Saku Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 177, 1988

Määrus antakse jäätmeseaduse § 71 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonna, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära (2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Saku valla haldusterritooriumil (edaspidi vald) jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (3) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses. Mõiste, mida jäätmeseadus ei sätesta, määratletakse käesoleva eeskirja vastavas paragrahvis. § 2. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. (2) Iga kinnistu peab olema varustatud jäätmete kogumismahutiga. (3) Korraldatud jäätmeveo rakendumisel võib erandkorras naaberkinnistute omanike või valdajate omavahelise kokkuleppe alusel paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti järgides eeskirja § 17 lõikes 2 sätestatut. (4) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (5) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise-ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 3. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid; 2) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; 3) koguma eraldi vanapaberi ja -papi, klaas-, plast- ja metalltaara, pakendid ja olmejäätmed, suurjäätmed; 4) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud mahutisse. (3) Üle nelja korteriga elamul peavad olema eraldi kogumismahutid vanapaberi ja -papi ning olmejäätmete jaoks. (4) Olmejäätmete ja taaskasutatavate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna: 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) kuuma tuhka; 4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 6) käimlajäätmeid; 7) kogumiskaevude setteid; 8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 9) radioaktiivseid jäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või -jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist (nt taimed ja nende osad, jõulukuused jms). (5) Lõikes 5 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumiskohta või andma üle vastavat õigust omavale ettevõttele. (6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta, vajadusel andma oma jäätmealasest tegevusest aru Saku Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). (7) Loomsete jäätmete käitlemine toimub põllumajandusministri vastava määruse alusel. (8) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõtjale või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. § 4. Kogumismahutid ja nende paiknemine (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekke vältimise; 4) tuleohutuse. (2) Kogumismahutina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 140, 240, 360, 600 või 800 liitrit), kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. (3) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus). (4) Kogumismahuti peab olema paigaldatud kõvale tasasele alusele, võimalusel olema varjatud ja paiknema jäätmeveokile ligipääsetavas kohas. (5) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast. (6) Käsitsi teisaldatav kogumismahuti tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. (7) Kogumismahuti valdaja peab kindlustama kogumismahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja mahuti ümbruse puhtuse. Mahuti lukustamisel peab mahuti valdaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. § 5. Kogumismahutite tühjendamine (1) Olmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, üldjuhul tiheasustusalal mitte harvemini kui üks kord kuus. (2) Kogumismahutite minimaalsed tühjendamissagedused korraldatud jäätmeveo puhul: 1) eramutel - olmejäätmed iga nelja nädala tagant, suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul; 2) korterelamutel - olmejäätmed 1 kord nädalas, vanapaber ja -papp vähemalt 1 kord kuus, suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul; 3) juriidilised isikud - segaolmejäätmed 1 kord nädalas, vanapaber ja -papp ning suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul. (3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus 06:00-23:00. § 6. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (7) Juriidiline isik on kohustatud andma järelevalvet teostavale ametiisikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (8) Probleemtoodetest tekkivad jäätmed on jäätmevaldaja kohustatud üle andma vastavasse kogumissüsteemi. (9) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldav isik on kohustatud jäätmevaldajat teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 7. Pakendid ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmete kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. § 8. Jäätmete komposteerimine (1) Biolagunevad jäätmed võib jäätmevaldaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 1) komposteerimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist; 2) komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal veeseaduses sätestatud piirangutest; 3) komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. (2) Komposteerimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. § 9. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Küttekolletes ja katlamajades tohib põletada ohtlikke aineid mittesisaldavat paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. (2) Jäätmete kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud. § 10. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) vanapaber ja papp; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon jne); 6) plastjäätmed (sh kile); 7) muud segajäätmed. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda suletavatesse mahutitesse. (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlejale. (6) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. (7) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule, ohtlikud ehitusjäätmed ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 11. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemine (1) Bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, verekomponendid, verine või niiske sidumismaterjal, patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed. 1) Bioloogilised jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavasse jäätmekotti, mille on heaks kiitnud bioloogilisi jäätmeid kahjutuks tegev käitleja. 2) Bioloogilisi jäätmeid tuleb hoida jäätmetekitaja juures piisava suurusega sobivas lukustatud hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastavast materjalist seinte ja põrandaga. (2) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad. 1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». 2) Teravaid ja torkivaid jäätmeid võib säilitada jäätmehoidlas. Teravate ja torkivate jäätmete kanistri võib üle valada kipsiga ning seejärel viia jäätmekogumismahutisse või anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed käideldakse ravimiseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras. (4) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga või kasutada vastava märgistusega originaalpakendit. Pakendile tuleb märkida «Kemikaalide jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi. Kemikaalide jäätmed tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. (5) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb pakkida õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse jäätmeid tekitanud tervishoiuasutus ja kuupäev. § 12. Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil vallavalitsuse korraldatud konkursi korras volitatud ettevõtja poolt. (2) Eeskirja paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatule täiendavalt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo mõistes on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud olmejäätmed, sealhulgas vanapaber ja -papp, ning suurjäätmed. Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada mahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis (välja arvatud elektri- ja elektroonikaseadmed. (4) Vallas moodustatakse üks jäätmeveopiirkond. § 13. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Jäätmeveo teenustasu piirmäär (edaspidi teenustasu piirmäär) on suurim võimalik tasu ühekordse olmejäätmete, vanapaberi ja-papi või suurjäätmete käitlemise eest, millest ainuõigust omava vedaja teenustasu ei või olla kõrgem. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasu piirmäärad: 1) Olmejäätmed Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär koos käibemaksuga vastava suurusega jäätmemahutis asuvate olmejäätmete ühekordse käitlemise eest 140 l 73 EEK 240 l 83 EEK 360 l 100 EEK 600 l 108 EEK 800 l 128 EEK 2500 l 358 EEK 4500 l 614 EEK 2) Vanapaber ja -papp Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär koos käibemaksuga vastava suurusega jäätmemahutis asuva vanapaberi ja-papi ühekordse käitlemise eest 600 l 52 EEK 2500 l 152 EEK 4500 l 237 EEK 3) Ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär koos käibemaksuga on 400 krooni. (3) Teenustasu piirmäärasid saab Saku Vallavolikogu muuta üheaegselt, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (4) Teenustasu piirmäärade suurendamisel ei tohi ühegi teenustasu uus piirmäär olla selle teenustasu senisest piirmäärast suurem kui 10 %. (5) Teenustasu piirmäärade suurendamine ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurendamist. § 14. Jäätmevedaja ja jäätmeveoleping (1) Vallavalitsus korraldab jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi. (2) Vallavalitsus sõlmib konkursi võitnud vedajaga lepingu, millega annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu vallas 3 aastat. § 15. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Veopiirkonnas asuv jäätmevaldaja võib esitada vallavalitsusele kirjaliku taotluse erandkorras tähtajaliseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks juhul, kui ta omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks. (2) Kirjalikus taotluses märgitakse: 1) taotletav korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks lugemise periood; 2) jäätmekäitlusviis, mille abil jäätmevaldaja käitleb tekkivaid jäätmeid nõuetele vastavalt. (3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab vallavalitsus. § 16. Järelevalve ja vastutus (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsuse keskkonnakaitseinspektor, keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele. (4) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid. § 17. Rakendussätted (1) Korraldatud jäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse nõudmisel esitama isikustatud jäätmete üleandmise dokumendid. (2) Eeskirja § 2 lõikes 3 sätestatud juhul peavad ühismahutit soovivate kinnistute omanikud esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajana jäätmevaldajate registrisse, ning ühismahuti asukoht. (3) Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 09. märtsi 2000. a määrus nr 10 «Saku valla jäätmehoolduseeskiri». (4) Määrus jõustub 01. oktoobril 2006. a. Volikogu esimees Lemmi ORO