Jõgeva Vallavalitsus — Siimusti lastekodu “Metsatareke” arengukava kinnitamine — KO, 178, 1992

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 ning Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2000. a määruse nr 2 «Lastekeskus «Metsatareke» turvakodu reorganiseerimine Siimusti lastekoduks «Metsatareke»» alusel § 1 Kinnitada Siimusti lastekodu «Metsatareke» arengukava aastateks 2006-2010 (lisatud). § 2 Määrus jõustub 1. mail 2006. a. Vallavanem Saima Kalev Vallasekretär Ülle Sihver Lisa Jõgeva Vallavalitsuse 24. aprilli 2006.a määrusele nr 7 SIIMUSTI LASTEKODU «METSATAREKE»ARENGUKAVA AASTATEKS 2006-2010 1. ÜLDANDMED Asutuse nimi Siimusti Lastekodu «Metsatareke» Registrikood 75022232 Aadress Siimusti alevik, 48402, Jõgeva vald, Jõgevamaa Telefon 7739298 E-mail lastekodu.metsatareke@mail.ee Koduleht www.hot.ee/lastekodu 2. SISSEJUHATUS Arengukava koostamisel on lähtutud Siimusti lastekodu «Metsatareke» põhimäärusest, Jõgeva valla arengukavast ja riikliku järelvalve poolt tehtud ettepanekutest. Arengukava väljatöötamisel on arvestatud laste ja personali vajadusi, arvamusi ja soove. Arengukava koosneb lastekodu tausta iseloomustusest, hetkeseisu hindamisest, lastekodu missiooni ja tuleviku visiooni sõnastamisest, arengu eesmärkidest, tegevuskavast ja arengukava uuendamise korrast. Arengukava tegevuskavas on ära toodud planeeritavad tegevused ja ajaline jaotus. Lastekodu tagab lastekodus viibivate laste psüühilise ja sotsiaalse turvalisuse, tagab nende eale ja seisundile vastava hooldamise, rehabilitatsiooni, meditsiinilise abi korraldamise, kasvatamise ja arendamise ning võimetekohased võimalused õppimiseks. Lastekodu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Sotsiaalhoolekandeseadusest, Perekonnaseadusest, Lastekaitseseadusest ja teistest seadustest ning õigusaktidest, lastekodu põhimäärusest ning Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 3. AJALOOLINE TAUST Jõgeva maakonnas puudus laste hoolekandeasutus ja vanemliku hoolitsuseta lastele telliti hooldusteenust teistest maakondadest. Kuna Siimusti lasteaia territooriumil vabanes hoone ja Jõgeva vallas ootas paigutust 5 last otsustati Jõgeva Vallavolikogu 25.08.1993.a. koosolekul avada Siimustis turvakodu. Inventari soetamiseks ja ruumide remondiks eraldati 25 000 krooni. Aastatel 1993–1999 finantseeriti turvakodu tegevust Jõgeva valla eelarvest, turvakodu teenuse eest tasusid teenust kasutanud omavalitsused ja sotsiaalministeerium eraldas elektriküttele üleminekuks 151200 krooni. Et olemasolevaid ruume paremini kasutada pakkus turvakodu aastatel 1995-2000 lepingute alusel vanurite hooldamise teenust. Jõgeva Vallavolikogu 30.03.2000.a.määrusega nr 2 «Lastekeskus «Metsatareke» turvakodu reorganiseerimine Siimusti lastekoduks «Metsatareke»» reorganiseeriti turvakodu lastekoduks alates 01.09.2000. 2000.aasta sügisel alustati renoveerimistöid lastekodu tervisekaitse nõuetega vastavusse viimiseks, vahetati aknad, remonditi laste toad ja üldkasutatavad ruumid. 2001.aastal alustati lastekodu ja lasteaed-algkooli üleviimist gaasiküttele, tööd lõpetati 2002.a. septembris. 2002. aastal kinnitati Jõgeva Vallavalitsuse korraldusega Siimusti Lastekodu «Metsatareke» hoolekogu. Seoses ühe liikme lahkumisega oli hoolekogu tegevus vahepeal peatunud, uue koosseisu kinnitamiseks tehti ettepanek Jõgeva Vallavalitsusele 2005. aasta detsembris. 2002. aastal remonditi saun ja alustati õueala haljastustöödega. Järgneval aastal sai lastekodu hoone kahekorruseline osa välissoojustuse, hoone madalama osa on planeeritud soojustada 2006. aastal. 2004. aastal avati lastekodu lähedal aadressil Siimusti 54 - 13 kolmetoalise korteri baasil noortekodu, kus on kohti neljale noorele. Noortekodu on mõeldud lastekodu kasvandikele üleminekuetapiks enne iseseisvasse ellu astumist. Noortekodusse lähevad noored, kes on omandanud põhihariduse ja jätkavad haridusteed gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Lastekodu mänguväljak valmis lõplikult 2005. aastal. 2005. aasta jaanuaris kutsus Jõgeva maavanem Aivar Kokk kokku ümarlaua Siimusti lastekodule «Metsatareke» uue peremaja ehitamise planeerimiseks. Ehitatav peremaja on mõeldud kaheksale lapsele, eesmärk on aga pigem olemasolevate laste elamistingimuste parandamine, kui kasvandike arvu suurendamine. Ehitusprojekt valmis 31. maiks 2005, juurdeehituse riigihanke pakkumise võitis Cobra Grupp, vähempakkumise üldmaksumuseks kujunes 4 328 366 krooni. Ehituse rahastamiseks laekus projektitoetuse korras hasartmängumaksust 350 000 krooni, 1. jaanuariks 2006 on annetustena laekunud 76 952.85 krooni. Detsembris 2005 pandi maha maja vundament. Lastekodu renoveerimise suurimad toetajad on olnud Jõgeva Maavalitsus ja Jõgeva Vallavalitsus. 4. HETKESEIS (01.01.2006) 4.1 Lapsed Lastekodus 21 last Turvakodus 1 laps 4.1.1 Laste vanuseline jaotus Lapse vanus 0 – 6 7 – 13 14 – 18 19 - … Sugu T P T P T P T P Laste arv 2 - 3 6 3 7 - 1 4.1.2 Laste jaotus koolide lõikes Õppeasutuse nimi Laste arv Siimusti Lasteaed-Algkool 4 (lasteaed) 3 (algkool) Kiigemetsa Kool 3 Saduküla Põhikool 3 Jõgeva Gümnaasium 2 Jõgeva Ühisgümnaasium 1 Vaimastvere Põhikool 2 Nõo Reaalgümnaasium 1 Tartu Kutsehariduskeskus 1 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 Türi Tehnika- ja Maamajanduskool 1 Erivajadustega on seisuga 01.01.2006 4 last. 4.1.3 Analüüs väljakasvanud laste tuleviku kohta. Sugu Lastekodust lahkumise aeg Lahkumise põhjus Kuhu läks? Märkused Poiss 31.12.2001 Täiskasvanu Võisiku Erihooldekodu Rehabilitatsiooni tulemus Tüdruk 11.02.2003 Täiskasvanu Põltsamma vald Adavere Toetatud elamine, rehabilitatsiooni tulemus Poiss 03.07.2004 Täiskasvanu Jõgeva vald Kassinurme Iseseisvasse ellu; toimetuleku raskused Poiss 03.07.2004 Täiskasvanu Jõgeva vald Kassinurme Tööle peale ametikooli lõpetamist Tüdruk 02.03.2005 Iseseisvasse ellu Jõgeva vald Siimusti Sai emaks Poiss 03.03.2005 Täiskasvanu Jõgeva vald Kassinurme Iseseisvasse ellu; toimetuleku raskused Tüdruk 05.07.2005 Täiskasvanu Jõgeva vald Kuremaa Sai emaks, rehabilitatsiooni tulemusel peaks olema toetatud elamine 4.2 Personal 4.2.1 Personali vanuseline struktuur Alla 25 25-29 30-39 40-49 50-59 Üle 60 1 2 4 2 1 1 Töötajate töö tasustamisel on lähtutud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelisest sõlmitud kokkuleppest laste hoolekandeasutuste kasvatusala töötajate 2004. aasta palgatingimuste kohta. 4.2.2 Personali haridustase Põhiharidus Keskharidus Keskeriharidus kõrgharidus Silvi Moont - juhataja + Jane Ott - sotsiaaltöötaja + Omandab 2006 Mari-Liis Nuut - abikasvataja + Omandab 2006 Maarika Pluum - abikasvataja + Omandab 2007 Marina Keek - abikasvataja Omandab 2007 Maire Raudsepp - nooremkasvataja + Kersti Ööpik - nooremkasvataja + Kristi Pokk - abikasvataja + Velda Kallas - kokk + Ingi Sirel-Aru - abikasvataja + 2. kõrghariduse omandab 2008 Ilona Uueda - abikasvataja + Merle Sild - lapsehoolduspuhkusel + Merike Antonov - lapsehoolduspuhkusel + 4.2.3 Personali läbitud koolitused Kursuse nimetus 2003 2004 2005 Silvi Moont • Täiendkoolitus «Ennastkehtestav käitumine II» 15 t • Vaata Maailma kursus «Arvuti ja internet» 8 t • Täiendkoolitus «Õppe-, kasvatus- ja huvitegevuse planeerimine» 8 t • Tööõigus ja töölepingud haridusasutustes • Täiendkoolitus «Laste hoolekande Jõgevamaa koostöövõrgustik» 40 t • Koolituspäev «Ära iialgi raputa last» 4,5 t • «Töötervishoiu ja tööohutuse töö korraldamine ettevõttes» 6 t + + + + + + + Asta-Maire Raudsepp • Täiendkoolitus «Õppe-, kasvatus- ja huvitegevuse planeerimine» 8 t • Koolituspäev «Ära iialgi raputa last» 4,5 t • Täiendkoolitus «Laste hoolekande Jõgevamaa koostöövõrgustik» 40 t + + + Marina Keek Pedagoogika- ja sotsiaaltöö kursus 160 t + Jane Ott • Pedagoogika- ja sotsiaaltöö kursus 160 t • Hüperaktiivne laps 8 t • Töötajate hindamine ja motiveerimine 16t + + + Merle Sild (lapsehooldus- puhkusel al.juuni 2005) • Pedagoogika kursus 160 t + Maarika Pluum • Pedagoogika- ja sotsiaaltöö kursus 160 t + Velda Kallas • Täiendkoolitus «Koolitoit» • Täiendkoolitus «Aastalõpulauad» + + Mari-Liis Nuut • Täiendkoolitus «Õppe-, kasvatus- ja huvitegevuse planeerimine» 8 t • Pedagoogika- ja sotsiaaltöö kursus 160 t • Täiendkoolitus «Laste hoolekande Jõgevamaa koostöövõrgustik» 40 t • Töökeskkonnaalane teabepäev + + + + 5. HOONE JA MAJANDUSTEGEVUS Lastekodu asub Siimusti Lasteaed-Algkooliga ühel territooriumil Siimusti alevikus looduslikult kaunis kohas. Lastekoduks kohaldatud kahekorruselise kivihoones on ehitatud 1980.aastal. Hoone pindala on 328,6 m2 ja ruumala 1223 m3. Seoses peremaja projekteerimisega ja ehituse algusega mõõdeti välja lastekodule vajalik teenindusmaa. Laste kasutada on lastekodus esimesel korrusel kaks ja teisel korrusel neli magamistuba, peretuba, köök – söögituba, keldrikorrusel tualettruumid, saun kaminaruumiga ja mängutuba. Lastekodus on suur ruumikitsikus, nende privaatsuse vajadus on rahuldamata ja puuduvad võimalused huvitegevuse arendamiseks. Vajadus laste hoolekandeteenuse järele on suurem kui lastekodu poolt pakutavad võimalused. Alates 2005. aasta 1. novembrist kehtestati turvakodu teenuse maksumuseks 195 krooni ööpäeva eest. Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul kasutasid turvakodu teenust Jõgeva vallast neli last 250 päeva ja teistest omavalitsustest neli last 20 päeva. Toit valmistatakse lastekoduga ühisel territooriumil asuva lasteaia köögis ja tuuakse lastekodu jaotuskööki. Lasteaia köök on renoveeritud 2002.a. suvel ja viidud vastavusse tervisekaitse nõuetega, toitu valmistab lastekodu kokk. Alates 2003. aastast on lastekodul tänu Jõgeva Maavalitsuse abile uus buss. 6. MISSIOON Pakkuda asenduskodu orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja noortele kuni iseseisvasse ellu astumiseni luues laste kasvamiseks ja arenguks sellised tingimused, mis tagavad nende normaalse toimetuleku iseseisvas elus arvestades kasvandike ealisi, soolisi ja individuaalseid eripärasid ja vajadusi. 7. VISIOON Laste arenguks soodsa, võimalikult perelähedase kasvukeskkonna loomine, kus materiaalsete vajaduste kõrval oleksid lahendatud ka laste emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused. Selleks lastekodu: • korraldab kasvandike võimetele vastava põhi- ja kusehariduse kättesaadavuse ja järjepidevuse; • korraldab kasvandike tervisekaitse, meditsiinilise abi ja rehabilitatsiooni kättesaadavuse; • korraldab kasvandike huvidele vastava vaba-, huvitegevuse ja puhkuse; • korraldab kasvandike suhteid bioloogilise- ja tugiperega ja teiste tugiisikutega; • kindlustab kasvandike õiguste kaitse ja esindamise; • loob laste ümber sotsiaalvõrgustiku ja osaleb aktiivselt vastastikuses infovahetuses; • arendab ja soodustab kogu personali kompetentsust ja professionaalsust laste vajadustele tugineva perelaadse igapäevaelu korraldamisel • annab iseseisvaks toimetulekuks vajalikud oskused töökasvatuse meetodit kasutades tagamaks laste võimalikult valutu integreerumise ühiskonda ja iseseisvasse ellu. 8. HINNANG LASTEKODU TEGEVUSELE 8.1 Lastekodu üldiselt Tugevused Tööpõld on lai Nõrkused ja probleemid Valla suurusest ja liigendatusest tingitud transpordi probleem Õpitud abitus (elatakse toetustest) Valla suur pindala ja piirkondade hajutatus teeb teenuse osutamise raskeks Majanduslike ressursside piiratus Madal elatustase Arenguvajadused Koostöövõrgustiku väljakujundamine valdkonnas 8.2 Elamis- ja olmetingimused Tugevused Kaunis looduskeskkond Mänguväljaku ja sportimisvõimaluste olemasolu Noortekeskuse ja raamatukogu lähedus Lastekodu väiksus Koolide lähedus Korraldatud koolitransport Sauna ja kaminaruumi olemasolu Ruumide sisustus Hea varustatus olmetehnikaga – kodukinokeskus, arvutid, külmkapid, pesumasinad, pliidid jne Nõrkused ja probleemid Ruumipuudus – tubade üleasustatus – 4 last ühes toas Personali tööruumide puudus Huvitegevuse ruumide puudus Toit tuleb teisest majast Abiruumide puudus, ei ole laoruume Arenguvajadused Uue peremaja ehitus Kuurid-garaažid 8.3 Personal Tugevused Peaaegu kvalifitseeritud kaader – minimaalne on keskharidus, kõigil on olemas erialane ettevalmistus (sotsiaal või pedagoogiline) või liigutakse sinnapoole. Hea vanuseline struktuur – igas vanuses kasvatajaid. Sotsiaaltöötaja. Väike kaadri voolavus, olemasolev kaader soovib tööd jätkata valitud erialal. Nõrkused ja probleemid Lastekodus puuduvad meestöötajad (kasvataja, bussijuht-remondimees). Psühholoog enam majas ei käi – saab vastuvõtule mujal, lapsed kartsid privaatsuse pärast. Vaja täita kaks kasvatajakohta, sõltuvad pearaha suurusest. Puudub majandustöötaja. Arenguvajadused Vaja kõiki neid, kes puudu on. Uueks aastaks tuleb majaperenaine pool kohta. Seadustest tulenevad kohad täita. 8.4 Bioloogilise perega suhtlemine Tugevused Suhtlus toimib Orbudel puudub lähisuhtlus, vanaemad-vanaisad Lähivõrgustiku kaardid lastele Nõrkused ja probleemid Mõned kuritarvitavad seda suhtlust, katteta lubaduste andmine Suhtlus nii ja naa, otse vanematega on suhtlus umbes pooltel, teistel onude-tädide ja vanavanematega KOV-l puuduvad tugiteenused bioloogilise pere toetamiseks soodustamaks lapse tagasipöördumist koju Ametlikke külastuspäevi pole. Külastamisest peaks reeglite järgi ette teatama, aga tihti toimub ette teatamata või siis teatatakse, aga jäädakse tulemata Arenguvajadused Perepäevad lapsevanematele koos lastega Luua suhtlus onude-tädidega, vanavanematega koostöös KOV-dega Lähivõrgustiku kaardid kõigile 8.5 Laste arengut soodustavad tegurid Tugevused Elukeskkond ANK Huvitegevuseks ümberringi võimalusi palju Võimalused käia teatris ja kontsertidel ja tantsuetendusel (sponsorid) Raamatukogu lähedus Internet ja videofilmid Traditsioonid – sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine, ühisüritused, koolilõpetajate meelespidamine jne Nõrkused ja probleemid Majasisene huvitegevus nõrk Lapsed püsimatud, ei ole valmis regulaarseks pingutuseks, vähene huvi Ruumipuudus Sporditarvete vähesus, tahtlik lõhkumine. Arenguvajadused Laste huvi tõstmine – väikseid varakult arendada Majasisene ringitegevus Uus peremaja – erinevad ruumid erinevateks tegevusteks, vastav sisustus 8.6 Lapsed ja haridus Tugevused Koostöö koolidega hea – kõigi koolidega side olemas, klassijuhatajatega infovahetus Korraldatud koolitransport Lapsed käivad jõukohastes koolides – oluline on väiksemad klassid Ennatlik abikooli saatmine vähenenud, lastekodu pooldab tavakoolis õppimist Koolikohustuse täitmine normaalne, üksikud põhjuseta puudumised Põhikooli lõpetajad soovivad minna edasi õppima Nõrkused ja probleemid Tavakoolid soovivad liiga kergekäeliselt lapsi abikooli suunata Koolipoolne toetus väike Ametikoolis õpingute katkestamine seoses õpiraskuste tekkimisega (lihtsustatud õppekava). Arenguvajadused Koostöö parandamine ameti- ja tavakoolidega. Laste arendamine ja toetamine. 8.7 Iseseisva elu alustamine Tugevused Noortekodu olemasolu Isiklikud arengukavad lastele Nõrkused ja probleemid Ametikoolide poolelijätmine Eurotingimustega lastekodust ja noortekodust raske asuda elama ahiküttega korterisse, kus vesi tuleb kaevust. KOV poolt saadud eluaseme tingimused ei vasta nende ootustele. Lastekodust varem lahkunute suhtumise mõju Töökasvatuse vähesus, tööharjumust ei ole Arenguvajadused Leida nipp, mille abil saab lastes süvendada tööharjumust ja korra hoidmist Laste koosolekud – lastekodu õpilasomavalitsus, oluline kõigi kohalolek. Kui sa ei tule, siis sa pead olema nõus nende asjadega, mis otsustatakse. Laste kaasamine otsuste tegemisel. 8.8 Seaduste järgimine, korrakaitse, turvalisus Tugevused Kodukord on olemas Tihe koostöö Jõgeva valla Laste Hoolekande Komisjoniga Nõrkused ja probleemid Kodukorda ei täideta. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Hilised kojutulekud. Osalemised vargustes. Politsei ütleb, et nende asi ei ole. Suuremate laste halb eeskuju väiksematele. Alaealiste Komisjoni saatmine – hulkumine, koolikohustuse mittetäitmine jne Arenguvajadused Koostöö politseiga Kodukorra täitmise tagamine Preventsioon! 8.9 Raha Tugevused Sponsorid ja annetajad olemas Riigi rahastus pearahade kaudu Riideabi ja jalanõud on oluline tugi Tehnika välisabina Nõrkused ja probleemid Lastekodu pole projekti teel raha taotlenud rohkem kui korra Arenguvajadused Kirjutada rohkem projekte 8.10 Lastekodu ümbritsev keskkond Tugevused Hea looduskeskkond ANKID, rmtk-d jne, vt elukeskkond Nõrkused ja probleemid Probleemsete laste kontsentratsioon alevikus kõrge (Kiigemetsa kool jne) Lastekodust väljakasvanud noorte halb eeskuju Arenguvajadused Koostööga politseiga ja KOV-ga 8.11 Võrgustikutöö Tugevused Koolidega ja lasteaiaga tihe suhtlus Kõigil lastel üks perearst, võtab lapsi järjekorras vahele KOV-dega sõbralikud suhted, kahepoolne koostöö, probleeme ei ole ANKi olemasolu positiivne, omavaheline suhtlus olemas Nõustamiskeskusesse vajadusel on aeg saadud Kriminaalhooldusega koostöö hea, kui lapsi on seal Nõrkused ja probleemid Politseiga oli vahepeal kehv – konstaabel puudus Noortekeskuses loengud, võiks rohkem lapsi kaasata Majasiseseid loenguid pole olnud Arenguvajadused Rohkem loenguid Politseiga suhted luua 9. LASTEKODU PRIORITEEDID AASTATEKS 2006-2010 Lastekodu prioriteetide täitmine lahendatakse kord aastas vastu võetava lastekodu tööplaani kohaselt. 10. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2006-2010 10.1 Õppekasvatustöö Tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 Eluõpe läbi igapäevase tegevuse X X X X X Õppeekskursioonid «Tunne Eestimaad» X X X X X Perekoosolekute korraldamine üks kord kuus X X X X X Võrgustikukaardid lastele X Pereürituste korraldamine vastavalt perede tegevuskavadele X X X X X Koostöö kohaliku noortekeskusega ühiste projektide elluviimine X X X X X Lastekodust elluastunud noorte toimetuleku analüüs – kitsaskohad X Huvitegevuse laiendamine, suunamine X X X X X Spordivahendite baasi täiendamine, uuendamine X Koostöö süvendamine KOV-ga, firmadega – noorte iseseisvasse ellu astumine, suvel sobiva töö leidmine X X X X X Koostöö teiste lastekodudega X X X X X Kutsenõustamine X X X X X Laste arengukavade läbivaatamine ja täiendamine kord aastas X X X X X Õppekasvatuse ja –tegevuse finantseerimine toimub lastekodu eelarvest ning erinevate projektide raames. Vastutajad ja täideviijad selguvad enne tegevuse alustamist. 10.2 Töö personaliga Tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 Arenguvestlused X X X X X Personali nõupidamised üks kord kuus X X X X X Töötajate motiveerimissüsteemi väljatöötamine X Kriisiolukorras käitumise kava koostamine ja õppuse läbiviimine X Koolitusvajaduse analüüs X Koolituskava koostamine X Meeskonnatöö arendamine X X X X X Õppesõidud – erinevad asutused, silmaringi laiendamiseks X X X X X Personali nõustamine X X X X X 10.3 Majandustegevus Tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 Peahoone madalama osa soojustamine X Uue peremaja ehitamine X Uue peremaja sisustamine X Piirdetara ehitamine X X Pargi kujundamine, haljastustööd X X X X X 11. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA MUUTMINE Arengukava elluviimise tagab Siimusti lastekodu «Metsatareke» vastavalt tegevuskavale ja iga-aastase tööplaani kaudu. Arengukava rakendamise seire ja ajakohastamine ning aasta tööplaani kinnitamine toimub kord aastas jaanuarikuus. Arengukava ajakohastamise käigus uuendatakse lastekodu olukorda iseloomustavad faktandmed ning olukorrast tulenevad probleemipüstitused ja hinnatakse arengukava elluviimise edukust.