Anija Vallavolikogu — Anija valla põhimääruse kinnitamine — KO, 178, 1990

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 ning Anija valla põhimääruse § 75 alusel Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Anija valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Anija Vallavolikogu 12.12.2002.a määrus «Anija valla põhimääruse kinnitamine» nr 2; 2.2. Anija Vallavolikogu 18.12.2003.a määrus «Anija valla vapi ja lipu kasutamise korra kinnitamine» nr 57; 2.3. Anija Vallavolikogu 22.05.2003.a määrus «Anija vallaeelarve reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine» nr 32; 2.4. Anija Vallavolikogu 19.05.2005.a määrus «Reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra muutmine» nr 100; 2.5. Anija Vallavolikogu 21.08.2003.a määrus «Anija valla eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kinnitamise kord» nr 40. 3. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4. Määrus jõustub 01.09.2006 Volikogu esimees Jaanus KALEV KINNITATUD Anija Vallavolikogu 24.08.2006 määrusega nr 32 ANIJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED §. 1 Põhimääruse eesmärk Anija valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Anija valla valitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, isikuvalimiste kord, valla eelarve menetlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord, valla sümboolika ja selle kasutamise kord, õigusaktide avalikustamise kord ning valla teenistujate sotsiaalsed garantiid. § 2. Kohalik omavalitsus Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. Kohalik omavalitsus teostab vallas võimu demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. Vallavapi kuldsel kilbil on sinine vesiveski ratas ja sinine laineline päis, milles kolm hõbedast hane. Hanede nokad ja jalad on kuldsed. Vallavapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. Vapivärvid viitavad Eestile. Kilbi laineline jaotus tähistab Jägala jõge. Veskiratas ja haned pärinevad ühinenud Kehra linna ja Anija valla varasematelt vappidelt. Vesiveskiratas sümboliseerib Kehrale tuntust toonud tselluloosi- ja paberitööstust, haned osutavad Anija valla nimele. (2) Vallalipuks on 7 siniseks ja 6 valgeks horisontaaltriibuks jaotatud kangas, mille vasakpoolses ülemises nurgas on valla vapp. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 7 : 11. Lipu aluseks on varasem Kehra linna lipp. Vallalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 5. Sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, valitsuse ja valitsuse ametite, valla ametiasutuste hallatavate asutuste, mille ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on Anija vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) valitsuse hoonetel, samuti hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Vallavapi reljeefkujutisega tooteid (meened, vimplid, laualipud, kleebised jms) võib valmistada ja müüa valitsuse loal. Luba väljastatakse korraldusega. (3) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib vallavappi kasutada valitsuse loal. Luba väljastatakse korraldusega. (4) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Kolmandatele isikutele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (5) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Valla lipu võivad heisata kõik valla elanikud eramajadel, valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted ja organisatsioonid oma (haldus)hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama põhimääruse § 4 lg 3 toodud kirjeldusele. (7) Lipumasti kõrgus peab olema ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus peab olema ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. (8) Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (9) Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50 – 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti (-vardasse). (10) Valla lipp heisatakse valitsuse haldushoonetel alaliselt. Teistel hoonetel kooskõlas käesoleva paragrahviga 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (11) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga, maakondade ja linnade-valdade lippudega, asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsusekeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja viimasena Anija valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (12) Vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. Luba vormistatakse korraldusena. (13) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub hävitamisele sündsal viisil. II VOLIKOGU § 6. Volikogu töökorraldus ja struktuur (1) Tööorganiteks on volikogu eestseisus, alalised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise ning volikogu ja tema komisjonide töö tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei (käesoleva peatüki ulatuses edaspidi kantselei). § 7. Hääletuse läbiviimine ja tulemuste kindlaks tegemine isikuvalimistel (1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. (2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (käesoleva paragrahvi ulatuses edaspidi komisjon), kes valib oma liikmete hulgast avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega komisjoni esimehe. Komisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. (3) Komisjon valmistab ette – koostab hääletamissedelid, kuhu kantakse kandidaatide nimed vastavalt ülesseadmise järjekorrale ning kandidaadi nime järele lahtrid märkuste jaoks, kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle – ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustatakse volikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. (5) Komisjon annab volikogu liikmele komisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud volikogu liikmete nimekirja alusel. (6) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis või selleks ettenähtud ruumis või volikogu liikme poolt valitud kohas. Hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse. Komisjoni liige paneb hääletamissedelile volikogu pitsati ning hääletav volikogu liige laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist viisil, mis ei võimalda volikogu liikme otsustust kindlaks teha, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel allkirja vastu, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (8) Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli lahtrisse oma poolthääle ristiga. (9) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab komisjon hääletamissedeli kehtivuse lihthäälteenamuse teel. (10) Komisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist ja teeb kindlaks: 1) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu; 4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus komisjoni töö kohta. Komisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (12) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. (13) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil uue moodustatud komisjoni vahendusel. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (14) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli. § 8. Hääletamissedeli kehtetus Valimiskasti lastud hääletamissedel on kehtetu, kui: 1) kandidaadi nime järel märgitud rist on tehtud väljapoole ettenähtud lahtrit; 2) kui hääletamissedelil puudub komisjoni esimehe allkiri või hääletamissedelil ei ole volikogu pitsati jäljendit; 3) sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli. § 9. Volikogu esimees (1) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. (2) Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. § 10. Volikogu esimehe valimine (1) Esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. (2) Esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub põhimääruse § 7 sätestatud korras. (3) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. § 11. Aseesimehe valimine (1) Pärast esimehe valimist valib volikogu salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast aseesimehe volikogu volituste ajaks. (2) Aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. (3) Aseesimehe valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub põhimääruse § 7 sätestatud korras. (4) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. § 12. Volikogu eestseisus (1) Eestseisuse tegevusvaldkond, ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks eestseisuse põhimääruses, mille kinnitab volikogu. (2) Eestseisus lähtub valla arengukavast ning: 1) selgitab välja lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 4) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (3) Eestseisuse koosseisu kuuluvad üldjuhul volikogu esimees ja aseesimees, kõikide volikogu alaliste komisjoni esimehed, vallavanem ja üks abivallavanem ning volikogu fraktsioonide esimehed. Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu otsusega. Eestseisuse esimehe ja aseesimehe valib eestseisus oma liikmete seast. (4) Eestseisusse suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (5) Eestseisus suhtleb volikoguga esimehe või aseesimehe kaudu, kes esitab eestseisuse poolt heakskiidetud eelnõud, arvamused ja ettepanekud kantselei kaudu volikogule. (6) Eestseisus suhtleb valitsusega kantselei kaudu, esitades komisjoni protokolli alusel valitsusele ja valitsuse ametitele kirjalikke taotlusi asjade arutamisele võtmiseks ning arvamuste saamiseks. (7) Eestseisuse nimele saabunud ja eestseisusele volikogu esimehe poolt lahendamiseks suunatud avaldustele ja kirjadele koostab vastused eestseisuse esimees, tema äraolekul aseesimees. (8) Eestseisuse koosolek toimub üldjuhul üks kord kuus. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku eestseisuse esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/3 liikmete kirjalikul nõudel. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/3 koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Eestseisus võtab otsuseid vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. (9) Eestseisuse otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama kehtestatud nõuetele. Protokollid on kättesaadavad kantseleis hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast koosolekut. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt 7 päeva jooksul, arvates protokolli allkirjastamisest, väljavõte protokollist. (10) Eestseisuse otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (11) Eestseisus annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst. (12) Eestseisusel on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (13) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta eestseisusse mittekuuluv volikogu liige või valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (14) Eestseisuse liikmete, asjatundjate, valitsuse liikmete ja ametnike osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu või valitsuse poolt ettenähtud korras. (15) Eestseisuse liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Liikme volitused lõpevad volikogu istungil avalduse teatavaks tegemisest. (16) Eestseisusele laienevad kõik volikogu komisjonile kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas paragrahvis tooduga. § 13. Volikogu komisjon (1) Ajutise komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Alalise komisjoni tegevusvaldkond, ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. (3) Volikogu alaline komisjon lähtub valla arengukavast ning: 1) selgitab välja lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja oma valdkonna tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildisel volikogu. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (6) Komisjon suhtleb volikoguga komisjoni esimehe või aseesimehe kaudu, kes esitab komisjoni poolt heakskiidetud eelnõud, arvamused ja ettepanekud kantselei kaudu volikogu esimehele. (7) Komisjon suhtleb valitsusega kantselei kaudu, esitades komisjoni protokolli alusel valitsusele ja valitsuse ametitele kirjalikke taotlusi asjade arutamisele võtmiseks ning arvamuste saamiseks. (8) Komisjoni nimele saabunud ja komisjonile volikogu esimehe poolt lahendamiseks suunatud avaldustele ja kirjadele koostab vastused komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. (9) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/3 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. (10) Komisjon võib poolthäälte enamusega otsustada koosoleku kuulutamise kinniseks kas osaliselt või terves ulatuses. (11) Volikogu esimees määrab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab olla vaid volikogu alaline komisjon. Juhtivkomisjon korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul peale määramist esitama kas: 1) volikogu õigusakti eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (12) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama kehtestatud nõuetele. Protokollid on kättesaadavad kantseleis hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast koosolekut. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt 7 päeva jooksul, arvates protokolli allkirjastamisest, väljavõte protokollist. (13) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (14) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst. (15) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (16) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (17) Komisjoni liikmete, asjatundjate, valitsuse liikmete ja ametnike osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu või valitsuse poolt ettenähtud korras. (18) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu istungil avalduse teatavaks tegemisest. (19) Komisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks valitsuse ametnik, kelle nime esitab komisjoni esimehele vallavanem. (20) Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid volikogule aruande. § 14. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul (v.a revisjonikomisjon). (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 15. Komisjoni esimehe ülesanded (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorraprojekti; 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku teatades vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust komisjoni liikmetele komisjoni koosoleku toimumise aja ja päevakorra; 4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelus; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) esindab koos volikogu esindajaga volikogu, kui tema juhitav alaline komisjon oli juhtivkomisjoniks vaidlustatud määruste või otsuste vastuvõtmisel; 8) allkirjastab komisjoni protokolli 3 tööpäeva jooksul arvates protokolli valmimisest. (2) Esimehel on õigus nõuda tööülesandeid puudutavaid dokumente ja saada neid 5 tööpäeva jooksul valitsuse struktuuriüksustelt. (1) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees. § 16. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu valib komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (2) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva esimehe ja aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal volikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste ja aseesimeeste arvule. (3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme erineva esimehe ja aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi. (4) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva esimehe ja aseesimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest ja/või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi. (5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub põhimääruse § 7 sätestatud korras. (6) Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud volikogu liikmete poolthäälte enamuse. § 17. Revisjonikomisjon (1) Komisjoni töö toimub põhimääruse § 13 sätestatud alustel ja korras. Komisjoni teenindab kantselei. (2) Komisjon kontrollib põhimääruse § 19 ja valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras komisjoni pädevuses olevaid valdkondi. § 18. Revisjonikomisjoni moodustamine (1) Volikogu valib moodustatavasse komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed volikogu liikmete hulgast põhimääruse § 7 sätestatud korras. (2) Enne komisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitme liikmeline komisjon moodustatakse. Otsustus vormistatakse otsusena. (3) Hääletamise võib korraldada üheaegselt komisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Komisjoni iga liikme valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Mitme komisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt komisjoni valitavate liikmete arvule. (4) Komisjoni liikme kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (5) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu. (6) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine komisjoni liikme valimisel toimub põhimääruse § 7 lg-s 2-6, 8-12 ja 14-15 sätestatud korras. (7) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Volikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (8) Kui osa komisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (9) Komisjoni uue liikme valimine viiakse läbi; 1) liikme lahkumisel komisjonist isikliku avalduse alusel; 2) liikmele umbusalduse avaldamisel; 3) liikme surma korral. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud juhtudel viiakse läbi komisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või volikogu otsusel vähendatakse vastavalt komisjoni liikmete arvu. § 19. Revisjonikomisjoni poolt teostavate kontrollimiste kord (1) Komisjon kontrollib põhimääruse paragrahv 17 lõikes 2 sätestatud valdkondades valitsuse ja valla asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani alusel või volikogu esimehe poolt käskkirjaga kinnitatud kirjaliku kontrollülesande alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi komisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga valitsuse ametnikke ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab komisjon oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige. Töörühma juhi ülesandeks on kontrollülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine. (3) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava asutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrollülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht peab võimaluste olemasolul looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. (4) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks: 1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet; 2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul; 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest komisjoni või volikogu esimeest. (5) Kontrollülesande täitmisel kontrollija: 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrollülesande andjale; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama ja avalikustama neid kolmandatele isikutele; 4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd. (6) Kontrolltulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldus-dokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija. (7) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest: 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda; 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning valla õigusaktidele; 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust; 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust; 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. (8) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud. (9) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes 5 tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja. (10) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks. (11) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu vastavat otsust. (12) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse valitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul komisjonile. Komisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. § 20. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud fraktsiooni kõigi liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. Moodustatud fraktsiooni liikmete nimed kantakse volikogu protokolli. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. § 21. Volikogu istungi kutse ja istungi materjalid Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks kantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse koos istungimaterjalidega paberkandjal. § 22. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. (2) Ettepanek tuleb esitada volikogu kantseleisse. (3) Volikogu kinnitab päevakorraprojekti istungi alguses. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse päevakord. (4) Vallavanema taotlusel vallale olulise tähtsusega küsimuste aruteluks võib volikogu katkestada päevakorraküsimuste arutelu järjestuse kuid hiljem tuleb jätkata päevakorra kohaselt. (5) Eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjon, samuti muu alaline komisjon või fraktsioon või volikogu liige võib teha volikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja. Ettepanek menetlusest väljaarvamiseks esitatakse volikogu istungi alguses istungi juhatajale. (6) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) kodukorda puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 3) ettepanekuid päevakorra ja töö ajagraafiku muutmiseks; 4) vallavanema avaldusi; 5) teadaandeid volikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab volikogu istungi juhataja. Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult. (7) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse vajadusel ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. (8) Ettekandeks antakse aega kuni 10 minutit ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada kuni 5 minuti ja kaasettekandja aega vastavalt kuni 3 minuti võrra. (9) Volikogu liige võib eelnõu ettekandjale või kaasettekandjale esitada kokku kaks suulist ja ühe kirjaliku küsimuse. (10) Päevakorraküsimuses läbirääkimistel arvamuse avaldamise viisid on: 1) küsimuse esitamine ettekandjale kestvusega üks minut; 2) sõnavõtt faktiliseks õienduseks kuni üks minut; 3) sõnavõtt kuni kaks minutit. (11) Arvamuse avaldamiseks annab istungi juhataja sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõna eesõigus on vallavanemal. (12) Istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorrapunkti mittepuutuvad küsimused ja lõpetab kõned ning sõnavõtud. (13) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/3 kohalolevatest volikogu liikmetest. (14) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (15) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. (16) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, valitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (17) Istungi lõpetab juhataja haamrilöögiga. § 23. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Algatatud eelnõu ja sellele lisatud dokumendid koos kaaskirjaga registreeritakse kantseleis. (3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ning olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (4) Algatatud eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega, mis võivad olla ka elektroonilisel andmekandjal, antakse üle kantseleile. Volikogu esimees määrab koheselt esitatud eelnõule volikogu alaliste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber. (5) Eelnõu algataja võib eelnõu üle anda volikogule ka istungil volikogu esimehe või tema asendaja nõusolekul. (6) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algatajate nimede ja nende või nende esindajate allkirjaga. (7) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarve eelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja volikogu menetlusest. § 24. Eelnõude lugemine (1) Määruste eelnõusid arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu liikmete nõusolekul võib määrusi arutada ühel lugemisel. (2) Eelarve, lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõu arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu otsusega võib eelarve muudatuse või lisaeelarve eelnõu vastu võtta ka ühe lugemisega. (3) Eelnõu iga lugemist on võimalik katkestada ja siis arutatakse seda järgmisel korral sama lugemise numbri all. (4) Otsuste eelnõusid arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel. § 25. Õigusaktide eelnõude menetlemine (1) Volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile menetluses oleva õigusakti eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute tähtaja määrab juhtivkomisjon. (2) Kui juhtivkomisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, siis võib ettepaneku esitaja oma ettepaneku enne selle hääletamist volikogus tagasi võtta. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, ei saa seda tagasi võtta. (3) Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 4) jätta arvestamata. (4) Juhtivkomisjon korraldab arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamise, millesse on sisse viidud komisjoni poolt heaks kiidetud muudatused. (5) Kui volikogu päevakorrapunkti arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või juhtivkomisjon, katkestatakse arutamine hääletamata. Teistel juhtudel paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. (6) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. (7) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Kui kaks ettepanekut saavad võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaega nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmisel istungil. (8) Pärast muudatusettepanekute hääletamist või läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (9) Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon nõuab, tuleb enne lõpphääletust teha vaheaeg kuni 10 minutit. Protseduurilisi küsimusi käsitlevad ettepanekud esitatakse istungi juhtajale enne eelnõu lõpphääletamist. § 26. Umbusalduse avaldamine Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ning õigusakti eelnõu, esitatakse volikogule põhimääruse § 23 sätestatud korras. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. § 27. Istungi salvestamine (1) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kõiki kaasaegseid raadio, audio-video, elektroonilist jne tehnikat. Salvestus kuulub säilitamisele kolm kuud. (2) Volikogu istungit on õigus ükskõik kellel salvestada (filmida j.m.s.) volikogu nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v.a protokolli koostajal. III VALITSUS § 28. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise füüsilise isiku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (3) Vallavanema hääletamine viiakse läbi põhimääruse § 7 sätestatud korras. (4) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja volikogu vastava otsustuse alusel viiakse läbi uus valimine samal volikogu istungil käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (5) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena. § 29. Vallavanem (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud valitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma nimele täiendi «vallavanema ülesannetes». (2) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (3) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 30. Valitsuse koosseis ja moodustamine (1) Valitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kolme nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta ning valitsuse liikmete kandidaadid. (3) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. (4) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel volikogu otsusega avalikul hääletamisel. § 31. Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) seoses valitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamisega; 5) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) tema surma korral. § 32. Valitsuse töökord (1) Vallavanema ülesanded on sätestatud KOKS-is ja valla põhimääruses. Abivallavanema ja valitsuse muude liikmete ülesanded on sätestatud valla põhimääruse ja ametijuhendiga. Ametijuhendi kinnitab vallavanem. (2) Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja ametijuhendi alusel. Vastavalt valitsuse korraldusega kinnitatud tööjaotusele valitsuse liige: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid neile alluvate valitsuse ametite struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) teeb ettepanekuid küsimuste võtmiseks valitsuse istungile lähtudes volikogu komisjonidelt, valitsuse asutustelt saabunud ettepanekutest; 3) algatab eelnõusid valla elu puudutavates küsimustes; 4) teostab kontrolli oma töövaldkonnas kehtivate riigi õigusaktide, volikogu määruste ja otsuste, valitsuse määruste ja korralduste järgimise ning täitmise üle; 5) vastab volikogu liikmete arupärimistele oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ning vastutab isiklikult arupärimistele tähtaegse vastamise eest; 6) täidab muid talle valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Istungi juhataja võib istungile kutsuda teisi isikuid. Vajadusel kutsutakse istungile selgituste andmiseks eelnõu koostanud ametnik(ud). (4) Valitsuse korraline istung toimub üldjuhul 1 kord nädalas. (5) Istungi läbiviija korraldab valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga istungi toimumise aja ja koha teatavaks tegemise hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12-ks. (6) Vajadusel kutsub vallavanem või tema asendaja kokku täiendava istungi. Täiendava istungi toimumise aja ja päevakorra teatab vallavanem või tema asendaja valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga. (7) Istungi võib ära jätta, kui ei ole laekunud piisavalt materjale või muudel mõjuvatel põhjustel. Istungi ärajätmise otsustab vallavanem või tema asendaja, teatades sellest valitsuse liikmetele hiljemalt istungile eelneva tööpäeva lõpuks telefoni teel või e-postiga. (8) Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, teatab sellest vallasekretärile. (9) Otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks eesistuja hääl. (10) Ettepanekud päevakorra asjus ning õigusaktide eelnõud esitatakse kantseleile hiljemalt eelmise tööpäeva lõpuks. (11) Istungi päevakorra koostab saabunud eelnõude ja ettepanekute alusel vallasekretär. (12) Kiireloomuliste küsimuste lülitamiseks valitsuse istungi päevakorda tuleb eelnõu esitada hiljemalt istungi alguseks. (13) Täiendavalt päevakorda lülitatav eelnõu peab olema eelnevalt kooskõlastatud vallasekretäriga ja päevakorda lülitamine otsustatud vallavanema või tema asendaja poolt. (14) Valitsuse istungi läbiviimise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei (edaspidi käesoleva peatüki ulatuses kantselei). (15) Valitsuse istung protokollitakse ja valitsuse korraldusel helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama kehtestatud nõuetele. (16) Helisalvestusi säilitatakse vallasekretäri juures kolm kuud. Nende taaskuulamine on lubatud valitsuse liikmetel ning helisalvestust kasutatakse abimaterjalina protokolli koostamisel. (17) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Kui istungit juhatas mitu valitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud valitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (18) Protokoll vormistatakse 5 päeva jooksul arvates istungi toimumisest ja on kättesaadav kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (19) Valitsuse määruse või korralduse eelnõu korrektsuse ja andmete õigsuse eest vastutab selle esitanud valitsuse liige või ametnik. (20) Kui istungil tehakse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõu ette kandnud valitsuse liige kohustatud 2 tööpäeva jooksul peale istungit redigeerima eelnõu teksti arvestades istungil vastuvõetud täiendusi ja parandusi ning esitama selle vallasekretärile. (21) Valitsuse õigusaktid registreeritakse teistest dokumentidest eraldi ning õigusakt saab numbri vastavalt päevakorras olnud küsimuste järjestusele. Õigusakti vastuvõtmise kuupäevaks on valitsuse istungi toimumise kuupäev. (22) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud põhimääruses sätestatud korras enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kantseleis kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (23) Volikogule esitatavad ettepanekud vormistatakse nõuetekohaselt eelnõuna, mis arutatakse eelnevalt läbi valitsuse istungil. Määruse või otsuse eelnõule tuleb lisada seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud koostaja ja valitsuse liikme poolt, kes antud valdkonda koordineerib. Seletuskirjas tuleb märkida, milliste volikogu õigusaktidega on küsimus seotud, millist määrust või otsust on vajalik algatada, muuta, täiendada või kehtetuks tunnistada. (24) Valitsuse poolt esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõu koos lisamaterjalide ärakirjadega edastatakse volikogu kantseleile vallasekretäri poolt paberkandjal ning elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul arvates valitsuse istungi toimumisest. (25) Volikogust saabunud eelnõu suunab vallavanem seisukoha võtuks vastava valdkonna valitsuse liikmele või ametnikule, kes koostab oma arvamuse ja esitab selle koos vajalike materjalidega vallavanemale. (26) Valitsuse seisukoht volikogu määruse või otsuse eelnõule vormistatakse väljavõttena valitsuse istungi protokollist. (27) Volikogu poolt esitatud eelnõud, millele on antud valitsuse seisukoht koos lisamaterjalide ärakirjadega, samuti kirjavahetus, mis käsitleb volikogu määruste ja otsuste kooskõlastamist valitsuse poolt, säilitatakse volikogu kantseleis. (28) Üks eksemplar volikogule esitatud materjalist jääb kantseleisse. § 33. Valitsuse pädevus Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste, otsuste või põhimäärusega pandud valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab valda muudes küsimustes, mis on seadustega pandud valitsusele. § 34. Valitsuse tööorganid (1) Valitsuse struktuuriüksusteks on kantselei ja teenistused, mis täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitev- ja korraldava võimu ülesandeid, valmistavad ette oma pädevuse piires volikogus või valitsuses otsustamisele tulevaid küsimusi. (2) Kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta esitab ettepanekud vallavanemale vallasekretär. § 35. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi: komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab valitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni üheks töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokolli koostaja. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu ja ülesanded kinnitab valitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab valitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist. Ajutisele komisjonile põhimäärust ei koostata. § 36. Valitsuse istungi läbiviimine (1) Istungid on kinnised. (2) Istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema määratud valitsuse liige. (3) Istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses istungi päevakorda. (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või valitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (6) Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta v.a. erandkorrad. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud valdkonda koordineeriva valitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. (10) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (11) Valitsus teeb oma otsused valdkonda koordineeriva valitsuse liikme või vallavanema ettepanekul, kaaludes tehtud ettepanekuid. (12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (13) Valitsuse otsustused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. (14) Istungite protokollimist organiseerib vallasekretär. Istungi protokoll peab vastama sätestatud nõuetele. (15) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane ametnik ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile lõplikuks vormistamiseks. (16) Valitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. Valitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogu kantseleile. Seletuskirja viimasel leheküljel või eelnõu esimesel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. (17) Istungi toimumise kohta vormistatakse viie tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu valitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud valitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. (18) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. (19) Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu uuesti arutamiseks valitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale isikule. (20) Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri valitsuse istungi toimumise päeval. (21) Valitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. (22) Istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. § 37. Valla ametiasutus ja asutus (1) Anija Vallavalitsus on valla ametiasutus, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Valla asutused on haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (3) Valla ametiasutuse ja asutuse asutamise ning tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavanem valitsuse ettepanekul. IV VALLA TEENISTUJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 38. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses ametnikuna või abiteenistujana. (2) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. (3) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohal töölepingu alusel töötav tehniline töötaja. § 39. Teenistujate õigused ja kohustused Ametiasutuse teenistujate suhtes kehtivad kõik Avaliku teenistuse seaduse 3. peatükis, paragrahvides 37 kuni 58, riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatükis paragrahvides 59 kuni 76, sätestatud kohustused. V EELARVE JA RESERVFOND § 40. Eelarve (1) Eelarve koosneb valla kõikidest eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Valla eelarve projekti koostab valitsus alaeelarvete projektide alusel. (4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks põhimääruses sätestatud korras. § 41. Eelarve tulude, kulude, finantsvarade ja kohustuste koosseis (1) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. (2) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalsete ja immateriaalsete varade müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (3) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud; 11) reservfond (vähemalt 1,5 % eelarve tuludest), mille suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. § 42. Eelarve koostamine (1) Eelarve projekt koostatakse kinnitatud kulude klassifikaatorite lõikes. (2) Eelarve kulude proportsioonid elualade (alaeelarvete) lõikes protsentuaalselt kinnitab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1. augustiks. (3) Eraldi määratakse kulutused investeeringuteks. (4) Raamatupidamine arvutab välja tulude baasi ning esitab valitsusele piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist valitsuses edastab raamatupidamine piirsummad hiljemalt 15. septembriks kirjalikult tegevusala juhtidele koos eelarve tulude ja kulude vormiga. (5) Eelarve projekti koostamiseks esitavad asutuste juhid, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks valitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. (6) Väljaspool valitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud esitavad vallapoolse toetuse saamiseks vormikohase taotluse valitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (7) Alaeelarvete projektide koostamisel vastutavad asutuste juhid ja valdkonna spetsialistid kulude vajaduse ja tulude õigsuse eest ning peavad: 1) tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise; 2) vältima artiklite vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) lisama alaeelarve projektile seletuskirja, mis sisaldab artiklite järjekorras arvutusi, kulude vajalikke põhjendusi, viiteid lepingutele jms alaeelarve eelmise aasta täitmisega seonduvat informatsiooni. (8) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib valitsus koos volikogu komisjoniga, kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel (edaspidi juhtivkomisjon) eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. (9) Valitsus koostab valla arengukava muutmise eelnõu arvestades valla eelarve tulude ja kulude projekti ning esitab selle hiljemalt 1. detsembriks volikogule koos seletuskirjaga mis peab sisaldama: 1) andmeid eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 2) andmeid ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõppevate) ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. § 43. Eelarve eelnõu menetlemine volikogus (1) Volikogu komisjonid vaatavad eelarve eelnõu läbi ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud juhtivkomisjonile, kes edastab need omapoolse ettepanekuga valitsusele. (2) Kaaludes komisjonide seisukohti koostab valitsus tasakaalustatud eelarve eelnõu (mis avalikustatakse) ja esitatakse volikogule esimeseks lugemiseks. (3) Pärast esimese lugemise lõppemist avalikustatakse eelarve eelnõu valla põhimääruses sätestatud korras. Kõik täiendus- ja muutmisettepanekud tuleb esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist valitsusele või juhtivkomisjonile, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolsete ettepanekutega volikogule. (4) Eelnõu täiendus- ja muutmisettepanekutele (mis tingib selles ettenähtud tulude vähenemise või kulude suurenemise) tuleb lisada algataja poolt arvestused ja põhjendused tagamaks eelarve tasakaalu. Parandusettepanekud esitatakse hiljemalt teiseks lugemiseks kirjalikult. (5) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teist lugemist parandusettepanekuid enam vastu ei võeta. (6) Valitsus viib eelarve eelnõus sisse teisel lugemisel tehtud parandused ja esitab lõpliku redaktsiooni volikogu juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjoni poolt heaks kiidetud eelarve eelnõu esitatakse volikogule kolmandaks lugemiseks. (7) Kui eelarve eelnõu ei leia juhtivkomisjoni heakskiitu, võib valitsus esitada volikogule eelarve eelnõu ilma komisjoni kooskõlastuseta. § 44. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu kinnitab eelarve tulud ja kulud, vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatoritele, tuues eraldi välja kapitalikulud ja finantseerimistehingud. (3) Eelarve jõustub pärast kinnitamist tagasiulatuvalt eelarveaasta algusest s.o esimesest (1.) jaanuarist. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Lubatud on teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (5) Kinnitatud alaeelarved edastatakse vallasekretäri korraldusel kümne tööpäeva jooksul arvates kinnitamise päevast alaeelarvete valdajatele (krediidikäsutajatele) ja mittehallatavate elualade juhtidele. § 45. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tululiigi järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud artikleid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Valla eelarvesse tulude alalaekumise korral toimub alafinantseerimine vastavalt alaeelarve mahule. Erandeid määratakse valitsuse korraldusega kirjalike taotluste alusel. (5) Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. (6) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. (7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud artiklite sulgemise otsustab volikogu. (8) Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. § 46. Täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reguleeritud raamatupidamisseadusest ning valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) varade, kohustuste, nõuete ja ettemaksude aruanded; 4) laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne; 5) asutuste koosseisude ja töötasukulude aruanded; 6) reservfondi kasutamise aruanne. (3) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist laekunud tulude arvelevõtmist ja tehtud kulude vastavust eelarvele. (4) Eelarve täitmise aruandele lisatakse audiitori aruanne. (5) Valitsuse (hiljemalt 1. märtsiks) esitatud ning revisjonikomisjoni ja arenguplaneerimise- ja eelarvekomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seadusega sätestatud korras ja tähtaegadel. § 47. Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ülepaisutamise korral valitsusel õigus vähendada finantseerimist. (2) Põhjendatud ümberpaigutuste tegemiseks (v.a töötasu) kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse valitsusele hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu. Valitsus analüüsib ümberpaigutuste vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistab muutmise. (3) Töötasufondi kokkuhoiul on hallatava asutuse juhil ja teiste alaeelarvete valdajatel õigus kokkuhoid maksta lisatasudeks üks kord aastas kooskõlastatult valitsusega eeldusel, et eelarveks ettenähtud summa ei ole üle kulutatud. (4) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, lülitab valitsus eelarvesse, informeerides sellest volikogu. (5) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole artikleid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib valitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne eelarveaasta lõppu. (6) Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud artiklite senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (7) Lisaeelarve ja eelarve muudatused võetakse vastu lihtsustatud korras ühe lugemisega. § 48. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs (1) Eelarve täitmise kontrolli teostab valitsus. Ülekulu tekkimise võimalusest informeerib allasutuse juht koheselt valitsust. Juhul, kui ülekulu on põhjendatud, lahendatakse küsimus asutuse, valitsuse ja volikogu koostöös. Põhjendamatu ülekulu korral kannab vastutust asutuse juht. (2) Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab valitsus välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. (3) Eelarve täitmisest informeeritakse volikogu kord kvartalis. § 49. Reservfond Reservfond moodustatakse iga-aastaselt vallaeelarve kulude koosseisus, mille üldiseks põhimõtteks on osa eelarvevahendite kasutamise delegeerimine valitsusele, et tagada teatud ettenägematute olukordade ilmnemisel planeeritud tegevuste ja kohustuste täitmise stabiilsus. Reservfondist ei tehta üldjuhtudel eraldisi personali- ja majandamiskulude katmiseks või suurendamiseks. § 50. Reservfondi suurus Reservfondi suurus eelarves ei tohi olla väiksem kui 1,5 % kogu eelarve mahust. § 51. Reservfondi kasutamise menetlus (1) Taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse valla raamatupidamisele, millele taotluse esitaja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendused raha kasutamise otstarbe kohta. (2) Valitsuses on otsustamise aluseks taotlus mis on eelnevalt kooskõlastatud vastava haldusala koordineeriva valitsuse liikmega ja pearaamatupidaja poolt ettevalmistatud korralduse eelnõu. (3) Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada osaliselt või täielikult. (4) Reservfondist eraldatud raha kasutamise kohta esitab taotleja vallavalitsuse nõudel aruande, et tagada ülevaade eraldatud raha kasutamisest. (5) Raamatupidamine annab vähemalt kaks korda aastas ülevaate valitsusele ja volikogule reservfondi kasutamise kohta. VI ÕIGUSAKTID § 52. Õigusaktide kehtivus Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. § 53. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu õigusaktid peavad vastama kõigile seadustega kehtestatud nõuetele. (2) Õigusaktid kuuluvad avalikustamisele. Määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused avalikustatakse valla haldushoones aadressil Kreutzwaldi 2, vallasiseses linnas Kehra, ja valla veebilehel. Määrused avalikustatakse enne nende jõustumist (jõustamist). Määruse eelnõu ja määrus loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut valla haldushoones. (3) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja - volikogu istungi juhataja. (5) Õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab volikogu kantselei. (6) Õigustloovate aktide ärakirjad saadab volikogu sekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile. (7) Jõustunud volikogu õigusaktid ja volikogu istungite protokollid sisestatakse valla elektroonilisse andmebaasi ja nendega saab tutvuda valla veebilehel ning volikogu kantseleis töötundidel. § 54. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Valitsuse õigusaktid peavad vastama kõigile seadustega kehtestatud nõuetele. (2) Määrused ja korraldused avalikustatakse valla haldushoones aadressil Kreutzwaldi 2, vallasiseses linnas Kehra ja valla veebilehel. Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks valla haldushoones. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallasekretär 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile. (5) Valitsuse äranägemisel avaldatakse üldist tähtsust omavad valitsuse määrused ka kohalikus ajalehes, milles vald avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas valitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsustuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär. (6) Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (7) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste kasutamiseks. (9) Õigusaktide avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 55. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad volikogu ja valitsus seaduses ning põhimääruses sätestatud korras. (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu õigusaktide osas volikogu esimees, valitsuse õigusaktide osas vallavanem. (3) Seaduste täitmist kontrollivad seaduses ja põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. VI LÕPPSÄTTED § 56. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päevast. Lisa 1 Anija Vallavolikogu 24.08.2006 määrusele nr 32

Lisa 2 Anija Vallavolikogu 24.08.2006 määrusele nr 32