisel tekkivaid jäätmeid ja koduaedades tekkivaid haljastusjäätmeid. Hajaasustuses ja eramajapidamistes on head võimalused eraldikogutud köögi- ja aiajäätmete kohapealseks taaskasutuseks. Köögijäätmete kompostimine on rakendatav ka kortermajade puhul, õigete võtete rakendamisel on lokaalne kompostimine keskkonda vähem koormav, mistõttu on see eelistatavaks alternatiiviks tsentraalsele käitlusele. Tekkekohas sortimisega saadakse kõrgekvaliteediline toore kompostimiseks, kuid see tegevus eeldab eraldi kogumissüsteemi laialdast juurutamist ja/või töötlusseadmete muretsemist ning nõuab jäätmetekitajatelt kõrget motivatsiooni ja tahet. Üldiselt on kompostitavate jäätmete käitlemise võimalused järgmised: • kõikide biolagunevate jäätmeliikide kompostimine koduaias; sellega vähendatakse kõrvaldavate olmejäätmete kogust; komposti kasutatakse tekkekoha ümbruses kasvusubstraadina; • nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt pärinevate haljastusjäätmete kompostimine valla lokaalsel kompostimisplatsil; saadud komposti kasutamine haljastuses; • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine tekkekohas või kesksetes kompostimisjaamades (maakondlikud jäätmejaamad) või prügilate juures; • komposti kasutamine prügilate katmiseks või vahekihtide tegemiseks; selleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost koos lisanditega (nn märja fraktsiooni aeroobne kompostimine + reoveesete + aiajäätmed); • reoveesette kompostimine (koos haljastusjäätmetega). Eramajapidamistes, eriti hajaasustusega aladel on kõigil kohustus tekkivad biolagunevad jäätmed (köögijäätmed koos aia- jm biolagunevate jäätmetega) vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele kompostida oma krundil. Vallas tekkivad avalike haljasalade ja kalmistute haljastusjäätmed tuleb suunata kompostimisele, selleks on järgmised võimalused: • vallas kohapeal – selleks rajada valda kompostimisväljak; kahe naabervalla (Noarootsi) peale võib rajada ka ühe väljaku, mis eeldab suurema territooriumi olemasolu ja jäätmete kaugemale transportimist; kompostimiseks võivad ka valla elanikud eraaedades tekkivaid haljastusjäätmeid tuua; kompostimisväljaku võimalik asukoht võiks olla võimalusel näiteks mõne suurema kalmistu kõrval; • haljastusjäätmed transportida rajatavasse maakondlikkusse/piirkondlikkusse jäätmejaama kompostimisele. Kalmistutel on otstarbekas rakendada kalmistuprahi eraldi kogumist – lehed, oksad, lilled jm biolagunev materjal ning muu mittebiolagunev materjal – plastik, metall, klaas jm. Enne kompostimisele suunamist tuleks pärgadelt eemaldada tehismaterjalist osad ja pärjad tükeldada. Haljastusjäätmete kompostimiseks on sobiv kasutada aunkompostimist, mille puhul tuleb arvestada ka regulaarsete hoolduskuludega ja vastava tehnika vajadusega. Arvestada tuleb, et 1 m³ aia- ja pargijäätmete kompostimiseks on vaja 1,0-1,5 m² maad (1 ha suurusel platsil saab kompostida ~10 000 m³ biolagunevaid jäätmeid). Kompostimisväljaku asukoha valikul tuleb hinnata haljastusjäätmete tekke koguseid valla erinevates piirkondades ning arvestada asustuse lähedust, et vältida võimalikke häiringuid. Majapidamistest pärit köögijäätmete kompostimisväljakut ei ole valda otstarbekas rajada, kuna see nõuab suuremaid investeeringuid, samuti tuleb arvestada rangemaid tervisekaitse- ja keskkonnanõudeid. Suuremates külades (Linnamäe) – on korterelamute juures võimalik eraldi kogutud köögijäätmete (koos haljastusjäätmetega) kompostimine vastavates kinnistes (soojustatud) kompostrites. Olenevalt korterelamu majapidamiste arvust ja biojäätmete tekkest/eraldi kogumisest võtta kasutusele komposter (mahuga ca 700 l) ühe-kahe elamu peale või kombineerida kahe kompostriga (u 300 l mahuga; üks komposter biojäätmete kogumiseks ja teine komposter komposti järelvalmimiseks). Komposteerumise kiirus oleneb ilmastikuoludest (soojemal perioodil kiiremini) ja biojäätmete koostisest. Alternatiiviks on eraldi kogutud köögijäätmete suunamine kompostimisele Läänemaa jäätmejaama. Samuti tuleb Oru vallast tekkivad reoveesetted suunata kompostimisele, Läänemaal on selleks kompostimisväljak Haapsalu reoveepuhastusjaama juures. Võimaluseks on ka Linnamäe reoveepuhasti juurde rajada kompostimisväljak, kus hakatakse kompostima reoveesetet koos haljastusjäätmetega või lisatakse muud tugimaterjali (turvas, saepuru, puukoor). Haljastusjäätmed (purustatud oksad, lehed jm) lisavad reoveemudakompostile poorsust ja seega kiirendavad protsessi. Eesmärgid: • Jäätmete tekkekohas sorteerimise ja käitlemise tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; vähendada prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete osakaalu 45 massiprotsendi ladestatavate jäätmete kogumassist aastaks 2010; Eramutes tekkinud haljastus- ja köögijäätmete kompostimine kohapeal vähemalt 80 % ulatuses aastaks 2009; Vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine 90 % ulatuses aastaks 2010; Arendada korterelamute piirkondades tekkivate köögijäätmete kohapealset kompostimist; • Võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50 % reoveesettest aastaks 2006 (Üleriigiline jäätmekava); • Nõuetele vastava kompostimissüsteemi rajamine aastaks 2010; • Kompostile kasutusvõimaluste leidmine. Meetmed: • Eramutes kõikide biolagunevate jäätmeliikide (aia- ja köögijäätmed) eraldi kogumine, kompostimine eramute koduaias koos komposti kasutamisega kohapeal; • Haljastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine; • Haljastusjäätmete kogumine nii valla avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka eraaedadest ja nende kompostimine (valla) kompostimisväljaku(te)l ning komposti kasutamise korraldamine; eeldab komposti kasutamise võimaluste uurimist; • Kalmistutel rakendada kalmistuprahi liigiti kogumist; • Köögijäätmete eraldikogumise juurutamine korterelamutest ning kohapeal kompostimine (kompostrites); • Reoveesette suunamine kompostimisele; • Haljasaladelt pärit puuoksad anda üle kohalikele katlamajadele, kasutamaks hakkpuitu küttena. Samuti ettevõtluses tekkivad puidujäätmed kasutada katlamajades või võimalusel nende tekkekohas küttena; • Teabe levitamine: jäätmete kohtsortimise ja võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta koduses majapidamises – kompostimine, kompostimisseadmed, komposti kasutamine; võimalusel valla poolne abi kompostrite soetamisel. Ehitusjäätmete taaskasutamine Mineraalsete jäätmete ja puitjäätmete (ehituslammutusjäätmed, pinnas jm) kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Väga oluline on kontrolli saavutmine ehitus- ja lammutusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse jäätmetekonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Sageli on leitud ka metsa alt ja teede äärest mahakallutatud ehitus- ja lammutusjäätmete koormaid. Lammutamine, nii nagu ehitaminegi käib Ehitusseadusega (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131; 2005, 39, 308) ettenähtud korras. Lammutusprojekt peab sisaldama ka tekkivate jäätmete liike, koguseid ja edasist käitlemist. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist. Eraldi tuleb sorteerida: • puit; • paber ja papp, • kiled, • metall (eraldi must ja värviline metall), • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), • raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mitte sisaldav asfalt. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada näiteks täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid või prügilate kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; puhast, ohtlikke aineid mittesisaldavat puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis; telliseid, puitu ja praakdetaile väikeehitiste juures. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ja ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga. Eesmärgid: • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja kõrvaldatavate jäätmekoguste vähendamine; • Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine; • Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2010; • Ülevaate saamine tekkivate ja käideldavate ehitusjäätmete üle. Meetmed: • Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (näit asjatut vigastamist) ehitustöödel; • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohas sorteerimise rakendamine ja nende suunamine taaskasutusse või üleandmine vastavale jäätmekäitlejale; • Ehituse käigus tekkivate ohtlike jäätmete eraldamine; • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine suuremate objektide puhul ehitusprojektide koosseisus; • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib teatud kogus ehitusprahti, ning ehitise vastuvõtul kontrollida jäätmekäitluse dokumentatsiooni; • Taaskasutusse mittesuunatud ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamine püsijäätmete ladestuspaigas. Põllumajanduses tekkivate jäätmete taaskasutamine Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Loomatauditõrje seadus (RT I 1999, 57, 598) ning põllumajandusministri 10.11.2000.a määrus nr 65 „Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord“. Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise. Loomsed jäätmed tuleb suunata käitlemisele loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, mis tähendab ühtlasi, et põllumajandusloomade jm toidutootmisega seotud loomsete jäätmete matmine senistesse matmispaikadesse on keelatud. Loomsete jäätmete matmispaikadesse matmise keelamise tõttu tuleb need alad korrastada. Loomsete jäätmete tehasesse käitlemisele suunamine kõrvaldab loomsete jäätmete matmisega kaasneda võiva ohu keskkonna reostumiseks ja nakkuste võimalikuks levikuks. Kõrge ja eririskiga loomsete jäätmete kogumise ja töötlemisega tegeleb Loomsete Jäätmete Käitlemise AS (Ebavere küla, Väike-Maarja vald), kus töödeldakse jäätmed ümber lihakondijahuks, mis hävitatakse põletamise teel. Loomseid jäätmeid käideldakse ka Valga Lihakombinaadi Hummuli Jäätmekäitlusettevõttes ja AS Rakvere Lihakombinaadis. Madala riskiastmega jäätmeid, mis ei ole ohtlikud inimese või looma tervisele, võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega ja vastava loaga varustatud töötlemiskeskused. Sõnniku kasutamine peab selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamisel toimuma kooskõlas keskkonnanõuetega – veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine. Sõnnikut loetakse õige käitlemise juures väetiseks, mitte jäätmeks, ning sõnniku kasutamise ja hoidmise nõuded on kehtestatud Veeseaduse alusel. Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jm) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine kohapeal ja hilisem komposti kasutamine. Eesmärgid: Põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine; • Hea põllumajandustava rakendamine; Loomaväljaheidete käitlemine nende hoidmisel ja taaskasutamisel kooskõlas keskkonnanõuetega; Meetmed: Loomsed jäätmed suunata loomsete jäätmete käitlemistehasesse ning endise matmispaiga (Jalukses) nõuetekohane korrastamine ja järelevalve; • Põllumajanduses tekkivate jäätmete (sõnnik) kasutamine väetisena; • Loomaväljaheidete hoidmine ja taaskasutamine peab olema kooskõlas veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamisega, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangutega ning laotusnormide järgimisega; järelevalve ettevõtete vastava tegevuse üle; Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jm) taaskasutamine kompostimisel ja hilisem komposti kasutamine. 5.2.5. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine Jäätmete kogumise skeem ja kogumispunktid Skeemi puhul on järgitud: suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; taaskasutamise eelduseks: - peab toimuma erinevate jäätmeliikide kohtsorteerimine; - tuleb vältida erinevate jäätmeliikide segunemist; väheneb jäätmete prügilatesse ladestamine (s.h biolagunevate jäätmete). Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete kogumine elanikelt elamute ja ühiskondlike objektide juures (jäätmekonteinerid ja kogumispunktid). Siia kuulub ka komposteerimine aias, ühiskompostris või kogukondlikel komposteerimisväljakutel. Majapidamistes ja ettevõtetes, asutustes tekkivate jäätmete kogumise saab üldiselt jagada kaheks: segaolmejäätmete kogumine ning taaskasutatavate jäätmete või erikäitlust vajavate jäätmete kogumine. Segaolmejäätmete kogumiseks peavad kõik jäätmetekitajad – nii kodumajapidamised kui ettevõtted – kasutama vastavaid jäätmekonteinereid. Taaskasutatavate ja erikäitlust vajavate jäätmete (suurjäätmed, ohtlikud jäätmed) kogumiseks on elanikkonnalt üldjuhul otstarbekas rakendada kokkukandepunktide süsteemi – valla keskustes olevate vastavate kogumispunktide baasil, kuhu piirkonna elanikud saavad antud jäätmed äraandmiseks (tasuta) tuua. Võimalikeks jäätmete kogumispunktideks on: 1) pakendijäätmete konteinerid kaupluste juures; 2) jäätmekogumispunkt valla keskuses (vt allpool); 3) Läänemaa jäätmejaam. Pakendijäätmete, vanapaberi ja suurjäätmete osas võib kasutada korterelamute juures ka ukse eest vedamise süsteemi. Ohtlike ja erijäätmete kogumine toimub paralleelselt segaolmejäätmetega, vältides erinevate jäätmeliikide segunemist. Ohtlike jäätmete kogumise-käitluse korraldus peab vältima nende (ravimid, kemikaalid jm) sattumist ebasoovitavasse teisesse kasutusse. Jäätmete kogumise üldskeem Oru vallas asustuse järgi: • Üksikute talude või eramute hajaasustuspiirkonnas – biolagunevate jäätmete komposteerimine toimub kohapeal, samuti ohtlike ainetega immutamata puidu ja paberi põletamine. Majapidamised võivad kokkuleppel soetada segaolmejäätmetele ühiskonteinerid mitmele elamule ühiseks kasutamiseks. Taaskasutatavad jäätmed (pakendijäätmed, vanapaber) ja erikäitlust vajavad jäätmed toovad elanikud ise valla keskusesse kogumispunkti. • Külades, kus individuaalelamute paiknemine on tihedam – biolagunevate jäätmete komposteerimine minikompostris ja/või ühisel kompostimisplatsil, jäätmekütuse põletamine. Eramud on varustatud konteineritega segaolmejäätmete kogumiseks. Taaskasutatavate jäätmete kogumine valla keskuses kogumispunktides või kvartalisisestes kogumispunktides olevates ühismahutites (vanapaber ja pakendijäätmed). • Kortermajade piirkonnas – elamute/korterühistute juures olevatele segaolmejäätmete konteineritele lisaks paigaldada konteinerid taaskasutavatele jäätmetele, s.h paberi-papi, pakendijäätmete eraldi kogumiseks ning biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Soovitav on paigutada mahutid katusealusega nn jäätmemajja. Ettevõtted korraldavad ise oma tegevusega kaasnevate jäätmete liigiti kogumise (paigaldavad vastavad konteinerid) ja edasisse käitlusesse suunamise – kõikide jäätmete, s.h ohtlike jäätmete üleandmine vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele(ettevõtetele). Läänemaa jäätmekava soovitab igasse valda rajada jäätmete kogumispunkti koos ohtlike jäätmete kogumiskonteineriga. Jäätmekogumispunkt on taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, pakendijäätmed, puit, metall) esmaseks tsentraalseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid. Kogumispunkt on vajadusel varustatud varjualusega ja ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Samas peaks olema ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner ning võimalus koguda probleemtoodetest tekkinud jäätmeid (elektri- ja elektroonikajäätmed, vanarehvid) ning suuremõõtmelisi jäätmeid. Mõeldav on jäätmepunktis jäätmeveoga mitteliitunud elanikelt segaolmejäätmete vastuvõtt teatud tasu eest. Liigiti kogutud üleantavate jäätmete vastuvõtt peaks toimuma elanikkonnalt tasuta. Võimalusel võiks kogumispunkt toimida eraldi ka taaskasutuskeskusena, kuhu elanikud saavad tuua oma mittevajalikud, kuid kasutuskõlbulikud esemed (riietus, mööbel, kodumasinad jm majatarbed), mida keegi teine saab soovi korral omale soetada. Kogumispunkt peaks paiknema mugava juurdepääsuga ja logistiliselt sobivas kohas – inimesel peaks olema antud punkti lihtne leida ja ligipääsetav ka autoga. Soovitavalt võiks kogumispunkti rajada omavalitsuse maale ning kohta, kus see ei avaldaks negatiivset mõju elanikele või looduskeskkonnale. Jäätmepunkti eesmärgiks on võimaldada elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmine, s.h jäätmete, mida ei koguta valla üldises taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustikus. Oru valla keskus Linnamäe küla paikneb Haapsalu linnale logistiliselt sobivamalt ning sealse jäätmejaama kasutamise võimalused on Oru valla elanikele suhteliselt mugavad, kuid võimaluste/vahendite olemasolul kaaluda ka Oru valda jäätmete kogumiskoha rajamist. Korraldatud jäätmevedu Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist – s.t ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata (hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus). Jäätmeseaduse järgi ei laiene korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus seaduse § 66-69 mõistes omavalitsustele, mille haldusterritooriumil elab alla 1500 elaniku. Seega ei ole Oru vallas kohustust korraldada korraldatud jäätmevedu, mis tähendab, et olmejäätmetevedaja leidmiseks ei korraldata konkurssi ega seonduvate õigusaktide vastuvõtmist. Siiski, jäätmevedu iseenesest toimub vallas ka käesoleval ajal, kuigi kõik jäätmevaldajad ei ole sellega hõlmatud. Siinjuures on kontrolli saavutamine jäätmevaldajate üle veidi raskem, kui oleks seda korraldatud jäätmeveo rakendamisel, mille tulemusena loetakse kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga liitunuks. Olenemata korraldatud jäätmeveo mitterakendumisest peab iga jäätmevaldaja[5] omale rentima või ostma prügikonteineri, s.h suvilaomanik. Jäätmeseadus kohustab olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Väiksemates külades ning kui jäätmeteke majapidamises on tõestatult väiksem kui 140 l kuus (sorteeritakse aktiivselt jäätmeid, kompostitakse biolagunevaid jäätmeid või leibkond koosneb ühest-kahest inimesest), võib soetada jäätmemahuti mitme majapidamise peale. Hajakülades ja suvilapiirkondades on otstarbekas rakendada kollektiivset jäätmete kogumise süsteemi – elanikele paigaldada kõige sobivamatesse kohtadesse suuremad konteinerid. Kulud jagatakse võrdselt või vastavalt kokkuleppele. Võttes aluseks ühesuguse jäätmekoguse, on suurema mahuti teeninduskulud (transpordi- ja administreerimiskulud) väiksemad kui kogudes sama koguse jäätmeid väiksemasse mahutisse, mille korral toimub mahuti tühjendamine tihedamini. Jäätmeveo tingimusi, s.h mahutite tühjendamise sagedust ja aega (ka tellimisveo võimalus) täpsustatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitava jäätmekäitluslepinguga. Jäätmevaldaja võib ka ise korraldada oma jäätmete äravedu, toimetades oma segaolmejäätmed vastavasse jäätmete vastuvõtukohta (jäätmejaam/jäätmekogumispunkt). Jäätmete äraveo optimeerimiseks on alternatiiv Oru vallal koos Noarootsi vallaga (või lisaks ka lähim naaberomavalitsus – Nõva vald) moodustada ühine korraldatud jäätmeveo piirkond, hõlmates valdade haldusterritooriumid ühtsesse jäätmeveopiirkonda ning kehtestada vastav kord. Korraldatud jäätmeveost võib välja jätta hajaasutusaladel hõredalt asustatud piirkonnad. Korraldatud jäätmeveoga on soovitav hõlmata lisaks segaolmejäätmetele ka vanapaber ja papp. Valla volikogu määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär, tulenevalt “saastaja maksab” põhimõttest, mille kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, jäätmeveo teenindussagedustest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust. Võib eeldada, et korraldatud jäätmeveo piirkondades on olukord jäätmete ja jäätmekäitlusega seonduvaga kvalitatiivselt paremal tasemel, kui neis kohtades, kus see on korraldamata. Eeldatavalt jääb jäätmeveo teenustasu korraldatud jäätmeveo piirkondades madalamaks tänu jäätmeveo ettevõtja leidmiseks läbiviidud konkursile. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgid: • Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine; • Kõikide jäätmevaldajate hõlmatus jäätmeveoga; • Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist; • Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr; • Jäätmevedude optimeerimine. Meetmed: • Jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine; • Jäätmevaldajate andmebaasi asutamine ning pidamine; • Järelevalve tõhustamine jäätmevedu mittetellinud jäätmevaldajate üle; • Elanikkonna seas ulatuslikuma teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja jäätmekäitluslepingute vajaduse kohta; • Olmejäätmete kogumisvõrgustiku toimimine, s.h veomarsruutide optimiseerimine. Üheks jäätmehoolduse eesmärgiks saab püstitada ka jäätmekäitluse energiatarbe, eelkõige selle minimeerimise. Energiatarve on seotud jäätmekäitluse iga etapiga, kuid Oru valla puhul kõige olulisemalt arvestatavam jäätmeveol, milleks vajatakse enam kütust kui muudes jäätmekäitlustoimingutes. Meetmed: • Säästlik ja mõistlik tarbimine – osta vaid vajalikke kaupu, vältida liigset pakendamist; • Jäätmete tekkekohas taaskasutamine – kompostimine, kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks; • Eelistada jäätmete tekkekohas sortimist, et vältida oluliselt suuremaid kulutusi segaolmejäätmete sortimisele vastavas jäätmekäitlusrajatises; • Jäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; • Jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena; • Jäätmete liigiti kogumine, et suunata võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse, mis säästab loodusressursse ja tooret; • Jäätmevedude marsruutide optimeerimine; • Kulutusi jäätmeveole, s.h kütusele aitab üldjuhul kokku hoida ka jäätmete kaheetapiline jäätmevedu ümberlaadimisega jäätmejaamas. 5.2.6. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Kogutud segaolmejäätmed tuleb viia Jäätmeseaduse kohaselt tekkekohale lähimasse tehnoloogiliselt sobivasse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Hetkel ladestatakse Oru vallas tekkivad jäätmed nõuetele mittevastavas Pullapää prügilas, mis on kavas sulgeda 2006. aasta lõpuks. Üleriigilise jäätmekava järgi ei rajata Läänemaale uut prügilat ning ladestamist vajavad jäätmed suunatakse maakonnast välja. Suuremat osa Läänemaad teenindavaks jäätmete ladestuskohaks peaks saama Ragn-Sells AS-i arendatav ning 13 Harjumaa ja Läänemaa omavalitsuse poolt loodud ühine ettevõte Loode-Eesti jäätmekäitluskeskus. Hetkel on keskus asukohavaliku staadiumis ning eeldatav valmimise aeg on 2009. aastal. Oru vallale lähimad nõuetele vastavad jäätmekäitluskohad jäätmete ladestamiseks 2007. aastal on Tallinna prügila Jõelähtmel, Väätsa prügila Järvamaal ning Paikuse prügila Pärnumaal. Tõenäoliselt lahendatakse peale Pullapää prügila sulgemist Läänemaal tekkivate jäätmete esialgne käitlemine jäätmejaamade baasil. Läänemaa põhja- ja keskosa teenindav Läänemaa jäätmejaam rajatakse Ridala valda Pullapää prügila territooriumi vahetusse lähedusse, hõlmates esialgse teeninduspiirkonnana ka Oru valla. Käesoleva seisuga ei hakka jäätmejaamas siiski toimuma jäätmete ümberlaadimist ehk kaheetapilise veo korraldamist, mille käigus laaditaks (tihendatud) jäätmed suurema mahutavusega veokitele transportimiseks prügilasse või mujale jäätmekäitluskohta. Ümberlaadimisjaama üks peamisi eesmärke on jäätmete veokulu vähendamine. Läänemaa jäätmejaamas kavandatavad tegevused on: sorditud ja sortimata olmejäätmete ning ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt, taaskasutatavate jäätmete sortimine, biolagunevate jäätmete kompostimine ja reostanud pinnase töötlemine, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine, elektroonikajäätmete vastuvõtt, autokummide vastuvõtt ja ajutine ladustamine. Lähtudes asjaolust, et nõuetelevastavad prügilad paiknevad Lääne maakonnast (Haapsalust, mis koos lähivaldadega on Läänemaa peamine jäätmetekkepiirkond) piisavalt kaugel, rajatakse tõenäoliselt Läänemaa kesk- või lõunaossa teine jäätmejaam, eeldatavalt koos jäätmete ümberlaadimise võimalusega. Seega on otstarbekas suunata peale Pullapää prügila sulgemist Oru vallas tekkivad segaolmejäätmed Paikuse prügilasse läbi rajatava ümberlaadimisjaama. Teise jäätmejaama tõenäoline asukoht on Lihula vallas. Oru valla puhul on mõeldav variant ka segaolmejäätmete suunamine ladestamiseks otse Jõelähtme prügilasse, mis paikneb enamvähem samal kaugusel kui Paikuse prügila Pärnumaal. Siiski on tõenäoline, et maksumus jäätmete ladestamiseks Paikuse prügilasse osutub soodsamaks. Lähtudes olukorrast, kus Läänemaal kogutavaid jäätmeid tuleb hakata ladestama väljaspool maakonda, peab jäätmekäitluse üldine suund olema ladestamisele suunatavate jäätmete pidevale vähenemisele. Tekkekohas jäätmete taaskasutamise ja kohapealse taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku arendamine koos Läänemaale jäätmejaama(de) rajamisega loob selleks head eeldused. 5.2.7. Jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vähendamine Oru vallas esineb prahistatud alasid ehk omavolilisi jäätmete mahapaneku kohti, näiteks teede ääred ja metsaalused, kuhu võib jõuda ka ohtlikke jäätmeid. Probleem kerkib teravamalt esile suvisel perioodil seoses turistide ja suvitajate poolt tekitatava prügiga. Teatud osa reostusest pärineb tõenäoliselt ka jäätmevedu mittetellinud jäätmevaldajatelt. Et vältida keskkonna prahistamist, tuleb avalikesse kohtadesse, enam külastatavatele puhke- ja rannaaladele paigaldada üldkasutatavad prügikastid. Samuti võiks prügikonteinerid paigutada suuremate teede äärde, näit teede ristumiskohtadesse. Oru vallal on ettepanek selleks kohaks Aulepa teerist Noarootsi vallas. Prügikonteiner on paigutatud Linnamäele katlamaja juurde ja oli ka Silma jõe ääres, kuid sealt see eemaldati liigse ületäitumise tõttu. Siinjuures on tekkinud olukord, kus avalikke konteinereid kasutavad oma olmeprügi äraviskamiseks ka kohalikud elanikud, kellel puudub jäätmeveoleping. Seega tuleks konteinerite paigaldamisel lähtuda tegelikust vajadusest ja antud piirkonna külastatavusest. Samas ei lähe turistide poolt tekitatavate jäätmete käitlus kokku „saastaja maksab” printsiibiga, kuid paratamatult peab omavalitsus teatava määrani tegema oma eelarvest valla heakorra tagamiseks kulutusi. Looduskaitsealadel jäätmekäitluse korraldamisel (prügikastide paigutamisel, jäätmeveol) tuleb koostööd teha kaitseala haldajaga, samuti Riigimetsa Majandamise Keskusega. Jäätmeseaduse § 49 sätestab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise nõuded, mille kohaselt ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel reostuse tekitaja oma kulul või asendustäitmise korras kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) alustel. Reostust võivad põhjustada ka ained, mis Jäätmeseaduse tähenduses ei kuulu jäätmete mõiste alla, näiteks tooraine, materjalid jne. Neid tuleb käidelda ohutult, vältides nii töökeskkonna reostust kui keskkonnareostust üldse, ja järgida kemikaaliseadust ning selle alamakte. Siinjuures on oluline tõhustada kontrolli ettevõtete tegevuse ja jäätmekäitluse üle. Potentsiaalseteks reostusallikateks on ka endised tööstuse ja sõjaväe territooriumid, kus võib esineda jääkreostust (ohtlikke jäätmeid, vanametalli, kütusejääke, kütusega saastunud pinnast jms). Aktuaalne reostusoht nendes kohtades võib olla likvideeritud, kuid omanikuvastutuse põhimõttel tuleb arvestada jääkreostusest tuleneva ohuga, kui seal kavandatakse jätkata ettevõtluse vm valdkonna tegevustega. Sellistel aladel tuleb kindlaks teha võimaliku jääkreostuse ulatus, milleks läbi viia vastavad reostusuuringud või keskkonnaaudit. Hüljatud objektidel lasub jääkreostuse likvideerimise kohustus omaniku puudumisel vallal. On vajalik nende objektide inventariseerimine ja võimalusel reostuse likvideerimine või selle leviku piiramine. Eesmärgid: • Ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; • Loodusele ja inimesele võimaliku reostusohu esinemise likvideerimine; • Kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Meetmed: • Üheks meetmeks on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine jäätmekäitlussüsteemi, sest kui elanikud on jäätmeveoga liitunud ja prügikonteiner olemas, ei teki põhjust jäätmete keskkonda viskamiseks; • Avalikesse kohtadesse – puhke- ja rannaaladele, teede äärde üldkasutatavate prügikastide paigaldamine; turistide teavitamine vastavate viitadega; • Järelevalve tugevdamine valla poolt ebaseaduslike jäätmete mahapaneku kohtades (kõige lihtsam, mida vald teha saab, on näiteks vastavate keelusiltide väljapanemine teatud kohtadesse) ja ettevõtete tegevuse üle; • Prahistatud alade korrastamine heakorraaktsioonide käigus; • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Jääkreostuskollete ohtlikkuse välja selgitamine ja vajadusel saneerimine. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt: 1. jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmevedu; 2. jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 3. jäätmete sortimise korraldamine; 4. kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a tootja vastutusega jäätmed); 5. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; 6. uute jäätmekäitluskohtade rajamine ja nende jooksvad kulud; 7. vanade prügilate sulgemine. Oru vallas on jäätmehoolduse kulutusteks tehtud summad olnud tagasihoidlikud, jäädes mõnekümne krooni piiresse. Enamasti on valla eelarvest finantseeritud ühiskondlike alade korrastamist, ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe ning prügikonteinerite paigaldamist. Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn “saastaja maksab” printsiip, mis Jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma. Tihti ei kata jäätmekäitluse kulutusi otseselt jäätmetekitaja, vaid need katab vald oma eelarvest. Seetõttu on tekkinud olmejäätmevaldajal illusioon, et see ongi valla kohustus ning ise ei pea sentigi jäätmete käitlemise eest maksma. Taoline suhtumine ning valla nõusolek finantseerida nimetatud kulutusi on mõjunud pärssivalt Jäätmeseaduse põhieesmärgi – jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamise suurendamisele. Saastaja maksab printsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine toimuma ka edaspidi. Kindlasti peavad kõik jäätmetekitajad maksma oma segaolmejäätmete äraveo ja käitlemise eest. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele peab jäätmevaldaja maksma jäätmeveo teenustasu ka vanapaberi ja biolagunevate jäätmete käitlemise eest, kui toimub nende jäätmete äravedu jäätmekäitleja poolt. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Keskkonnatasude seaduse järgi on alates 2006. aasta 1. jaanuarist saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 122 krooni tonni kohta. Võrreldes 2005.a (30 kr/t) on see tõusnud üle 4 korra. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Lisaks toetab riik jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu (Jäätmeseaduse § 12 lg 3). Lähtudes reaalselt Oru vallast kogutavatest olmejäätmete kogustest ning prognoositavatest jäätmekogustest, arvestades ka aktiviseeruvat liigiti kogumist ja taaskasutamist, võib Oru vallast lähiaastatel jäätmehoolduse arendamiseks eraldatavaks rahasummaks hinnata orienteeruvalt 20 000 kuni 50 000 krooni aastas kummaski vallas. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Edasise jäätmehoolduse korraldamise puhul peab olema selgem suundumus saastaja maksab printsiibi rakendamisele. Seoses sellega tuleks rohkem rõhku jäätmehoolduse rahastamises pöörata jäätmekäitlusealasele teavitustööle ning järelevalve tõhustamisele, jätkata tuleb ohtlike jäätmete kogumist elanikkonnalt. Eraldi kuluartikliks saab olema jäätmekogumispunktide rajamine. Nimetatutele lisanduvad vallavalitsuse ja selle asutuste otsesed jäätmekäitluskulud ning üldkasutatavate alade hoolduskulud ja risustunud alade korrastamiseks tehtavad kulutused. Ühiskondlike alade korrastamiseks tehtavate kulutuste osatähtsus sõltub suuresti elanikkonna jäätmeveoga liitumise määrast (mida rohkem on jäätmetekitajaid nii Oru vallas kui ka naaberomavalitsustes sõlminud jäätmekäitluslepingud või liitunud korraldatud olmejäätmeveoga, seda vähem heidetakse jäätmeid keskkonda ja on prahistatud alasid). Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab samas jäätmekäitluse hinda. Lähimal perioodil põhjustavad hinnatõusu järgmised faktorid: • uute jäätmekäitluskohtade rajamine (investeeringud) ja nende jooksvad kulud, s.h prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud; • suurenevad jäätmete transpordikulud; • jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; • vanade prügilate sulgemise ja jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud; • jäätmehoolduse üldised kulud nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö. Hinnatõusu vähendamise võimalused on järgmised: • tekkivate jäätmete vähendamine ja jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine tekkekohas – sellel abinõul on omad piirid nii taaskasutamise võimaluste kui ka jäätmekäitlejate poolt vaadatuna – käitluse hind sõltub käideldavate jäätmete kogusest, mille alusel moodustub käitluse ühikkulu; • hinna kujundamine teeninduspiirkonnas, kus kehtestatakse keskmine hind sõltumata transpordikulutustest; • korraldatud jäätmeveo teenustasu piirkond. Prügilasse ladestamisteenuse hind peab olema tunduvalt kallim, kui taaskasutamis-teenuse hind. Kokkuvõtteks on jäätmekäitluse finantseerimise allikad järgmised: • jäätmevaldaja; • ettevõtete vahendid; • omavalitsuse eelarve; • riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); • Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK); • laenud; • abirahad – EL struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDUSLIKUD MEETMED 7.1. Elanike kaasamine ja selgitustöö – keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmehoolduse korraldamisel on oluline aspekt, et jäätmekäitluse arendamine ei ole ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada ja eelkõige elanike jäätmealasest teadlikkusest. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada järgmiselt: • üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, s.h kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, heakorra- või jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav on viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt (näiteks ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad); • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, s.t kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt); • mitte üleküllastada inimesi teabega; kindlasti on aga vajalik elanikke ja ettevõtteid teavitada muudatustest jäätmehoolduse korralduses ja uutest jäätmehoolduseeskirjadest; seejuures tähelepanu juhtida, kuidas on võimalik jäätmeid sorteerides jäätmekäitluskulusid kokku hoida; • info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht, infobrošüürid avalikes kohtades, elanike postkastisesse, infopunktis, internet, televisioon, raadio jm; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele ja asutustele; • oluline on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas, näiteks pilootseadmete paigaldamine. Võimaluseks on ka korraldada vallas avalikke üritusi, näiteks jäätmepäevi, kus muuhulgas elanikele demonstreerida, kuidas jäätmeid sorteerida (tehes seda praktiliselt, sorteerides prügikasti sisu), mida eraldi koguda ja kuhu viia sorteeritud jäätmed. Eelkõige tuleks selliste tegevuste puhul rõhku panna lastele ja noortele, viies erinevaid jäätmealaseid üritusi läbi koolides ja lasteaedades, kus õpilased omandaksid jäätmealaseid teadmisi läbi praktiliste tegevuste; • elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust valla juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust valla probleemidest. 7.2. Koostöö teiste omavalitsustega Kuna jäätmekäitlus on valdade ja maakonna piire ületav tegevus, peavad jäätmehoolduse paremaks organiseerimiseks omavalitsused tegema koostööd. Üleriigilise jäätmekava järgi asutaksid omavalitsused koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused kui jäätmekäitluse korraldamise territoriaalsed üksused. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgnevad: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse praktiline korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtetele, kui ka jäätmete taaskasutamise osas, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Teadaolevalt paneb Jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele palju ülesandeid, mis vajavad sihipärast ja pidevat arendamist ning milliste üksi täitmiseks peaks vald tõenäoliselt palkama lisatööjõudu. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonidest tulenevalt saaks kohalik omavalitsus anda osa oma seadusandlusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel jäätmehoolduskeskuse pädevusse. Oru vald osaleb oma osalusega Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskuse rajamises, mille teenistuspiirkonnaks on Lääne-Harjumaa ja suurem osa Läänemaast. Jäätmekäitluskeskus on integreeritud jäätmekäitluskompleks, kuhu on plaanitud olme-, tööstus- ja ehitusjäätmete, probleemtoodete jm jäätmete töötlemine, ning mille üheks osaks on ka prügila. Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse rajamine on kasulik eelkõige kulude kokkuhoiu suhtes, kuid samuti muudab lihtsamaks erinevate jäätmeliikide käitluse korraldamise. Otstarbekas on ka taaskasutatavate, probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine ja vedu korraldada koostöös naabervaldadega ja taaskasutusorganisatsioonidega, et see ei osutuks ülemäära kalliks ning saavutada optimaalsed lahendused kogumissüsteemi väljaarendamisel. 7.3. Järelevalve Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Keskkonnainspektori ülesandeks muuhulgas on jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud jäätmekäitlusnõuete täitmise kontroll. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: • parem koostöö Keskkonnainspektsiooni (Läänemaa osakonna) ja valla vahel; • ettevõtjate-jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; • korraldatud jäätmevedu ja koostöö jäätmevedajatega; • dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele. 8. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE KESKKONNAMÕJU Jäätmekava keskkonnamõju hindamisel (Noarootsi ja Oru valdade jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne) võeti aluseks järgnevad kriteeriumid: • jäätmehoolduse üldnõuded – kontrollitud jäätmekäitlus, jäätmekäitlustoimingutega kaasnev keskkonnamõju; parim võimalik tehnika; jäätmete taaskasutamise põhinõuded, jäätmete sortimine; jäätmekäitluskohtade vastavus nõuetele ja jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ning läheduse printsiip; • jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine; • jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • optimeeritud jäätmete (liigiti) kogumine ja vedu • jäätmehooldusalase informatsiooni kättesaadavus avalikkusele; • keskkonnateadlikkuse, s.h jäätmekäitlusalase teadlikkuse tõstmine; • keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus; • jäätmekäitluseks vajalike loodusressursside mahud ja säästlik kasutus. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju on jäätmekäitluse erinevates etappides erinev. Seetõttu tuleb arvestada keskkonnamõju nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, taaskasutamisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Jäätmekäitlusest tulenevalt võib looduskeskkonda, inimeste tervist ja heaolu mõjutada jäätmekäitluses tekkiv nõrgvesi, reovesi, prügilagaasid, jäätmete põletamisest või jäätmeveost tulenev õhusaaste, visuaalne (esteetiline) pilt, mitmed keskkonnahäiringud nagu müra, tolm ja hais, jäätmete laialikandumine, lindude, kahjurite kogunemine. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse. Kõige suuremat mõju keskkonnale avaldavad jäätmed, mis viiakse otseselt keskkonda valla elanike, suvitajate ja turistide poolt. Suur osa jäätmeid tekib ka ehitustegevuse käigus. Ka ehitus- ja lammutustöödel tuleb tähelepanu pöörata jäätmete liigiti kogumisele ja erinevate ehitusmaterjalide kordus- ja taaskasutamisele. Üldises plaanis on jäätmekäitlus valdade ja maakondade piire ületav tegevus. Jäätmekavaga kavandatud tegevuste otsene keskkonnamõju realiseerub peamiselt valla territooriumil, kuid jäätmete veo puhul on mõju avaldumine valla- ja maakonnaülene. Väljapoole valla piirkonda kandub jäätmekäitluse mõju seoses prügilasse ladestatavate jäätmete vähenemisega. Reeglina ei oma kohaliku tähtsusega jäätmekäitlustegevused olulist negatiivset keskkonnamõju. Oru vallas korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises ning taaskasutustoimingutest toimub kompostimine ja jäätmete kasutamine energeetilisel otstarbel. Jäätmekavaga kavandatud tegevuste elluviimise puhul on mõju looduskeskkonnale pigem positiivne. Osade jäätmekäitlustoimingutega võib avalduda teatavaid keskkonnahäiringuid elanikele. Jäätmekavaga kavandatud eesmärkide realiseerimine peaks aitama kaasa jäätmetekke vähenemisele, tekkekohas jäätmete sortimise aktiviseerumise tulemusena taaskasutusse suunatavate jäätmete koguste suurenemisele, tekitatud jäätmete võimalikult ulatuslikule jäätmekäitlussüsteemi toomisele (sh taaskasutusse) ja sellega keskkonda ebaseaduslikult sattuvate jäätmete koguste vähendamisele, jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile); samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Mida rohkem tulevikus jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang Kuna Oru vallas ei tegutse prügilat, mis vajaks sulgemist, ning endised prügila on suletud, ei nõua prügilate sulgemine ega katmine rohkem loodusvara kasutamist. Väiksemamõõtmelisema jäätmekogumispunkti või kompostimisväljaku rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist. Loodusvara võib kasutada teatud määral näiteks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade või jääkreostuse likvideerimisel – pinnasega katmisel. Pinnasena on siin otstarbekas kasutada näiteks ehitustegevusel eemaldatud pinnast, mis ei sisalda ohtlikke materjale, või aia- ja haljastusjäätmetest saadavat komposti. 9. JÄÄTMEHOOLDUSE TEGEVUSKAVA Jäätmehoolduse tegevuskava võtab kokku jäätmehoolduse eesmärgid, vahendid ja meetmed eesmärkide realiseerimiseks, eeldatava meetmete maksumuse ning võimalikud rahastamise allikad. Tegevuskava ulatus on 5 aastat. Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevusi tuleb käsitleda kui võimalusi jäätmehoolde parendamiseks. Juhul, kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik antud aastal täita, võib need lülitada järgmis(t)e aasta(t)e tegevuste hulka. Oluline on omada ülevaadet, millised tegevused on täidetud, millised mitte. Samuti võib tekkida vajadus uute tegevuste lülitamiseks jäätmekavasse. Selleks on vajalik jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine. Tabel 5. Oru valla jäätmehoolduse tegevuskava aastateks 2007-2011 Eesmärk 31.12.2011 Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (tuh. krooni) Võimalikud rahastamis-allikad Vastutaja 2007 2008 2009 2010 2011 1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta 1.1. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine 20 20 25 25 30 VE, F VV 1.2. Ettevõtete jäätmekavade koostamine * * * * * ET ET 1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega VV 1.4. Jäätmevaldajate andmebaasi/registri loomine ja pidamine 15 10 5 5 5 VE VV 2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine 2.1. Elanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine; jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniad 60 60 65 65 70 VE, F VV 2.2. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine müügikohtades koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * * * * * TV TV 3. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine - kogutakse 70 % tekkinud ohtlikest jäätmetest 3.1. Ohtlike jäätmete kogumine elanikelt ning koostöös tootjatega elektri- ja elektroonikajäätmete kogumine ja patareikastide lisamine valda 20 20 25 25 25 VE, TV VV, TV 3.2. Perioodiliste ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine; siduda elektri- ja elektroonika-jäätmete kogumisega 25 25 30 30 35 VE, TV VV, TV 3.3. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine, vt p 5.2 * * * * * VE VV 3.4. Ohtlike jäätmete nõuetekohane kogumine ettevõtetes; vastav valla poolne järelevalve, vt 8.5 * * * * * ET ET, VV 4. Jäätmete taaskasutamine - 40 % kogutud jäätmetest 4.1. Ettevõtetes jäätmete liigiti kogumine, valla poolne järelevalve, vt 8.5 * * * * * ET ET, VV 4a. Biolagunevate jäätmete taaskasutamine 4.2. Biolagunevate jäätmete tekkekohas kompostimise propageerimine eramutes, oskusteabe jagamine, vt 2.1 * * * * * VE, F VV 4.3. Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine korterelamutes, abi kompostrite soetamisel 30 40 * * VE, F VV 4.4. Kompostimisväljaku rajamine 500 VE, F VV 4b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine 4.5. Vanapaberi kogumine korterelamutest * * * * * JVT jäätme-valdaja 4.6. Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine vallavalitsuses, haridus- jt asutustes, vt 2.1 * * VE VV 4c. Pakendijäätmete taaskasutamine - 50 % pakendijäätmete kogumassist 4.7. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine koostöös taaskasutus-organisatsiooniga (pakendiettevõtjatega) * TV TV 4d. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine 70 % ulatuses 4.8. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine, vt 1.3 * * * * ET, JVT jäätme-valdaja 4.9. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas * VE VV 4e. Suuremõõtmeliste jäätmete taaskasutamine 4.10. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine * * * * * JVT jäätme-valdaja 5. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine, et täita eesmärgid taaskasutamise osas 5.1. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine ja rakendamine, vt p 8 * VE VV 5.2. Jäätmekogumispunkti rajamine, s.h ohtlike jäätmete kogumiskoht 125 VE, F VV 5.3. Uutel planeeritavatel elamu- jm aladel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused * * * * * JVT jäätme-valdaja 6. Jäätmete nõuete-kohane kõrvaldamine 6. Kõrvaldatavate jäätmete suunamine vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse * * * * * JVT, ET jäätme-valdaja 7. Prahistatud ja jääkreostusega alade korrastamine 7.1. Jäätmekäitluse ja heakorra korraldamine puhkealadel, teede ääres jm avalikes kohtades 10 10 15 15 20 VE, F VV 7.2. Jääkreostuse ja ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramine ning likvideerimine 25 25 30 30 45 VE, F VV 8. Jäätmehoolde regulaarne järelevalve, kavandamine, koolitus jm 8.1. Osalemine maakonna jäätmekava läbivaatamisel, täiendamisel ning koostöö omavalitsustega, keskkonnateenistusega ja keskkonnainspektsiooniga * * * * * VE VV 8.2. Jäätmekava ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine * * * * * VE VV 8.3. Vallaametnike jäätmekäitlusalased koolitused, seminarid * * * * * ET, VE VV 8.4. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine * * * * * VE VV 8.1.-8.4. Kokku 20 20 30 30 30 8.5. Järelevalve tõhustamine * * * * * VE VV 8.6. Võtta tööle keskkonnaspetsialist (sh 8.1-8.5 nimetatud tegevuste täitmiseks) 50 50 60 60 70 VE VV KOKKU 245 395 825 285 330 2080 VE – valla eelarve, VV – vallavalitsus F – fondid – (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, EL fondid, programmid, sponsorlus jm) JVT – jäätmeveo teenustasu (nii segaolmejäätmete äravedu, kui ka muude, näit ehitus- ja lammutusjäätmete, vanapaberi äravedu) TV – tootjavastutus ET – ettevõtted KASUTATUD MATERJALID • Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609) Keskkonnaministeerium, Tallinn 2002. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010. • Läänemaa jäätmekava, AS EcoPro, Tallinn 2002. • Läänemaa jäätmekava. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2006 käskkirjaga nr 212. • Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Haapsalu 2005. • Oru valla arengukava aastateks 2003-2005. Oru Vallavolikogu 10.12.200 määrus nr 2. Arengukava muudatus aastateks 2003-2007. Oru Vallavolikogu 26.01.2005 määrus nr 51. • Oru valla jäätmehoolduseeskiri. Oru Vallavolikogu 26.09.2003 määrus nr 21. • Transition Facility Project. Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system, Estonia. Feasibility Study. Kampsax. August 2004. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide analüüs. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. • Tallinna linna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuring. AS Entec. Tallinn 2004. • Oru Vallavalitsus http://www.oruvald.ee/ • Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee • Keskkonnalubade infosüsteem http://klis.envir.ee/klis Lisa 1. Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288), Riigikogus vastu võetud 28.01.2004, jõustus 1. mail 2004 • Pakendiseadus, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004 (RT I, 06.05.2004, 41, 278; 89, 611; 2005, 37, 288), jõustus 01. juunil 2004 • Pakendiaktsiisiseadus (RT I 1997, 5/69, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165; 89, 611; 2005, 37, 288) • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131; 2005, 39, 308) • Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2000, 85, 512; 2002, 61, 375; 2003, 73, 486; 2005, 15, 87) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24.03.2005, 15, 87) • Keskkonnatasude seadus (RT I, 20.12.2005, 67, 512; 2006, 15, 120) • Välisõhu kaitse seadus (RT I, 19.05.2004, 43, 298; 2005, 15, 87) • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1,1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 2005, 67, 512) • Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258; 2005, 24, 182; 57, 451) Vabariigi valitsuse määrused • Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad (RT I 2004, 91, 628), Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määrus nr 376; muudetud määrusega 28.07.2005 nr 204 (RT I 2005, 43, 363) 13.08.2005 • Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad (RT I, 16.12.2004, 85, 579), Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a määrus nr 352; muudetud määrusega 28.07.2005 nr 202 (RT I 2005, 43, 361) 12.08.2005 • Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist1 (RT I, 16.07.2004, 57, 406), Vabariigi Valitsuse 8.07.2004. a määrus nr 243 • Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud (RT I, 30.04.2004, 38, 259), Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2004. a määrus nr 158 • Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I, 28.04.2004, 31, 212), Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 122 • Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm (RT I, 28.04.2004, 31, 211), Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 121 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud (RT I 12.04.2004, 23, 157), Vabariigi Valitsuse 6.04.2004 määrus nr 104 • Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord (RT I 12.04.2004, 23, 156), Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 • Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 12.04.2004, 23, 155), Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102, muudetud määrusega 21.07.2006 nr 168 (RT I 2006, 35, 269) Keskkonnaministri määrused • Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded (RTL, 17.02.2005, 20, 245), Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 9; muudetud 25.01.2006 määrusega nr 7 (RTL 2006, 13, 209) • Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad (RTL, 17.02.2005, 20, 244), Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 • Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 11), Keskkonnaministri 23. detsembri 2004.a määrus nr 138 • Romusõidukite käitlusnõuded (RTL, 20.07.2004, 97, 1527), Keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89; muudetud määrusega 29.03.2005 nr 21 (RTL, 12.04.2005, 40, 567) • Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1 (RTL, 21.06.2004, 83, 1316; 2005), Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a määrus nr 66; muudetud määrustega 06.05.2005 nr 35 (RTL, 17.05.2005, 51, 716), 24.03.2006 nr 20 (RTL, 06.04.2006, 29, 517) • Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1 (RTL 2003, 5, 48), Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78; muudetud määrusega 10.05.2004 nr 46 (RTL, 21.05.2004, 64, 1056) • Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub riikidevahelise veo loa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid (RTL, 07.05.2004, 58, 977), Keskkonnaministri 30.04.2004. a määrus nr 42 • Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord (RTL, 05.05.2004, 56, 940), Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr 40 • Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (RTL, 05.05.2004, 56, 939), Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr 39 • Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL, 05.05.2004, 56, 938), Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38; muudetud määrusega 29.07.2004 nr 95 (RTL, 12.08.2004, 108, 1720) • Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded (RTL, 28.04.2004, 53, 900), Keskkonnaministri 26.04.2004. a määrus nr 27 • Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm (RTL, 05.05.2004, 56, 933), Keskkonnaministri 26.04.2004. a määrus nr 26 • Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL, 28.04.2004, 53, 899; ), Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrus nr 25; muudetud määrusega 2.11.2005 nr 65 (RTL 2005, 112, 1718) 20.11.2005 • Vanaõli käitlusnõuded (RTL 28.04.2004, 49, 849), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 • Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded (RTL, 28.04.2004, 49, 848), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 • Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded (RTL 28.04.2004, 49, 847), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 • Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid (RTL, 28.04.2004, 49, 844), Keskkonnaministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 18 • Metallijäätmete täpsustatud nimistu (RTL 28.04.2004, 49, 843), Keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 17 • Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL, 10.01.2003, 5, 48), Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78, muudetud määrusega 10.05.2004 nr 46 (RTL 2004, 64, 1056) Pakenditega seonduvad õigusaktid • Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord (RTL, 17.11.2005, 112, 1719), Keskkonnaministri 3. novembri 2005 määrus nr 66 • Pakendimaterjali määramise kord (RTL, 25.10.2005, 106, 1627), Keskkonnaministri 12. oktoobri 2005. a määrus nr 63 • Pakendi tagatisraha suuruse märgid, (RTL, 26.04.2005, 45, 622), Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus nr 24 • Pakendi tagatisraha suurus (RTL, 05.04.2005, 37, 523), Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19 • Riikliku pakendiregistri põhimäärus (RT I, 09.12.2004, 83, 561), Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määrus nr 346 LISA 2. MÕISTED Jäätmekavas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: • aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); • biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); • jäätmed – mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; • jäätmehoolde arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; • jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; • jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; • jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; • jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; • jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; • jäätmete kõrvaldamine – nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; • jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; • jäätmete töötlemine – nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; • jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; • jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; • keskkonnahäiring – Jäätmeseaduse tähenduses arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. • korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; • ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; • olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. • pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted; • pakendi korduskasutus – mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks; • pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; • pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed Jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid. • pakendijäätmete ringlussevõtt – jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. • pakendijäätmete taaskasutus – jäätmete taaskasutamine Jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades Pakendiseaduse erisusi. Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. • probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nende hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; • prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; • püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; • taaskasutusorganisatsioon – Mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. • tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; • vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend; -------------------------------------------------------------------------------- [1] Jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lg 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. [2] Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.04.2004 määrusele nr 102 Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. Tabelites on jäätmekoodi juures tärniga* tähistatud ohtlikud jäätmed. [3] Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nende hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. [4] Veeseaduse § 261 lõige 11 kohaselt loetakse sõnnikut väetiseks ning sõnniku kasutamise ja hoidmise nõuded on kehtestatud samuti Veeseaduse alusel. [5] Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.