Saarepeedi Vallavolikogu — Saarepeedi valla põhimäärus — KO, 174, 1964

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 1 punkti 9 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Saarepeedi valla põhimääruse eesmärk Saarepeedi valla põhimääruses sätestatakse Saarepeedi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide, õigused, kohustused ja töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel oma pädevuse piires iseseisvalt korraldada kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. (2) Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel ja valla omavalitsusorganid. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine. § 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Vald kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. § 41. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Saarepeedi valla territooriumil. § 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Korraldada oma haldusterritooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust, kanalisatsiooni, valla teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. (2) Korraldada valla omanduses olevate lasteasutuse, põhikooli, spordibaasi, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on vallale pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (5) Tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. (6) Seadusega pandud või lepingutest tulenevate riiklike kohustuste täitmine. § 6. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve ja arveldusarve pangas. § 7. Valla omavalitsusorganid (1) Saarepeedi Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Saarepeedi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 8. Valla omavalitsusorganite suhete alused riigi kohalike haldusorganite ja kohtuorganitega (1) Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi kohalike haldusorganitega on seadused ja kehtivad lepingud. (2) Vallavolikogu nimetab Viljandi Maakohtusse rahvakohtunikud kohtute seaduses kindlaksmääratud korras. (3) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 9. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganis (1) Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganis ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsusorgani ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 10. Valla piir (1) Valla piir koos kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. 2. peatükk VALLA ELANIK § 11. Valla elaniku mõiste (1) Valla elanik on isik, kellel on alaline registreeritud elukoht Saarepeedi vallas. (2) Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 12. Muude isikute õiguslik seisund vallas (1) Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. 3. peatükk KÜLAVANEM § 13. Külavanem (1) Valla küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Külavanema statuudi kehtestab volikogu. (3) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (4) Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest. 4. peatükk VALLAVOLIKOGU § 14. Saarepeedi omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri, töökorra ja reglemendi. § 15. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel seaduses kehtestatud perioodiks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimisringkonna piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. (3) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget ja liikmete arv määratakse volikogu eelmise koosseisu poolt vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. (4) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 16. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seadusele. (6) Vallavolikogu liige on käesoleva paragrahvi lõike 5 sätestatud juhul kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. (7) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) teha järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse hiljemalt kümne päeva jooksul kirjalikult järelepärimise esitajale ja suuliselt volikogu esimehe poolt määratud vallavolikogu istungil. Põhjendatud taotlusel võib volikogu esimees pikendada järelepärimisele vastamise tähtaega, kuid mitte rohkem kui üks kuu. Järelepärimise esitaja võib järelepärimise kohta esitada ettekandjale kuni kolm suulist küsimust. Vallavanemal on õigus enda asemel volitada järelepärimisele vastama teist vallavalitsuse liiget või ametnikku, kellele on pandud otsustusõigus ja vastutus antud küsimuses. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vallakantseleile taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 2) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3) seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 5) kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. (8) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. (10) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. (11) Käesoleva paragrahvi 16. lõike 10 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär saadab dokumendid valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul. (12) Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest ja volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 3) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud. 4) käesoleva paragrahvi 12. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (13) Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. (14) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituse peatumise ja tema asendamise volikogus järgmise istungi päevakorda kohe pärast volituste peatamist tingivate asjaolude talle teatavaks saamist, volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates (15) Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §20 sätestatud korras määratud isik. (16) Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. (17) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõppevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (18) Asendusliikme ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 17. Vallavolikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine ning kehtetuks tunnistamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 13) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 14) vallavanema valimine; 15) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 18) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 27) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 32) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 33) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 34) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 35) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 36) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 37) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 38) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 39) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. (2) Vallavolikogu võib võtta lisaks lõikes 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või vallavolikogu poolt antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (4) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 18. Valla elanike küsitlemine (1) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. § 19. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. (2) Vallavolikogu tööd korraldab volikogu esimees ja töö vormiks on istung. (3) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. § 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid; annab käskkirju vallavolikogu töö siseseks korraldamiseks. (3) Vallavolikogu aseesimees: 1) täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale, volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõppevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab volikogu esimehe valimisteni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe valimine toimub järgmisel volikogu istungil pärast volikogu esimehe protseduuri lõppemist. (3) Vallavolikogul on üks aseesimees. (4) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Pärast nimekirjade sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja kaks liiget: 1) häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 3) protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel; 4) häältelugemiskomisjoni teenindamise korraldab vallasekretär. (8) Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Uue volikogu esimehe kohta vormistatakse valimiskomisjoni otsus. (9) Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. § 22. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ning määrab nende tegevuse valdkonnad. (2) Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmed võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu töökorras. (5) Kõik vallavolikogu komisjonid annavad vallavolikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst. § 23. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse struktuuriüksuste, kohaliku omavalitsuse- ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust, valla sõlmitud lepingute täitmist ning vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 24. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. ja uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Päevakorra projekt esitatakse vallavolikogule. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu arutab istungil päevakorda kinnitatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. (5) Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega; paragrahvi 17 lõike 1 punktides 2, 3, 5–10, 13, 14, 16 ja 22 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallakantselei tagab istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse seaduses ettenähtud korras. (7) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (8) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekuks näidatud ajaks. (9) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. (10) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 25. Vallavolikogu õigusaktide algatamine ja vastuvõtmine (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavolikogu fraktsioonil; 3) vallavolikogu liikmel; 4) Vallavanemal; 5) vallavalitsusel; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul; 7) käesoleva paragrahvi 1 lõike punktis 6 ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga; 8) algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 5. peatükk VALLAVALITSUS § 26. Vallavalitsuse mõiste (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallale pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 4 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. § 27. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. (2) Vallavalitsusse kuulub vallavanem ja vähemalt kolm vallavalitsuse liiget. Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungist. (3) Vallavanem saab valituks otsustamise hetkest õiguse moodustada valitsus. (4) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. (5) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab oma volituste ajaks ametisse vallavolikogu. (6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud ja ametisse nimetatud vallavolikogu liikmete volitused peatuvad nende vallavalitsuses oleku ajaks. (7) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 28. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete koosseisu nimekirja. (2) Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab või nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 29. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus moodustab vallakantselei ja kinnitab ametnike ametijuhendid.. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. (3) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. (4) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. (5) Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (7) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (8) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse valla raamatukogus ja vallakantseleis. Vallavalitsuse istungite protokollid ja korraldused on kättesaadavad vallakantseleis. Määruses fikseeritud juhtudel avaldatakse määrus Riigi Teatajas. Vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallakantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (9) Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanem või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (10) Vallavalitsus esindab Saarepeedi valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus. (11) Vallavalitsus teostab teenistuslikku järelvalvet valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle § 30. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepaneku selle muutmiseks; 3) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 6) esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; § 301. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab volikogu poolt määratud isik. (2) Vallavanema ja vallavanema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem korralduse või käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. (3) Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. § 31. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu töölerakendamisest. (2) Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline või kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) Vallavanem valimisel on igal vallavolinikul üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 1) häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed, 3) protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (5) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. § 32. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Vallasekretär annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele. (3) Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust, korraldab vallakantselei kasutuses oleva vallavara, sealhulgas eelarvest vallavalitsuse kantselei kuludeks eraldatud vahendite kasutamist ja käsutamist. Vallasekretär annab tema võimkonnas oleva vallavara kasutamiseks ja käsutamiseks ning vallakantselei teenistuses olevate isikute töö korraldamiseks käskkirju. (4) Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, vallavalitsuse määruste avaldamist ning töö avalikustamist, vallavalitsuse juriidilist teenindamist. (5) Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid. (6) Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse alusel pandud ülesandeid. (7) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (8) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.. 6. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 33. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 34. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Vallavolikogu poolt ametisse valitavatele (vallavolikogu esimees, vallavanem) ja kinnitatavatele ning ametisse nimetatavatele palgalisel ametikohal töötavatele isikutele, kes vabastatakse ametist neile umbusaldamise tõttu või seoses vallavolikogu volituste lõppemisega, makstakse hüvitust vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541. (2) Käesoleva paragrahvis punktis 1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu esimees, vallavanem: 1) vabastatakse ametist omal algatusel; 2) valitakse volikogu või vallavalitsuse volituste lõppemisel järgmise vallavolikogu koosseisu poolt vallavolikogu esimeheks, vallavanemaks või kinnitatakse ja nimetatakse vallavalitsuse liikmeks. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtus hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse § 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduse kolmandas peatükis riigiametnikele ette nähtud teenistusalased õigused, kui volikogu neid rakendab. (5) Vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta talle hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud valla ametiasutuses pidevalt vähemalt kolm viimast aastat. (7) Punktides 1,5 ja 6 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist. 7. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID § 35. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. Vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär annavad oma volituste piires käskkirju. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 36. Õigusaktide algatamine valla elanike poolt (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada vallavolikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. (2) Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja selle allkirjastavad taotlust esitavad või toetavad vallaelanikud. Kui vallavolikogu pädevusse kuuluv algatatud küsimus esitatakse vallavalitsusele, edastatakse see ühe kuu jooksul vallavolikogule koos omapoolse seisukohaga. § 37. Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja, istungi protokollidele ka protokollija. (2) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad, istungi protokollidele ­ istungit juhatanud vallavanem või vallavalitsuse liige ning protokollija. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuse ja vastutuse suurenemise. (4) Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla raamatukogus ja vallakantseleis. Üldise tähtsusega määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Määrused jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (5) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla raamatukogus ja vallakantseleis, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kui neis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (7) Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavolikogu ja -valitsuse aktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. (8) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. (9) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, protokollid ja dokumendid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 371. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide osas vallakantselei. (3) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 8. peatükk VALLA VARA § 38. Vallavara mõiste (1) Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. (4) Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 39. Vallavara valitsemine ja kasutamine (1) Vallavara valitsejad on vallavolikogu, vallavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutused vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korrale. (2) Vallavara kasutajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. (3) Vallavara valitsejad ja kasutajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning vastutavad vallavara säilimise eest. § 40. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) omanikutulu valla osalusega äriühingutest, laekumised valla asutustelt ja äriühingutelt ning valla varalt; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 41. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab seaduse alusel vallavolikogu juhindudes seadustest. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve projekti koostamist juhib pearaamatupidaja. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused järgmiseks eelarveaastaks ja prognoosi kaheks järgnevaks aastaks ning ettepanekud ja selgitused finantseerimise osas ja valla arengukava vastava osa täpsustamiseks või muutmiseks. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. (6) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse ja avalikustatakse üldiseks teadmiseks. § 42. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) tehingud vallavaraga; 2) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 3) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 39 punktis 1 loetletud vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega sätestatud ulatuses ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 43. Valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 9. peatükk ARENGUKAVA § 44. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on volikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 sätestatud tingimustele. (3) Vallaarengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavolikogus. (4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse vallavalitsuse kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. § 45. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu vabariigi õigusaktidega ning volikogu määruste ja otsustega sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mille kehtestab vallavalitsus. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. § 46. Valla ehitus (1) Vallaehitus on: 1) ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 2) olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 5) ehitise lammutamine. (2) Vallaehituse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. vallaehitust reguleeritakse planeerimisseadusega ja muude Eesti Vabariigi ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. § 47. Valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Omavalitsusorgani ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 48. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 10. peatükk VALLA ESINDAMINE § 49. Valla esindamise kord (1) Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus (2) Valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, valla põhimäärus, käesolev kord, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad valda: 1) volikogu või selle esindus; 2) vallavalitsus või selle esindus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. (4) Kolmandad isikud esindavad valda nendele antud volituste piires. § 50. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Volikogu esindab valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega 3) Viljandimaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust; (3) Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle volikogu poolt antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (4) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle Saarepeedi Vallavolikogu poolt antud volituste piires; 2) suhetes Viljandi Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel Saarepeedi Vallavolikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks; (5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees ja/või vallavanem. § 51. Valla esindamine kohtus (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus valda volikogu esimees (erivolituseta) või tema poolt volitatud teised isikud. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindavad kohtus valda vallavanem (erivolituseta) ja vallasekretär (erivolituseta) või vallasekretäri poolt volitatud teised isikud. (2) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele. (3) Volikogu ja vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. 11. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 52. Koostöövormid (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste omavalitsustega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele; 3) täita sellealaseid volitusi; 4) moodustada kohaliku omavalitsusüksuste liite ja muid ühendusi. (2) Eelmises lõikes tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on nende vahel sõlmitud asutamisleping ja liit tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses sätestatud korras. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. 12. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE § 53. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist , v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub määruses näidatud päeval kuid mitte varem kui 10 päeva peale määruse vastuvõtmist. 13. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 54. Määruse jõustumine (1) Tunnistada kehtetus Saarepeedi Vallavolikogu 07.08.2000 määrus nr 6. (2) Määrus jõustub avalikustamisest. Volikogu esimees Marek TANVALD