Majandus- ja kommunikatsiooniminister — «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa «Koolituskava» tingimused — RTL, 72, 1319

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala ja meetme osa eesmärk (1) «Koolituskava» (edaspidi meetme osa) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 1. prioriteedi meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa. (2) Määrus kehtestab meetme osa raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetme osa eesmärkide saavutamiseks. (3) Meetme osa eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste teadmiste ja teadlikkuse tõstmist läbi maakondlike arenduskeskuste ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) poolt elluviidavate tegevuste, suurendamaks ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme osa toetab ka ettevõtluse tugistruktuuris töötavate ettevõtluskonsultantide teadmiste tõstmist. (4) Meetme osa eesmärkide saavutamiseks antakse määruse peatükkide 1–5 alusel maakondlikele arenduskeskustele toetust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele koolituste ning õppereiside korraldamiseks ning peatükkide 1 ja 6 alusel sihtasutusele toetust paragrahvis 22 nimetatud tegevuste elluviimiseks. (5) Peatükkide 1–5 alusel maakondlike arenduskeskuste kaudu antav üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29), ning mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21), mõistes. (6) Peatükkide 1–5 alusel maakondlike arenduskeskuste kaudu antav õppereiside korraldamise toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 30–32), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut. (7) Juhul kui peatüki 6 alusel sihtasutuse poolt ellu viidavad tegevused on käsitletavad koolitusabina, järgitakse selle andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, ning mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 363/2004, sätestatut. (8) Juhul kui peatüki 6 alusel sihtasutuse poolt ellu viidavad tegevused on käsitletavad vähese tähtsusega abina, järgitakse selle andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi suhtes, ning «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut. (9) Meetme osa rakendusüksuseks «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja algatab toetuse väljamaksmise. Sihtasutusel on õigus teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus. (10) Määrust ei kohaldata projektidele, mis on suunatud järgmistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (avaldatud Statistikaameti veebilehel, edaspidi EMTAK), nimetatud valdkondadele: 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud toodete valmistamise, esmase töötlemise ja turustamisega seotud tegevus; 2) metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK jagu A 02); 3) kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK jagu B); 4) joogi- ja tubakatootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine (EMTAK jaod D 15.9, v.a 15.98 ja D 16); 5) hulgi- ja vahenduskaubandus, jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite hooldus ja remont ning isiklike tarbeesemete ja kodumasinate parandus (EMTAK jaod G 50, v.a 50.2, G 51 ja G 52, v.a 52.7); 6) finantsvahendus (EMTAK jagu J); 7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu K 70); 8) hasartmängude korraldamine (EMTAK jagu O 92.71); 9) veondus (EMTAK jaod I 60, I 61, I 62). § 2. Mõisted (1) Määruse tähenduses: 1) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22–29), mõistes; 2) abikõlblik kulu on määruses sätestatud korra kohaselt meetme osa raames finantseerimisele kuuluv kulu; 3) omafinantseering on «Struktuuritoetuse seaduse» § 42 lõike 1 tähenduses toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud; 4) toetus on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses projektile antav rahaline abi; 5) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 6) projekt on «Struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 tähenduses taotluses kirjeldatud ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 7) taotleja on «Struktuuritoetuse seaduse» § 4 lõike 1 tähenduses isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 8) toetuse saaja on «Struktuuritoetuse seaduse» § 41 lõike 1 tähenduses isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 9) koolitaja on koolitusteenust osutav isik; 10) kasusaaja on projekti ellurakendumisest kasu saav isik, kes ise või kelle töötajad või juhatuse liikmed osalevad projekti raames läbiviidaval koolitusel; 11) haldusleping on sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 alusel sõlmitud leping; 12) õppereis on töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil; 13) üldine töö- ja juhtimisalane koolitus on täienduskoolitus, kus koolitatava poolt omandatavad oskused ja teadmised on kasutatavad ka teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades. (2) Maakondlik arenduskeskus on: 1) sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus; 2) sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; 3) sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; 4) sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus; 5) sihtasutus Läänemaa Arendukeskus; 6) sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus; 7) sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus; 8) sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; 9) sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; 10) Saaremaa Ettevõtluse Edendamise sihtasutus; 11) sihtasutus Tuuru; 12) sihtasutus Tartu Ärinõuandla; 13) sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur; 14) sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus; 15) sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur; 16) sihtasutus Narva Ärinõuandla. 2. peatükk MAAKONDLIKELE ARENDUSKESKUSTELE TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Nõuded taotlejale (1) Meetme osa raames võib taotlejaks olla maakondlik arenduskeskus. (2) Taotleja peab tagama nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 6 sätestatud tingimustele. (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 4. Toetatavad tegevused (1) Meetme osa raames saavad maakondlikud arenduskeskused taotleda toetust järgmiste väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud tegevuste läbiviimiseks: 1) üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse korraldamine, kus ühel koolitusel osalevad vähemalt 12 erineva ettevõtte töötajad ja/või juhatuse liikmed; 2) õppereisi korraldamine, kus ühel õppereisil osalevad vähemalt kuue erineva ettevõtte töötajad ja/või juhatuse liikmed. (2) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida on varasemalt finantseeritud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Meetme osa raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude katmiseks vastavalt §-s 6 sätestatud piirmääradele: 1) koolitajate või õppereisi moderaatorite tasu; 2) koolitajate ja koolitusel osalejate või õppereisil osalejate ja moderaatorite majutuskulu (sh projekti eest vastutava maakondliku arenduskeskuse ühe töötaja majutuskulu); 3) koolitajate ja koolitusel osalejate sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisale 3; 4) koolituse või õppereisi läbiviimisega seonduv vajalike koolitusmaterjalide soetamise kulu; 5) koolituse või õppereisi läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rentimise kulu; 6) koolituse või õppereisi suulise tõlke kulu; 7) õppereisil osalejate ja õppereisi moderaatorite transpordikulu (sh projekti eest vastutava maakondliku arenduskeskuse ühe töötaja transpordikulu); 8) meediaväljaannetes koolitusega seonduva info avaldamise kulu; 9) «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukavale ja Euroopa Liidu osalusele viitamise ning struktuurifondidest rahastatud objektide nõuetekohase tähistamisega seotud kulud. (2) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mis on tehingud seotud isikute vahel «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses; 2) mitterahalised sissemaksed; 3) ettevõtja üldkulud vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määrusele nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord»; 4) pangagarantiid; 5) finants- ja pangakulud; 6) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks; 7) trahvid; 8) esinduskulud ja kingitused; 9) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 10) kinnisvara soetamise kulud; 11) lähetuses viibimise päevarahad; 12) töötasud töölt eemal viibitud aja eest; 13) projektijuhtimise kulud; 14) toitlustamise kulud; 15) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (3) Käibemaks on struktuurifondide projekti raames abikõlblik juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19 ja 20 sätestatule. Käibemaksukohustuslasest taotleja puhul on käibemaks abikõlblik käibemaksu mittetagastatavas osas, kui taotleja esitab vastavasisulise Maksu- ja Tolliameti kinnituse. Kui taotleja või toetuse saaja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitletakse käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna. (4) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotlusvormil detailselt kirjeldatud. (5) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, milliste maksukohustuse tekkimine teenuse tellimisel või kauba soetamisel jääb projekti alguskuupäeva ja lõppkuupäeva vahele. Projekti alguskuupäev ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei kata sihtasutus taotleja poolt tehtud kulusid. § 6. Toetuse määr ja omafinantseerimise määr (1) Maksimaalne toetuse määr maakondliku arenduskeskuse poolt elluviidavale projektile on 70% abikõlblikest kuludest. (2) Minimaalne omafinantseeringu määr maakondliku arenduskeskuse poolt ellu viidava projekti raames on 30% abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi poolt antud tagastamatuid toetusi ja muudelt Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. § 7. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja paikvaatlust ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 4) viivitamatult teavitama sihtasutust kirjalikult koolitusaja või -koha muutusest või õppereisiga seonduvate asjaolude muutumisest; 5) viivitamatult teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja või koolituse teemade muutmisest või õppereisi programmi muutumisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE POOLT JA NÕUDED TAOTLUSELE § 8. Toetuse taotlemine Maakondlik arenduskeskus esitab taotluse toetuse saamiseks sihtasutusele kirjalikult paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult käesoleva määruse lisas toodud taotlusvormil. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme osa eesmärkidele ning olema suunatud § 4 lõikes 1 toodud tegevuste läbiviimisele. (2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 10 nimetatud valdkondadele. (3) Juhul kui on tegemist koolitusprojektiga, peab taotlus muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) koolitaja väljastatud informatsioon koolituse kohta, mis sisaldab koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse maksumust ja mahtu etappide, moodulite või tegevuste kaupa, koolituse toimumise aega ja kohta; 2) koolitaja pädevust ja tegutsemise õigust tõendavad dokumendid (litsentsid ja koolitusload, kui seda nõuavad õigusaktid, koolitajate elulookirjeldused jmt); 3) taotleja poolt koolitajale esitatud koolituse lähteülesanne; 4) 15 000 Eesti krooni ja suurema toetuse taotluse puhul vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavat koolitusteenuse hinnapakkumist; 5) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (4) Juhul kui on tegemist õppereisi projektiga, peab taotlus muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) läbiviidava õppereisi programmi kirjeldus; 2) vastuvõtva(te) isiku(te) institutsionaalne CV(d); 3) vastuvõtva(te) isiku(te) kinnitus õppereisil osalejate vastuvõtmisega nõustumise kohta; 4) teemakava vastuvõtva(te) isiku(te) organisatsiooni külastust puudutava mooduli osas; 5) juhul kui õppereisil kasutatakse koolitusteenuse pakkujana ühte keskset koolitajat/moderaatorit, tuleb 15 000 Eesti krooni ja suurema toetuse taotluse puhul esitada vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist; 6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE TAOTLUSTE MENETLEMINE § 10. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist. Kui sihtasutus leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, tuleb ühtlasi näidata, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. (3) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse registreerimisest arvates 21 tööpäeva jooksul. (4) Hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarvega. Sihtasutus teavitab otsusest maakondlikke arenduskeskusi e-maili teel. (6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui maakondlike arenduskeskuste poolt läbiviidavate koolituste ja õppereiside rahastamise eelarvesse laekub täiendavaid vahendeid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse maakondlikke arenduskeskusi e-maili teel. § 11. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui taotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg. (3) Sihtasutusel on õigus teha rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente. § 12. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused ja kord (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 3 taotlejale esitatud nõuded. (2) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 13. Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) taotlus ei vasta taotlusele esitatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 11 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 4) taotleja ei ole § 11 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. (2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 14. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. (2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 või 5 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt koondhindega 2,0 hinnatud taotlused, mille rahaline maht ei ületa halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarvet. (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 või 5 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,0 või kui vähemalt üks lõike 4 või 5 punktides 1–3 toodud kriteeriumitest hinnatakse hindega 0. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud koolituse läbiviimiseks: 1) projekti üldine mõju ettevõtluse arengule – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) koolitaja kvalifikatsioon – 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti kuuluvus lõikes 6 loetletud eelistuste hulka – 20% maksimaalsest koondhindest. (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud õppereisi läbiviimiseks: 1) projekti üldine mõju ettevõtluse arengule – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) vastuvõtva isiku kvalifikatsiooni koolituse läbiviijana (kui on määratletav üks organisatsioon, kelle juurde õppe-eesmärgil minnakse) või moderaator/koolitaja kvalifikatsioon vastava õppe läbiviimiseks, kui külastatakse mitmeid organisatsioone – 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti kuuluvus lõikes 6 loetletud eelistuste hulka – 20% maksimaalsest koondhindest. (6) Meetme osa eelistusteks on järgmiste tegevustega seotud taotlused: 1) innovatsiooniteadlikkuse tõstmisele suunatud koolitused või õppereisid; 2) juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil läbiviidavad koolitused või õppereisid; 3) tootlikkuse kasvule suunatud koolitused või õppereisid; 4) turundus- ja klienditeenindusalased koolitused või õppereisid; 5) tootearendusalased koolitused või õppereisid; 6) alustava eksportööri koolitused; 7) ärikontaktide arendamisele suunatud õppereiside korraldamine. § 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimustel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib sihtasutus vähendada taotletud toetuse mahtu ning teha ettepaneku muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarvet; 2) halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarves avaneb täiendavaid vabasid vahendeid või eelarvesse laekub lisavahendeid; 3) toetust on taotletud osaliselt ka tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti läbiviimise seisukohast olulised, asjakohased või põhjendatud. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse täpsustavaid tingimusi toetuse kasutamiseks. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu suurus; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev, mis ei tohi olla hilisem kui 31. juuli 2008. a; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruannete esitamise tingimused. (6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab halduslepinguga maakondlikele arenduskeskustele koolituste ning õppereiside läbiviimiseks ettenähtud eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata. (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani või toetuse saajani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. § 16. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning toetuse saaja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Toetuse saaja on kohustatud projekti perioodi jooksul taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 5000 krooni esialgses taotluses konkreetsele tegevusele ettenähtud summast; 2) taotluses toodud koolitajat või koolitaja poolt välja pakutud lektorit või õppereisi moderaatorit; 3) projektis ettenähtud tegevusi; 4) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte hilisemaks kui 31. juuli 2008. a. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või kui koolitaja, lektori või õppereisi moderaatori muutmine ei ole põhjendatud ja väljapakutud koolitaja, lektor või õppereisi moderaator ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud koolitaja, lektori või moderaatoriga. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 21 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsust teinud; 2) toetuse saaja ei ole esitanud allkirjastatud kinnituskirja käesoleva määruse § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul; 3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks alustanud toetuse kasutamist; 4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada 31. juuliks 2008. a; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 7) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. 5. peatükk MAAKONDLIKELE ARENDUSKESKUSTELE TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 18. Taotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus) ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad või ühe raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide originaalidest. (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt projektiga seotud kulude tegemine ning kulude teostamist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele. (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (4) Sihtasutus algatab toetuse väljamakse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja poolt esitatud lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. (5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele. § 19. Toetatavate projektide ajaline kestus ja aruandlus (1) Meetme osa raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. juuliks 2008. a. Projekti ajalist kestust on võimalik muuta vastavalt §-s 16 sätestatud tingimustele. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast projekti alguskuupäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõppeb taotluses märgitud kuupäeval. (3) Projekti lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad maakondlike arenduskeskuste infoväravas https://mak.eas.ee, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (4) Lõpparuandele lisatavad dokumendid sätestab sihtasutus. Aruandele lisatavate dokumentide loetelu on kättesaadav maakondlike arenduskeskuste infoväravas http://mak.eas.ee. § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud päringutele; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja või koolitusaja või koolituskoha muutmisest vähemalt 24 tundi enne koolituse algust; 7) kui taotluses sisalduv projekt on suunatud õppereisi läbiviimiseks, siis teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja või moderaatori või õppereisi aja või vastuvõtva(te) isiku(te) muutmisest vähemalt 24 tundi enne õppereisi algust; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid muudest toetuse saaja kuludokumentidest ja tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2018. aasta 31. juulini; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 12) võimaldama auditit või järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 14) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» sätteid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 15) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud struktuuritoetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimustele ja korrale näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 17) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. 6. peatükk SIHTASUTUSE POOLT MEETME OSA RAAMES ELLUVIIDAVAD TEGEVUSED § 22. Sihtasutusele toetuse andmise alused (1) Sihtasutuse poolt meetme osa eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused ning nende iga-aastane maht määratakse halduslepingus. Vastavalt halduslepingule toimub muu hulgas tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve ja eesmärkide muutmine ning aruandluse korraldus. (2) Sihtasutus viib abikõlblikke tegevusi läbi ise või korraldab nende läbiviimiseks hankeid või konkursse. Sihtasutus kasutab toetust vastavalt «Struktuuritoetuse seadusele», määrusele ja halduslepingu tingimustele. § 23. Toetatavad tegevused Meetme osa raames on abikõlblikud järgmised sihtasutuse poolt ellu viidavad tegevused: 1) ettevõtte töötajate ja juhtide koolitamise toetamine, et parandada kutsealaseid teadmisi ja oskusi; 2) uute tehnoloogiate, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtuks vajalik täiendus- ja ümberõpe; 3) kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks vajalik töötajate täiendusõpe; 4) uute tehnoloogiate ja kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks vajaliku koolitusvajaduse hindamine või ekspertiiside läbiviimine; 5) erinevate majandussektorite koolitusvajaduse hindamine või ekspertiiside läbiviimine; 6) potentsiaalsete ettevõtjate ettevõtlusega alustamiseks vajalike koolituste läbiviimine; 7) juhtide ja spetsialistide teadlikkuse ja teadmiste suurendamine ärijuhtimise-, ekspordi-, turunduse-, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni- ning kvaliteedijuhtimise valdkondades; 8) meetme raames kasutatavate toetusvõimaluste tutvustamine, sihtgruppide aktiveerimine ja projektide initsieerimine; 9) õppekavade arendamine, koolitajate, ekspertide ja hindajate koolitamine; 10) ärinõustajate, konsultantide ja ettevõtluse tugistruktuuris töötavate ettevõtluskonsultantide koolitamine; 11) koolitajate, ekspertide, ettevõtlusnõustajate ja infokeskuste töötajate kutsestandardite väljatöötamine; 12) koolitajate, ekspertide ja konsultantide hindamine ja akrediteerimine. § 24. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised sihtasutuse poolt elluviidavate tegevustega seonduvad kulud: 1) koolituste läbiviimisega seonduvad kulud, sealhulgas koolitajate töötasu, koolitajate ja koolitusel osalejate majutuskulu, koolitajate ja koolitusel osalejate transpordikulu, koolituse läbiviimisega seonduvad vajalike koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlke kulud; 2) seminaride, konverentside, infopäevade läbiviimisega seonduvad kulud, sh esinejate tasud, esinejate transpordi- ja majutuskulud, ürituste läbiviimisega seonduvad vajalike infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulud, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlke kulud; 3) meedia- ja teavituskampaaniate väljatöötamisega ning ellurakendamisega seonduvad kulud, sh teavituskampaaniate väljatöötamise, infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulud, meediaväljaannetes info avaldamise kulud, ruumide ja tehnika rentimise kulud; 4) koolitus- ja õppevahendite produtseerimisega seonduvad kulud, sh materjalide väljatöötamise, toimetamise, kujundamise, trükkimise ja tõlkimise kulud; 5) ekspertiisi ning uuringute läbiviimisega ning tulemuste avalikustamisega seonduvad kulud, sh uuringute läbiviijate ja ekspertiisi teostajate töötasud ning transpordi- ja majutuskulud, tulemuste trükkimise kulud, tõlkimise, ruumide ja tehnika rentimise kulud; 6) veebikeskkonna loomise, haldamise ning arendamisega seonduvad kulud; 7) õppereiside korraldamisega seonduvad kulud, sh osalejate transpordi- ja majutuskulud; 8) üldkulud vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisale 1. (2) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mis on tehingud seotud isikute vahel «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses; 2) mitterahalised sissemaksed; 3) ettevõtja üldkulud; 4) pangagarantiid; 5) finants- ja pangakulud; 6) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks; 7) trahvid; 8) esinduskulud ja kingitused; 9) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 10) kinnisvara soetamise kulud; 11) lähetuses viibimise päevarahad; 12) töötasud töölt eemal viibitud aja eest; 13) projektijuhtimise kulud; 14) toitlustamise kulud; 15) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide finantseerimise kulud; 16) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (3) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud ja läbipaistvad ning kooskõlas rahandusministri 27. veebruari 2006. a määrusega nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord». § 25. Väljamaksete tegemise tingimused ja kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse sihtasutusele vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. (2) Sihtasutusele on lubatud teha osalisi ettemakseid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. (3) Paragrahvi 23 lõikes 1 nimetatud kulude abikõlblikkus algab 1. jaanuaril 2005. a ja lõppeb 31. juulil 2008. a. § 26. Sihtasutuse kohustused Sihtasutus on kohustatud: 1) kasutama toetust vastavuses halduslepinguga; 2) tagama, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seonduvad kulud ja neid kajastavad kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid muudest kulu- ja tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad; 3) võimaldama teostada auditit ja järelevalvet toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja tasumist tõendavate dokumentide osas kuni dokumentide säilitamise tähtaja lõppemiseni; 4) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida sihtasutus omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab; 5) andma audiitori võijärelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 6) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 7) esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» sätteid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 9) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud struktuuritoetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimustele ja korrale näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali 2018. aasta 31. juulini; 11) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi. § 27. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus: 1) teostada auditit ja järelevalvet; 2) kontrollida toetuse kasutamist; 3) nõuda tegevuste, tegevuste kestuse, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja sihtasutuse kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) muuta sihtasutuse taotluse alusel või enda algatusel halduslepingut; 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui sihtasutus rikub «Struktuuritoetuse seaduses», käesolevas määruses või halduslepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või halduslepingus sätestatust; 6) kontrollida tegevuste elluviimist riiklikku järelevalvet teostava isiku kaudu sihtasutuse ruumides või mis tahes muul moel, samuti sihtasutuse toetusega kasutamisega seotud raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtasutuse majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuse elluviimine on ohustatud; 8) teostada muid õigusaktides ja halduslepingus sätestatud toiminguid. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister Edgar SAVISAAR Kantsler Marika PRISKE Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)