Tamsalu Vallavolikogu — Vajangu Põhikooli arengukava aastateks 2006-2010 kinnitamine — KO, 167, 1888

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse seaduse § 31 lõike 3 alusel. § 1. Kinnitada Vajangu Põhikooli arengukava 2005-2010 vastavalt lisale. § 2. Arvestada Vajangu Põhikooli arengukavaga Tamsalu valla järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt valla rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 01.septembril 2006. a. Volikogu esimees Andrus FREIENTHAL Lisa Tamsalu Vallavolikogu 23.08.2006.a määrusele nr 32 VAJANGU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006 - 2010 TAMSALU VALD 1. SISSEJUHATUS Vajangu Põhikool-Lasteaia, edaspidi «Vajangu Põhikooli», arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Vajangu Põhikooli arengukava lähtub Vajangu Põhikooli põhimäärusest ja Tamsalu valla arengukavast ning vastab põhikooli ja gümnaasiumiseaduses arengukavale kehtestatud nõuetele. Vajangu Põhikooli arengukava koostamise aluseks on lastevanemate, kooli hoolekogu ja kohaliku elanikkonna seisukohad, Tamsalu valla arengukava ja välishindamise aktid. 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Vajangu Põhikool asub Vajangu külas Tamsalu vallas Lääne-Virumaal. Maakonna keskusesse Rakverre on 42 km, Tamsallu on 10 km ja Järva-Jaani on 10 km. 2.2. Vajangu Põhikooli ajalugu 1. septembril 1986. aastal taasavati Vajangu Lasteaed-Algkool, ümbruskonnas ainulaadne, kaasaegne ja kaunis. Maja valmis tänu tollase Tamsalu sovhoosi juhtkonna perspektiivitundele ning tahtmisele investeerida tulevikku – lastesse. Kool alustas tööd kolme klassi ja 39 õpilasega, direktoriks Irene Kaldma ning õpetajateks Evi Rammo ja Mari Nurk. 1992. aastast sai Vajangu Lasteaed-Algkoolist Vajangu põhikool. 1993. aastal valmis võimla. 1. novembril 1997. aastal avati koolis arvutiklass. 2000. aastal loodi interneti püsiühendus. Arvuteid kasutatakse õppetöös alates 1. klassist. 2005/2006. õppeaastast on koolis neli liitklassi (I +IV; II+III; VI+VII ja VIII+IX). 2005/2006. õppeaastal õppis Vajangu Põhikoolis 69 õpilast. Kooli direktor on Urmas Saarmann, huvijuht Sirje Luik ning õpetajad Helgi Laht, Heidi Luik, Mari Põder, Marve Lehtme, Marika Tammekand, Peeter Vaikmaa, Merike Pikver, Järvo Vildersen, Liia Vöörmann-Leissoo ja Eevi Holm. Vajangu Põhikoolis töötavad laulu-, tantsu-, pillimängu-, arvuti - ja spordiringid. Antakse välja kooli ajalehte Pääsuke. Oma töö tulemusi saavad ringides osalejad näidata mitmesugustel tähtpäevadel ja kultuuriprogrammides, sest kool on külaelu kultuurikoldeks. Vajangu Lasteaias töötab üks 21 lapsega liitrühm. Lasteaia juhataja on Marju Merila ning õpetajad Liidia Lõo ja Urve Toomsalu. 2.3. Õpilaskonna üldanalüüs 2.3.1. Õpilaste arv Vajangu Põhikooli õpilaste arv 1. septembri seisuga viimastel aastatel ja prognoos tulevikuks (alates 01.09.06 koos lasteaia lastega): Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Õpilaste arv 76 76 73 69 82 85 87 85 75 Hetkeseis ja arengueeldused: 2005/2006. õppeaasta alguses õppis Vajangu Põhikoolis 69 õpilast ja lasteaias käis 21 last. Klassikomplekte oli kokku viis ja lasteaiarühmi üks. 2006/2007. õppeaastal jääb klassikomplektide arv eelmise õppeaastaga võrreldes samaks, säilib lasteaiarühm. Klassikomplektid on liidetud laste arvust lähtuvalt majanduslikel kaalutlustel ning selleks, et antud piirkonnas säiliks noortel võimalus omandada põhiharidust võimalikult kodu lähedal. 2.3.2. Õpilaste õppeedukus ja käitumine Eesmärk: Võimaldada lastele eakohane ja konkurentsivõimeline alus-, alg- ja põhiharidus, mis vastab Eesti Vabariigi riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, ning kujundada iga õpilase isiksust vastavalt Vajangu Põhikooli õppekavas määratletud kasvatuseesmärkidele. Pärast 9. klassi lõpetamist on Vajangu Põhikooli õpilased võimelised oma haridusteed jätkama. Kool rõhutab elukestva õppe vajadust ja valmistab õpilasi ette muutuvas ühiskonnas toime tulema. Kooli eesmärgi saavutamise võimalusi kirjeldab Vajangu Põhikooli õppekava. Hetkeseis ja arenguvõimalused: Vajangu Põhikoolis õpivad umbes pooled õpilased hästi või väga hästi, umbes viiendikul õpilastest on esinenud mitterahuldavaid kokkuvõtvaid hindeid. Suur osa lastest vajab õpiabi, mis eeldab õpetajate ettevalmistamist tööks hariduslike erivajadustega lastega. 2.4. Pedagoogilise personali üldanalüüs Eesmärk: Tagada pedagoogilise personali olemasolu ja arenguvõimalused kõikides õppeainetes. Hetkeseis ja arenguvõimalused: Vajangu Põhikoolis on 14 õpetajat, neist 12 täiskohaga ja kaks osalise tööajaga. Väikese tunnikoormuse tõttu on raskusi kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmisega. 2006. aastal jaguneb pedagoogiline kaader järgmiselt: Kvalifikatsiooni järgi: nooremõpetaja õpetaja vanemõpetaja 1 13 - Hariduse järgi: põhiharidus keskharidus kesk-eri haridus kõrgem haridus - - 4 10 Pedagoogilise staaži järgi: 0-5 aastat 6-10 aastat 11-15 aastat 16-20 aastat 21 ja rohkem aastat 1 1 5 2 5 2.5. Kooli materiaal-tehnilise baasi üldanalüüs Eesmärk: Viia lõpule õppeklasside, spordisaali ja üldkasutatavate ruumide renoveerimine ning koolimaja välisilme korrastamine. Tööõpetuse tunde hakata läbi viima endises Vajangu saunahoones, mis ehitatakse välja kooli ja küla tegevustoaks. Hetkeseis ja arengueeldused: Vajangu Põhikoolis toimub õppetöö kaheksas klassiruumis. Alates 1996. aastast on Vajangu Põhikool oma siseilmes teinud läbi rea muudatusi, mis on juurde lisanud nii õppetööks vajalikke allasutusi (raamatukogu, tervisekeskus) kui ka abiruume. Aastate lõikes on teostatud järgmisi töid: • 1997 – ehitati kooli katlamaja ja esimene arvutiklass; • 1998 - paigaldati küttesüsteemile termoventiilid, tihendati koolimaja aknad ja vahetati koolimaja välisuksed; • 1999 - ehitati saun, renoveeriti koolimaja WC-d, võimla duširuumid ja rajati astelpajuistandus; • 2001- uuendati lava- ja koolimaja akende kardinad; • 2002 - renoveeriti kooli punane mänguväljak; • 2003 - renoveeriti söökla, uuendati klasside ja klassitahvlite valgustid; • 2003/2004 - rajati Vajangu noortekeskus; • 2004 - renoveeriti kultuurimaja mänguväljak ja kooli arvutiklass ning uuendati kooli infosüsteem; • 2005 - hoone põhikoolipoolses osas vahetati klassiaknad, katlamaja viidi üle põlevkiviõliküttele ja osteti muusikariistade komplekt; • 2005/2006 - ehitati ümber algkooliosa WC ja täiendati arvutiparki. 3. Kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Koolil on plaanis 2006/2007. õppeaasta jooksul juurutada töösse regulaarne sisehindamise süsteem. 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused 3.2.1. Vajangu Põhikooli SWOT-analüüs Tugevused • noor elanikkond • palju lapsi • püsiv kaader • heal tasemel huvitegevus • traditsioonid • uus koolihoone • kaasaegne võimla koos lavaga ning kaks spordiväljakut • koolimajas asuvad valla raamatukogu, tervisekeskus, lasteaed, postkontor ja saun • astelpajuistandus • tegutsev hoolekogu Nõrkused • kvalifitseeritud kaadri nappus • lastevanemate vähene huvi oma laste tegemiste vastu koolis • seoses vähese klassikomplektide arvuga mõningates ainetes vähene tundide arv Võimalused • õpetajate koolitamine mitme aine õpetajaks • ühine õpetajate koolitus Tamsalu Gümnaasiumiga • õpetajate koopereerumine Tamsalu Gümnaasiumiga Ohud • noorte perede lahkumine • õpilaste arvu vähenemine • noorte õpetajate kooli mittetulek 3.2.2. Kooli juhtimine 3.2.2.1. Juhtkond Juhtimise struktuur pärast lasteaia ja kooli ühinemist, alates 01.01.2007 Direktor Majandusjuhataja Huvijuht Koristus-, söökla- ja hoolduspersonal Õpetajad ja ringijuhendajad 3.2.2.2. Hoolekogu Hetkeseis: • Hoolekogusse kuuluvad edumeelsed lastevanemad. • Hoolekogus on esindatud ka õpetajad ja kohalik omavalitsus. • Hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel valitseb asjalik tööõhkkond. • Hoolekogu osaleb õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja selleks paremate tingimuste loomisel. • Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord kolme kuu jooksul, vajadusel kogunetakse tihedamini või peetakse ühendust sidevahendite abil. Arenguvõimalused: • Hoolekogu koostöö õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. 3.2.2.3. Õpilased ja nende vanemad Hetkeseis: • Klassijuhatajad ja õpetajad suhtlevad lastevanematega regulaarselt. • Koolil on arenguruumi lastevanemate aktiivsemaks kaasamiseks ülekooliliste ürituste ettevalmistamisse ja korraldamisse. • Koolis on läbi viidud mitmesuguseid küsitlusi nii lapsevanemate, õpilaste kui ka õpetajate arvamuste kaasamiseks otsuste tegemisel. • Koolis toimuvad korralised lastevanemate üldkoosolekud. • Lapsevanemad osalevad kooli poolt organiseeritud koolitustel. Arenguvõimalused: • Tulemuslikumalt ära kasutada kõiki meediavahendeid: – operatiivsemaks infovahetuseks pidevalt täiendada Internetilehekülge; – viia informatsiooni intensiivselt ja regulaarselt lapsevanemateni tõhusa klassijuhatajatöö ning valla ja kooli ajalehe kaasabil, samuti maksimaalselt ära kasutades kõiki alternatiivseid sidevahendeid. • Koolijuhil vajadusel osaleda klassi lastevanemate koosolekutel. • Jätkata lastevanemate kaasamist täiskasvanute koolitusprotsessi. 3.2.2.4. Kooli töö kavandamine Hetkeseis: • Kooli töö korraldamise aluseks on kooli arengukava, millest lähtuvalt koostatakse igal aastal kooli üldtööplaan. • Kooli arengukava koostamisel ja rakendamisel arvestatakse kooli personali, õpilaste ja nende vanemate arvamustega. Perspektiivid arutatakse läbi pedagoogilise kollektiivi ja hoolekoguga. • Arengukavas ja sellele järgnevas tegevuskavas keskendutakse eesmärkidele, nende saavutamise võimalustele, rühma- ja individuaalsele vastutusele ning kohustustele. Arenguvõimalused: • Kooli arengukava kinnitamine loob positiivsed eeldused kooli töö efektiivseks planeerimiseks. Arengukavast võrsub kollektiivi üldtööplaan, mis on detailsemalt lahti kirjutatud poolaastate kaupa. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad õppekava rakendamise strateegilistest vajadustest, sisehindamisest ning ka õppe-kasvatustöö jooksvatest probleemidest. 3.2.2.5. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine • Õppenõukogu ja hoolekogu jälgivad regulaarselt üldtööplaani vastavust arengukavale ja mõju koolielule. • Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal hoolekogu, õppenõukogu ja kooli juhtkonna vahelise koostöö ning ettepanekute tulemusena. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Tamsalu vallavolikogu. 3.2.3. Õpetamine ja õppimine 3.2.3.1. Ainealase töö planeerimine Hetkeseis: • Koolil on õppekava, ainekavad ja õpetajate töökavad. Arenguvõimalused: • Sisekontrolli ja -analüüsi abil tagada kooli õppekava elluviimise tulemuslikkuse jälgitavus. 3.2.3.2. Ainealase töö korraldus Hetkeseis: • Kaks õpilast õpivad lihtsustatud õppekava järgi. • Kord nädalas osutatakse logopeedilist abi. • Igal aineõpetajal on vähemalt kord nädalas järeleaitamis- ja konsultatsioonitunnid. • Puudus on õppevahenditest ja õppematerjalidest. Arenguvõimalused: • Eelarve ja arengukava abil tagada õppekava täitmiseks vajalike õppematerjalide ja -vahendite hankimine. • Õppeklassid tuleb õppekava täitmiseks varustada kaasaegsete tehniliste ja infotehnoloogiliste vahenditega. 3.2.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Hetkeseis: • Koolis töötab pikapäevarühm. • Õpilased osalevad kooli ja maakonna aineolümpiaadidel ja konkurssidel. • Tunnustatakse edukaid eeskujulikult käituvaid õpilasi. Arenguvõimalused: • Arenguvestlused õpilastega. • Õpilaste kaasamine õppe-ja kasvatustöö eesmärkide saavutamisse. 3.2.4. Koolikohustuse täitmine Hetkeseis: • Koolikohust täidavad õpilased rahuldavalt. • Kool koostöös valla sotsiaaltöötajatega on mõjutanud üksikuid koolikohustust mittetäitvaid lapsi ja nende vanemaid. Arenguvõimalused: • Pedagoogide ja õpilaste usalduslik koostöö. 3.2.5. Kooli töökeskkond Hetkeseis: • On olemas korralik koolihoone ja spordisaal. • Mänguväljakud vajavad osalist kaasajastamist. • Koolil on olemas Internetiühendus ning arvutiklass. • Kooli õpilasi teenindavad valla raamatukogu ja tervisekeskus, mis asuvad kooliga samas majas. Arenguvõimalused: • Spordisaali renoveerimine. • Õpetajate toa ja direktori kabineti renoveerimine ning uue sisustusega varustamine. • Õpetajatele tööks arvutite muretsemine. • Õppeklasside ja üldkasutatavate ruumide renoveerimine. • Saunaruumide remont. • Jalgrattahoidla soetamine. • Investeeringud arvutiklassi riist- ja tarkvara uuendamiseks. • Evakuatsioonivalgustuse paigaldamine. 3.2.6. Klassi- ja koolivälise töö võimalused ja tingimused Hetkeseis: • Huvialategevusega saab tegeleda nii koolis kui ka noortekeskuses, kuid selleks napib rahalisi vahendeid. Arenguvõimalused: • Tagada huvialategevuse tihedam integratsioon õppetööplaaniga. • Leida võimalusi laste muusikaalase tegevuse arendamiseks. • Eraldada senisest suuremas mahus rahalisi vahendeid huvialategevuse finantseerimiseks. • Peagi valmiv Vajangu küla kultuurimaja võimaldab üritusi paremini korraldada. • Erinevate huviringide arvu suurendamine. 3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid 3.3.1. Üldeesmärk Vajangu Põhikooli arengukava põhieesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. 3.3.2. Missioon • Laste õpetamine ja kasvatamine • Lugupidamine sünnitab lugupidamist • Õpilane on teadlik ja motiveeritud õppija • Teadmiste kasutamine ja infotulvas orienteerumine • Valikute tegemise oskus 3.3.3. Visioon Vajangu Põhikooli motoks on ÕPI ELAMISE TARVIS. See sisaldab endas õpimotivatsiooni tõstmist, kogemuste ja teadmiste hoiakuks kujundamist, eluks valmidust, valikute tegemise oskust, julgust oma mõtteid väljendada, sooje ja sõbralikke koostöösuhteid õpilase, õpetaja ja lapsevanemate vahel, õdusat õpimiljööd. Eesmärgi saavutamiseks moderniseeritakse kogu kooli õpikeskkonda: õhkkond koolis muudetakse koduseks ning tööprotsess meeldivaks nii õpilasele kui ka õpetajale. Kool võimaldab õpilasel aktiivselt osaleda õppe-, puhke- ja huvitegevuses, pakkudes väljundit nii õpihimulistele noortele kui ka leevendavaid lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Tulemuseks loodab kooli kollektiiv Vajangu Põhikooli hea maine ja õppimise populaarsuse saavutamist õpilaste ja nende vanemate seas. 3.3.4. Prioriteedid Visiooni teostumiseks peab Vajangu Põhikool vajalikuks rohkete arenguvajaduste hulgast esile tõsta viis prioriteeti: 1. Soodsa õpikeskkonna tagamine tehnilis-materiaalse baasi tugevdamise abil • vajaliku inventari soetamine renoveeritud kooliruumidesse; • õppeklassi ja arvutiklassi täiendamine arvutite ja õppeprogrammidega; • spordisaali renoveerimine; • õpperuumide renoveerimine; • kooli oma söökla säilitamine; • sportimiseks vajaliku inventari ja vahendite muretsemine; • paljundusaparaadi muretsemine. 2. Elukestva õpimotivatsiooni tekitamine, tõstmine ja alalhoidmine õpilaste hulgas • õpilasekeskse õppetööprotsessi jätkuv rakendamine; • individuaalne lähenemine nii andekatele kui ka õpiraskustega õpilastele; • õppetunni atraktiivsemaks, praktilisemaks ja elulisemaks muutmine; • metoodiliste võtete mitmekesistamine aine õpetamisel; • pidev sõbralik ja mõistev tugi õpetaja poolt; • konsultatsioonide aktiivne kasutamine õpilaste poolt. 3. Soodsate tingimuste loomine pedagoogide pidevaks arenguks • pedagoogide pidev täiendkoolitussüsteemi rakendamine erialaste teadmiste, metoodika ja infotehnoloogia kasutuse alal; • õpetaja moraalne toetamine juhtkonna poolt; • õppekava järjepidev arendamine; • õpetajatele töö tegemiseks lisaarvutite soetamine. 4. Soodsa mikrokliima ja ühisväärtuste loomine • kooli traditsioonide ja sümbolite väärtustamine; • koolilehe kui traditsiooni pidev jätkamine; • õpilasomavalitsuse taasloomine ja selle koostöö juhtkonnaga; • sidemete arendamine sõpruskoolide ja –klassidega; • klassijuhatajatöö tõhustamine; • pedagoogiliste arutelude läbiviimine (infotund); • pedagoogide koosviibimiste ja väljasõitude korraldamine (vähemalt kaks korda aastas); • demokraatliku ja intensiivse meeskonnatöö jätkamine; • tunnustamiskorra väljatöötamine; • lapsevanemate operatiivne ja küllaldane informeerimine: veebilehe arendamine. 5. Tulemusjuhtimise ja kvaliteedikontrolli printsiipide juurutamine • täpse ja integreeritud üldtööplaani rakendamine; • järjepideva sisekontrolli läbiviimine; • arenguvestluste ja analüüside läbiviimine; • õpilasomavalitsuse regulaarsete nõupidamiste korraldamine. 4. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2006-2010 4.1. Koolisisene juhtimine Jrk Tegevused Aeg Maksumus Rahastamine Vastutaja 1 Põhikooli ja lasteaia ühendamine 2006 direktor 2 Sisehindamise süsteemi rakendamine pidev direktor 3 Õpilasomavalitsuse töö korraldamine pidev huvijuht 4 Õppeainete komisjoni moodustamine 2006 direktor 5 Koostöö Tamsalu Gümnaasiumiga õpetajate koolituse vallas pidev direktor 6 Töötajate stimuleerimise korra väljatöötamine 2006 direktor 7 Kooliarhiivi korrastamine direktor 8 Klassijuhataja töö analüüs pidev direktor 4.2. Hoolekogu Jrk Tegevused Aeg Maksumus Rahastamine Vastutaja 1 Hoolekogu koolitused neli korda aastas 4000 kooli eelarve esimees, aseesimees 2 Hoolekogu töö analüüs pidev esimees 3 Hoolekogu tööplaani koostamine kord aastas esimees, aseesimees 4.3. Õpilased ja nende vanemad Jrk Tegevused Aeg Maksumus Rahastamine Vastutaja 1 Kooli veebilehekülje täiendamine pidev huvijuht 2 Klassi lastevanemate koosolekud kord aastas klassi- juhatajad 3 Lastevanemate üldkoosolek kord õppeaastas direktor 4 Kooli ajalehe väljaandmine pidev huvijuht 5 Lastevanemate koolitus kord aastas 3000 kooli eelarve direktor 4.4. Ainealane töö Jrk Tegevused Aeg Maksumus Rahastamine Vastutaja 1 Töö kooli õppekavaga 2007/2008 ainekomisjon 2 Parandusõppe rühma rakendamine 2007/2008 70000 kooli eelarve direktor 3 Õpetajate koolitamine pidev 35000 kooli eelarve direktor 4 Õppekava läbivad teemad (koolitused, seminarid, iseseisev töö) 2007/2008 5000 kooli eelarve direktor 5 Psühholoogi ametikoha loomine 2007 70000 valla eelarve direktor 6 Õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite muretsemine: Paljundusmasin (A3) 2007 30000 kooli eelarve direktor Suusavarustus 2007 25000 kooli eelarve direktor Tööriistad ja materjalid igal aastal 15000 kooli eelarve direktor Infotehnoloogia täiendamine igal aastal 40000 kooli eelarve direktor Printer 2007 3000 kooli eelarve direktor 4.5. Kooli töökeskkond Jrk Tegevused Aeg Maksumus Rahastamine Vastutaja 1 Koolimaja akende vahetus 2006 131000 kooli eelarve direktor 2 Turvavalgustus, elekter, arvutivõrk 2007 300000 kooli eelarve direktor 3 Õppeklasside ja üldkasutavate ruumide remont 2007 500000 kooli eelarve direktor 4 Vana sauna renoveerimine tegevustoaks 2008 700000 valla eelarve direktor 5 Spordisaali renoveerimine 2009 700000 kooli eelarve direktor 6 Koolimaja katuse uuendamine 2010 1000000 kooli eelarve direktor