Rapla Vallavolikogu — Rapla valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks — KO, 168, 1894

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 6 lõike 1, «Kaugkütteseaduse» paragrahvi 5 ja «Asjaõigusseaduse» paragrahvi 74 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kaugküttepiirkondade kehtestamise eesmärk ja ülesanne (1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel. (2) Käesolev määrus piiritleb Rapla valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhindade kooskõlastamiseks. § 2. Mõisted (1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud tiheasustusala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. (2) Võrguettevõtja on kaugküttepiirkonnas sooja tootmise ja müügiga tegelev soojusettevõte, kes haldab nimetatud piirkonnas kaugküttevõrku. 2. peatükk KAUGKÜTTE PIIRKONNAD § 3. Kaugküttepiirkondade määramine (1) Rapla linna kaugküttepiirkond kehtestatakse vastavalt lisa 1 skeemile. 3. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUGA LIITUMISE TINGIMUSED JA KORD § 4. Võrguga liitumine (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva § 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel. (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga. (3) Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,8 kW; 4) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 25 kW; 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne). (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud üldises korras. (5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Energiaturu Inspektsioonil on õigus kontrollida kaugkütteseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja ning vallavalitsusel muu võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust. 4. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD § 5. Võrgust eraldumine (1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist. (2) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduse §-s 17. (3) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga. (4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud. (5) Enne kaugküttepiirkonna määramist peab kaugküttesüsteemist eraldunud korteri omanik korterelamu haldajale või võrguettevõtjale tasuma kaugkütte kaudse kasutamise eest osa korteri üldpinna alusel arvutatud küttekuludest. Küttekulude osa määrab elamu korteriomanike üldkoosolek, vajadusel kaasates soojuseksperte. (6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu. (7) Eralduja peab võrgust eraldumise taotluse esitama võrguettevõtjale kolm kuud ette. (8) Eraldumistingimused esitab võrguettevõtja eralduja taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul. (9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. (10) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. (11) Omavolilise eraldumise või ajutise katkestamise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi ja hüvitama kõik sellega tekitatud kahjud. 5. peatükk SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD § 6. Nõuded piirhinna kooskõlastamiseks (1) Võrguettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele. (2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (3) Võrguettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus eelkõige kaugkütteseaduse §-des 8 ja 9 sätestatust. (4) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. (5) Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid. (6) Võrguettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks võrguettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. (7) Võrguettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. (8) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 7. Määruse jõustumine ja avalikustamine (1) Määrus jõustub 11. septembril 2006. a. (2) Määrus kuulub avalikustamisele elektroonilises Riigi Teatajas ja Rapla valla vallalehes «Rapla Teataja». Volikogu esimees Väino SASSI Rapla Vallavolikogu 31. augusti 2006. a määruse nr 24 lisa 1 Rapla linna kaugküttepiirkonna skeem (Nähtav Rapla valla kodulehel www.rapla.ee)