Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 166, 1869

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Jõgeva vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korraldamise Jõgeva valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõgeva valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmehooldust Jõgeva vallas korraldab Jõgeva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Jõgeva valla põhimäärusele. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED § 2. Jäätmetekke vältimine ja ohtlikkuse vähendamine (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. § 3. Jäätmevaldaja kohustus (1) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või piirkondadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmekogumispunktidesse. (2) Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. (3) Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. (3) Jäätmete liigiti kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. (4) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega. (5) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. (6) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. (7) Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. (8) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 4. Korraldatud olmejäätmeveole üleminek (1) Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga. (2) Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi valla õigusaktidega. § 5. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Jõgeva valla volikogu poolt määratud korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondades. (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Liitumine korraldatud olmejäätmeveoga on kohustuslik järgmistes piirkondades: 1) Siimusti jäätmeveopiirkond 2) Jõgeva aleviku jäätmeveopiirkond 3) Laiuse jäätmeveopiirkond 4) Kuremaa jäätmeveopiirkond 5) Vaimastvere jäätmeveopiirkond 6) Kurista jäätmeveopiirkond 7) Kärde jäätmeveopiirkond 8) Painküla jäätmeveopiirkond 9) Ellakvere ja Vana- Jõgeva jäätmeveopiirkond 10) Õuna jäätmeveopiirkond 11) Kassinurme jäätmeveopiirkond 12) Võikvere jäätmeveopiirkond 13) Metsa jäätmeveopiirkond 14) Vägeva jäätmeveopiirkond 15) Tooma jäätmeveopiirkond 16) Kõola jäätmeveopiirkond 17) Pakaste jäätmeveopiirkond 18) Kaude jäätmeveopiirkond 19) Mõisaküla jäätmeveopiirkond § 6. Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg Jõgeva vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. § 7. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed. § 8. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeliigid: (1) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ohtlikud jäätmed; 2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ja nendes kogumismahutites asuvate jäätmete vedamine; 3) suurjäätmed. § 9. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (2) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 4. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE § 10. Kogumismahutid (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) põhiliselt 120, 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kaanega varustatud 1,5, 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. (2) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teisi mahuteid tingimusel, et need ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb kasutada üksikelamute, viie või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures optimaalse suurusega kogumismahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel ei ole kokku lepitud teisiti. (5) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (6) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (8) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (9) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. (10) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta kõva kattega alusele, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (ratastega väikemahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 20 m, kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti). Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. (11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 11. Kogumismahutitesse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 400 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, spetsiaalne jäätmete kogumispunkt) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. § 12. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. (2) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib viia piirkondadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse. § 13. Taaskasutatavate jäätmete kogumine ja üleandmine (1) Võimaluse korral tuleb kõiki jäätmeid eraldi koguda. (2) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed (külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) tuleb üle anda selleks spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või piirkondadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmekogumispunktidesse. (3) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või piirkondadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse. (4) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkondadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse. (5) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja korraldada nende äravedu. (6) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 5. peatükk PAKENDI- JA PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 14. Pakendiettevõtja mõiste Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. § 15. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutus-organisatsioon). (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutus-organisatsiooni kehtestatud nõuetele. § 16. Pakendiettevõtja kohustus (1) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (2) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 6. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE § 17. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega, välja arvatud juhul kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (5) Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. (6) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (8) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 18. Vedelate ohtlike jäätmete kogumine Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. § 19. Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. 7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA RISKIJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 20. Riskijäätmete mõiste Riskijäätmed on jäätmed, mis vahetu kontakti puhul põhjustavad teatud riski (teravad, torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, bioloogilised jäätmed jne). § 21. Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutaja riskijäätmete käitlemine Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 22. Ehitusjäätmete mõiste Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. § 23. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 24. Ehitusjäätmete sorteerimine (1) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed. (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA KÕRVALDAMINE § 25. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja. § 26. Jäätmete käitlemine (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja kehtestatud olmejäätmeveo veopiirkonnas on kohustatud tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. (4) Kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistu piirides. (5) Toidujäätmeid peab kompostima kinnistes kompostimisnõudes, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. (6) Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (7) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (8) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. (9) Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistu territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. § 27. Mahutite tühjendamissagedused (1) Segunenud olmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on: 1) tiheasustusalal vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus; 2) hajaasustuses sätestatakse tühjendamise täpne sagedus jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise jäätmekäitluslepinguga. § 28. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. Elurajoonides on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. (3) Jõgeva vallas tekkinud ladestatavad olmejäätmed kõrvaldatakse Torma Prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu orgaanilised aia- ja toidujäätmed. 10. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 29. Järelevalve teostamine Järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus. § 30. Vastutus (1) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. § 31. Keskkonnasaastatuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel. (2) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik oma kulul. (3) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida punktis 1 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Volikogu esimees Arvo SAKJAS