Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Kannuka kooli arengukava kinnitamine — KO, 163, 1844

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 31 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» punkti 1.4 alusel. § 1. Kinnitada Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Kannuka Kool arengukava aastateks 2006–2008 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2006. a. Linnapea Ain KIVIORG Õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Andrei IONOV Sissejuhatus Käesolev arengukava kavandab uut arenguperioodi lähtudes eelneva perioodi tulemustest, uutest vajadustest nii personaliarenduse, õppe-kasvatustöö, noorsootöö kui juhtimise ning majandusvaldkonnas. Vastavalt kehtivatele seadustele ja Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustele kaob piir vene ja eesti koolide vahel, tekkib üldkool, kus õppekeeleks võivad olla erinevad keeled. Tööjõuturul kasvavad nõudmised õppeasutuste lõpetajatele. Arengukava koostamisel olid arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt valmistatud «Haridus Eestis» infomaterjal, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse andmed, Sillamäe linna haridusosakonna koolivõrgu seisundi andmed, linna arengukava 2006-2008, 2000.-2005. a kooli statistikaaruanded. 2000.-2005. aastate jooksul toimusid koolivõrgus olulised muutused. Õpilaste jaotus linnakoolides (seisuga 09.01.2006) Kannuka kool – 555 õpilast Astangu kool – 488 õpilast Vanalinna kool – 653 õpilast Eesti põhikool – 138 õpilast Linnakoolides väheneb õpilaste arv 01.09.2003 – 2198 õpilast 01.09.2004 – 2060 õpilast 01.09.2005 – 1910 õpilast 01.09.2006 – 1780 õpilast 01.09.2007 – 1670 õpilast 01.09.2008 – 1580 õpilast Esimesse klassi minevate õpilaste prognoos 01.09.2003 – 148 õpilast 01.09.2004 – 145 õpilast 01.09.2005 – 130 õpilast 01.09.2006 - 150 õpilast 01.09.2007 – 150 õpilast 01.09.2008 – 125 õpilast Kümnendasse klassi minevate õpilaste prognoos 01.09.2003 – 170 õpilast 01.09.2004 – 160 õpilast 01.09.2005 – 160 õpilast 01.09.2006 – 120 õpilast 01.09.2007 – 100 õpilast 01.09.2008 – 100 õpilast 01.09.2009 – 100 õpilast 1. Kooli üldandmed Viimastel aastatel koolis toimunud muutused: – eesti keele õpetamine toimub 1.–12. klassides; 1998./99., 2000./01. õppeaastatel toimus üleminek uutele õppeprogrammidele; tekkis tihe koolidevaheline konkurents õpilaste vastuvõtul 1. ja 10. klassi (vanemad soovivad eesti keele paremat õpetamist, lisaks võõrkeele õpetamist); – tulevaste esimese klassi õpilaste küsitlus 2004. a novembris ja viiendate klasside õpilaste küsitlus 2004. a kevadel näitas, et suurem osa õpilastest suhtub muusika-, kunsti-, loodus-, inimese-, ja tööõpetuse õpetamisse eesti keeles rahuldavalt. 01.09.2005. aastast osa aineid õpetatakse 1. klassis eesti keeles, geograafia õpetamine 7. klassis toimub nii eesti kui ka vene keeles (õpilase valik); – linnas töötab eesti kool, mis soovib gümnaasiumiks saada, avab kümblusklassid vene keelt kõnelevatele õpilastele, st edaspidi hakkab antud kool konkureerima vene õppekeelega koolidega; – õpetajad täiendavad end pidevalt, õpivad eesti keelt; – õpilased käivad keeltekursustel, sooritavad kodakondsuseksamit; – 1. mail 2004. a. astus Eesti Euroopa Liitu; – 2007. a gümnaasiumi astme üleminek osa ainetes eestikeelsele õpetamisele. Koolitöö põhisuunad – kvaliteetse üldhariduse pakkumine; – keele süvaõpe; – infotehnoloogia areng ja selle kasutamine õppeprotsessis; – tolerantsuse ja sallivuse kasvatamine õpilastel. Gümnaasiumi lõpetajad – enam kui 630 õpilast. Kuld- ja hõbemedaliga lõpetas kooli 45 õpilast. Õpilaste õpetamistulemused koolis on stabiilsed, sh neljadele ja viitele õpib üle 50% õpilastest. Igal aastal osalevad õpetajad ja õpilased rahvusvahelistel, riiklikel, maakonna ja linnaolümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel ning saavad esikohti ja auhindu. Kooli tegutsemise ajal olid meie kooli õpilased paremad matemaatikas, ajaloos, keemias, geograafias, bioloogias, eesti keeles, inglise keeles, majandusteadmistes, kehalises kasvatuses, kunstis ja tööõpetuses. Pedagoogiline nõukogu, hoolekogu ja õpilasomavalitsus hindavad kooli tööd positiivselt (nõukogude protokollid). 1999.-2005. a riigieksamite tulemused Andmed http://www.ekk.edu.ee/statistika/index.html Aasta 2005 Kannuka kool Astangu kool Vanalinna kool Ajalugu 75 ei valinud 15 Bioloogia 80 74 80 Füüsika 80 ei valinud ei valinud Geograafia 66 70 55 Inglise keel 70 71 59 Keemia 68 79 71 Matemaatika 58 58 66 Eesti keel 74 71 55 Emakeel 55 47 44 Saksa keel 56 54 ei valinud 2004 Ajalugu 78 57 51 Bioloogia 79 74 75 Emakeel 63 49 55 Füüsika 76 ei valinud ei valinud Inglise keel 63 49 48 Keemia 76 77 62 Matemaatika 70 56 53 Eesti keel 74 56 56 Saksa keel 70 69 - 2002 Ajalugu 75 40 63 Bioloogia 72 71 81 Emakeel 63 53 70 Füüsika 71 ei valinud 84 Inglise keel 62 47 58 Keemia 60 55 40 Matemaatika 58 40 69 Eesti keel 63 49 58 Saksa keel 63 57 ei valinud 2001 Ajalugu 80 78 67 Bioloogia 66 58 76 Emakeel 64 52 55 Füüsika 70 ei valinud 79 Inglise keel 59 43 49 Keemia 53 47 44 Matemaatika 53 39 54 Eesti keel 67 57 62 Saksa keel 68 58 51 2000 Ajalugu 86 58 83 Bioloogia 49 59 67 Emakeel 52 66 61 Aasta 2005 Kannuka kool Astangu kool Vanalinna kool Füüsika 55 ei valinud 87 Inglise keel 46 58 45 Keemia 44 45 43 Matemaatika 44 47 38 Eesti keel 53 62 63 Saksa keel 61 52 ei valinud 1999 Ajalugu 79 49 72 Bioloogia 66 51 62 Emakeel 60 59 65 Füüsika 68 69 76 Inglise keel 55 52 52 Keemia 49 56 54 Matemaatika 49 53 66 Eesti keel 67 65 56 Saksa keel 52 61 73 Ülaltoodud statistika näitab, et õppe-kasvatustöö koolis on heal tasemel. Kooli peamiseks probleemiks on õpilaste arvu vähenemisetendents, mis viib kooli riigipoolse finantseerimise vähendamisele. Tulemusena väheneb ka õpetajate koormus (osa õpetajatel on alakoormus) ja selline situatsioon on ka tulevikus oodata. Väheneb samuti finantseerimine kohaliku omavalitsuse eelarvest, kusjuures kulutused koolihoone ja territooriumi ülalpidamisele edaspidi ei vähene. Antud protsessid on vältimatud ja võivad stabiliseeruda 2010. aastaks (EV Teadus- ja Haridusministeeriumi 2005.–2010. a õpilaste arvu prognoos http://www.hm.ee//koolialgus_vene/index.htm). Käesoleva aasta klasskomplektide arv Klass/õa 2000-01 2001-02 2002-03 2003-04 2004-05 1. klass 1 2 1 2 2 2. klass 2 1 2 1 2 3. klass 2 2 1 2 1 4. klass 2 2 2 1 2 5. klass 3 2 2 2 1 6. klass 3 3 2 2 2 7. klass 3 2 3 2 2 8. klass 5 3 3 3 2 9. klass 3 5 3 3 3 10. klass 2 2 4 2 2 11. klass 2 2 2 3 2 12. klass 2 2 2 2 3 Kokku (klassid) 30 28 27 25 24 Õpilased 884 829 732 674 648

Planeeritav klasskomplektide arv (prognoos) Klass/õ.a 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 1. 2 1-2 1-2 1-2 2. 2 2 1-2 1-2 3. 2 2 2 1-2 4. 1 2 2 2 5. 2 1-2 2 2 6. 2 2 1-2 2 7. 2 2 2 1-2 8. 2 2 2 2 9. 2 2 2 2 10. 2 1-2 1-2 1-2 11. 2 2 1-2 1-2 12. 2 2 2 1-2 Kokku 23 21-24 19-24 17-24 Prognoositav õpilaste arvu vähendamine

Prognoositav õpetajate arvu vähendamine

Seisuga 01.09.2005 töötab koolis 48 õpetajat. Haridus Kõrgharidus – 44 õpetajat; Kesk-eri – 4 õpetajat. Seisuga 01.09. 2005 vastava hariduse omandamise eesmärgil õpib 8 õpetajat (01.09.2007 hakkavad kehtima nende jaoks kvalifikatsiooninõuded). Vanus 25-29-aastased – 5 40-49-aastased – 21 üle 50-aastased – 9 2. Kooli arengu põhisuunad 2.1. Õpetamine Säilitada emakeele kõrge õppetase; – korraldada (lastevanemate ja õpilaste soovil) 1.-9. klassides aineõpetamine eesti keeles (kahes keeles), läbi vaadata kooli õppekava (üldosa- tundide võrk) 01.09.2005 – direktor, õppealajuhataja; – kasutada eesti-vene terminite sõnastikku 1.-12. klassides, kus õpetamine toimub vene keeles; Pakkuda võõrkeele õppimisvõimalust: 1) 2. klassist (tasuline ring); 2) 7. klassist (tasuline ring); 3) 10. klassist (valikainena); – avada rühmad teiste rahvuste keele ja kultuuri õppimiseks (ukraina, valgevene ja teised); – avada 01.09.2005. a 9. klassi õpilastele rühmad «Karjäär ja selle moodustamine» valikainena; – kasutada tundides mängulisi ettevõtteid ja infotehnoloogiat; – alustada ettevalmistust üleminekuks uuele õppekavale, sh gümnaasiumi osas mõne õppeaine õpetamist eesti keeles. 1) õpetajate ettevalmistamine loodusõpetuse ja geograafia ainetes, inimeseõpetuse, ajaloo, muusika ja kunsti ainetes; 2) antud õppeainete, õppevahendite, kakskeelsete õpikute otsimine ja tellimine, ainekavade koostamine. – muuta 2005.-2006. aastatel koostatud ainekavad arvestades lisateemasid sama tundide arvu piires. 1) algsõjaväeõpetus - kehaline kasvatus 12. klassis, 2) esmaabi osutamine - inimeseõpetuse aine raames, 3) elektriseadmete ülesehitus ja nende pisiremont (poiste tööõpetus). – 01.09.2005. a muuta 10. klassidele tunnijaotusplaani geograafia-bioloogia ainetes 10. klass 11. klass 12. klass kokku Geograafia 1 2 - 3 Bioloogia 1 1 2 4 – sõlmida leping Sillamäe Kutsekooliga ja määrata erialade valik (eelkutseline haridus) gümnaasiumiõpilastele; – lisada valikainete nimekirja autoõpetus ja kodundus. 01.09.2006. a Direktor, õppealajuhataja 2.2. Juhtimine ja kontroll – Töötada välja ja kehtestada kooli sisekontrolli kord 01.09.2006. a Direktor, õppealajuhataja – Tunniplaan 1) tunniplaani koostamisel kasutada arvutiprogramme ja uut infotehnoloogiat, arvestada õpetatavate ainete individuaalseid iseärasusi (ainete jaotamine nädalapäevade kaupa, arvestades ainete raskust); 2) arvestada võimalusel õpilasrühmade individuaalseid iseärasusi; 3) kasutada infotehnoloogiat õppekorraldamises (tundide asendamine). 2006.–2008. a tunniplaani dispetšer Õpilaste, õpetajate õppekoormus 1) hoiduda maksimaalse tundide arvu normist; 2) õppeprotsessi optimiseerimiseks viia õpetajate koormus normile 18-24 tundi; 2006.–2008. a õppealajuhataja Kooli dokumentatsioon 1) välja töötada ning kinnitada kooli tegevust reguleerivad reeglid ja korrad (vaata lisa 1); 2) kehtestada e-kool. 2007. a direktor, infojuht Infosüsteem ja teenindada kooli web-lehekülge, mis võimaldab kooli juhtkonnal, õpetajatel, õpilastel ja lastevanematel otsida, paigutada ja töödelda kooli informatsioon infotehnoloogia teenuste abil; 2) ühendada iga klass internetiga; 3) luua õpetajatele ja õpilastele võimalused ette valmistuda tundideks, kasutades uusi infotehnoloogiaid (printerid, skannerid, multimeedia projektorid, tarkvara). 2006.–2008. a direktor, infojuht 2.3. Töötajate koolitamine Kvalifikatsioonivastavus 1) eesti keele kesktaseme kursuste korraldamine õpetajatele (osaliselt kooli kulul) 1. grupp – 15 inimest – 2006. a 2. grupp – 15 inimest – 2007. a 2) lõpetada koolitöötajate koolitamine, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele. 2007. a Direktor Ainekursustel osalemine 1) pidevalt koolitada õpetajaid ainekursustel kooli kulul; 2) uurida välismaa koolide kogemust (mitmekeelne haridus). 2006.–2008. a Direktor, õppealajuhataja Klassijuhatajate koolitamine 1) korraldada kursused teemal «Arendavad vestlused», «Erivajadustega laste õpetamine» 2006.–2008. a Direktor, psühholoog 2) korraldada loengud ja vestlused narkootikumide kahjulikkusest, noorte seksuaalkasvatusest, esmaabi osutamise ja ohutuse treeningud 2006.–2008. a Huvialajuht 2.4. Õpilaste õpetamine ja kasvatamine Õpetamis- ja kasvatamiseesmärkide side 1) tunnivälise tegevuse planeerimisel ja läbiviimisel püstitada ja avada vastavalt lapse vanusele ja õppekavale kasvatuslikud eesmärgid (vt kooli kasvatuskava) 2006.–2007. a Huvialajuht 2) 1.–9. klasside klassijuhatajatel läbi viia arenguvestlus iga õpilasega 3) arvestada kasvatustöö planeerimisel 10.-12. klassides õpilaste iseseisvust ja vanust 2006.–2008. a Klassijuhatajad Õpilaste loominguliste võimete arendamine 1) Luua ja toetada huviringide tööd järgmistel aladel: sport, tants, vokaal (koor), rakenduslooming, aineringid; 2) osaleda erinevatel võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel, festivalidel ja näitustel; 3) korraldada ja läbi viia õpilaste arendamiseks peod, ekskursioonid, retked, puhkeõhtud; 2006.–2008. a Huvialajuht, klassijuhatajad 4) ergutada õpetajaid ja õpilasi – võistluste, näituste, olümpiaadide, konkursside, festivalide auhinnasaajaid, võitjaid 2006.–2008. a Direktor, õpealajuhtaja, huvialajuht Õpilaste ja vanemate psühholoogiline nõustamine 1) korraldada õpetajatele psühholoogilisi loenguid arengupsühholoogia, kasvatuse, suhete, isiksuse psühholoogia, stressi, konflikti, laste psühholoogia ja teistel teemadel; 2) konsulteerida erivajadustega lapsi; 3) abistada klassijuhatajaid arengusvestluse küsimustes. 2006.– 2008. a Psühholoog Õppeatribuudid 1) läbi viia projektide konkurss teemal «Kooli atribuutika eskiisid» 2007. a Huvialajuht, õpilastenõukogu 2) vormistada projekti parima atribuutika tellimus 2007. a Direktor 2.5. Õppekeskkonna loomine Ohutute tingimuste loomine 1) välja vahetada vastavalt eurostandardile koolitahvlite valgustusseadmed; 2006.–2008. a Direktor, majandusjuht, kapitaalehituse osakond 2) osaliselt vahetada vastavalt eurostandardile koolimööbel; 2006.–2008. a Direktor, majandusjuht 3) teha kapitaalremondid: võimla tualettruumides ja riidehoidudes, tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni, koolikella ja evakueerimissignaali süsteemides; 2006.–2008. a Direktor, majandusjuht, kapitaalehituse osakond 4) parandada toitlustussüsteemi, osaliselt välja vahetada nõud ja söökla inventar; 2006.–2008. a Direktor, kooli söökla 5) alustada etapiline vananenud akende vahetus uute vastu; 2006.–2008. a Direktor, majandusjuht, kapitaalehituse osakond 6) korrastada kooli territoorium (territooriumi korrastamine, jalgrataste parkimisplatsi ehitamine, puude istutamine, muru vormistamine); 2006.–2008. a Direktor, majandusjuht, kapitaalehituse osakond 7) ümber seadistada vabanenud õppekabinetid, remontida klassiruumid. 2006.–2008. a Majandusjuhataja 2.6. Koostöö – Viia perioodiliselt läbi õppekasvatusliku töö uuringuid ning välja töötada koos õpetajate, õpilaste ja vanematega kooli probleemide optimaalseid lahendusi; 2006.–2008. a Direktor, psühholoog – Informeerida õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid koolis toimunud kooli web-lehekülje kaudu; 2006.–2008. a Direktor, infojuht – säilitada ja jätkata koostööd haridus-, kultuuri- ja spordiasutustega; – vajaduse korral taotleda kooli õpilaste materiaalset ja moraalset toetust ning karistamist; 2006.–2008. a Direktor, klassijuhatajad – Osaleda riiklikel ja linnaolümpiaadidel, abistada õpetajaid kooli õppeprojektide teostamisel; – Igal aastal kuulata ja analüüsida õppeprojektide juhtide infot; 2006.–2008. a Huvialajuht, õppeprojektide juhid – Iga õppeaasta alguses arutada ja kinnitada õppenõukogu istungil kooli tööplaanid, õpilasnõukogu ja hoolekoguga kooskõlastades; – Iga õppeaasta lõpus arutada ja kinnitada õppenõukogu istungil õppekasvatustöö analüüs, välja töötada otsused uueks õppeaastaks, õpilasnõukogu ja hoolekoguga kooskõlastades. 2006.–2008. a Direktor 2.7. Kaadrid 2001.–2005.a vähenes õpilaste arv 829-lt 555-le. Prognoositakse ka edaspidist õpilaste arvu vähenemist. Aastatel 2006-2008 langeb õpilaste arv kuni 450, sh põhikoolis kuni 350 ja gümnaasiumis kuni 100 (linna koolivõrgu reorganiseerimist arvestamata). Kooli koosseisunimestik antud tingimustel hakkab samuti muutuma. Kooli territooriumi ja hoone teenindamisega tulevikus tekkiv probleem võib lahendada ainult tehnopersonali säilitamisel. Töötajate koosseis 01.01.2006 01.01.2009 Direktor 1 1 Õpealajuhataja 1 1 Tunniplaani dispetšer Lisatasu Lisatasu Metoodiliste sektsioonide juhatajad Lisatasu Lisatasu Õpetajad 48 40 Majandusjuhataja 1 1 Huvialajuht 0,5 1 Sotsiaaltöötaja 1 1 Sekretär 1 1 Raamatukogupidaja 1,5 1 Kassa 1 0,5 Laborant 2 1,5 Ringijuht 2 1,5 PPR 2 1,5 Remonditöölised 2,5 1,5 Muud töölised 1 1 Köögi töötajad 4 3 Kojamees 2 2 Riidehoidjad 2 2 ÜKK 11,5 11,5 Kokku 85 74 Käesolev prognoos põhineb ainult õpilaste arvu vähenemisel (umbes 18% võrra) aastatel 2006–2008. 2.8. Ruumid Õpilaste vähenemisega vabanevad ka õpperuumid, mida saab ka edaspidi kasutada (umbes 5 õpperuumi) – Väiksematest suurematesse õpperuumidesse kolimine (üle 60 ruutmeetri ruumid); – Ruumi 203. (18 ruutmeetrit) õpetajatele kasutamisse üleandmine; – Ruumide 418, 420 ( ruutmeetrit) ÕOV kasutamisse üleandmine; – ruumide 424, 425 ja 426 ümberplaneerimine konverentside ja loengute pidamiseks ning eksamite ja näituste läbiviimiseks (üldpind rohkem kui 120 ruutmeetrit); – Kodunduse kabineti loomine – õpperuum101; – Algkoolile õppeklassi moodustamine (õpperuum 318). 2.9. Kooli töö tulemused – Kooli ajalugu vormistada arvutis ja paberkandjal aastatel 1990-2005; – Jätkata «Kooli vilistlased» stendi vormistamine; – Vormistada koolisaavutuste stend-vitriinid; – Vormistada stend-vitriinid: vilistlased-medalistid, kooli õpilased - olümpiaadide, võistluste, konkursside võitjad; – Vormistada stend-vitriinid: õpilaste paremad tööd; – Informeerida õpetajaid, õpilasi ja vanemaid kooli töö tulemustest kodulehekülje kaudu; – Autasustada õpilasi ja õpetajaid- olümpiaadide, võistluste, konkursside võitjaid. 2006.–2008. a Direktor, infojuht 3. LISA. Kooli personali juhtimispoliitika Kooli direktor Kooli põhimäärus* Kooli arengukava* Kooli töösisekorraeeskiri* Asjaajamiskord* Kooli töötajate nimekiri* Kooli töö analüüs* Kooli hoolekogu töökord* Õppenõukogu töökord* Õpilasnõukogu töökord* Sillamäe Kannuka kooli vastuvõtu, klassist klassi üleviimise ning kooli lõpetamise kord* Kooli eelarve* Kooli töö plaan* Alluvad õpealajuhataja, majandusjuht, huvialajuht, kooli sekretär, raamatukoguhoidja, psühholoog, infojuht Kooli sekretär Töötajate personaaltoimikud Õpilaste personaaltoimikud Direktori käskkirjad Sissetulnud ja väljaläinud dokumendid Kooli teenindamis- ja rendilepingud Aktid Õpilasraamatud Lõputunnistuste blankettide arvestamiseraamat Dokumentide register* Töölepingud Ametialased kohustused* Riiklikele eksamitele registreerimine Arhiiv EHIS Õpealajuhataja Õppetöö plaan* Kooli õppekava* Õpilaste hindamise kord* Kooli käitumisreeglid* Pedagoogide atesteerimiskord* Tasemetööde ja eksamite tulemuste analüüs* Sisekontrolli kord* Koolis metoodilise töö läbiviimise kord* Õppedokumentatsioon Alluvad pedagoogid Majandusjuhataja Majandustööplaan* Kooliruumide teenindamiskord Ohutustehnika instruktsioonid ja riskide analüüs* Evakueerimisplaan ja kord* Lepingud (remondid ja teenindamine) Materjalväärtuste sisearvelevõtmise kord Tööarvestustabel Alluv teenindav personal Söökla juhataja Toitlustamise korraldamise ja arvestamise kord* Tööarvestustabel Alluvad köögitöötajad Õpetajad, kasvatajad, klassijuhatajad Tööplaanid* Päevikud (e-kool) Infojuht Kodulehekülg, e-kool Huvijuht Tegevuste tunniplaan Klassivälise tegevuse plaan* Kooli kasvatusprogramm* Klassijuhatajate ja ringide juhatajate tööplaanid Ürituste stsenaariumid* Tööarvestustabel Ringide, PPR, tundide tunniplaan* Õpperuumide paigutus* Asendamine* Alluvad ringide juhid, koostöö õpetajatega ja klassijuhatajatega Psühholoog Psühholoogi tööplaan* Testimise ja anketeerimise analüüs* Arenguvestluse kord* Tugisüsteemi kord* Individuaalõppe kord* Raamatukogu Raamatukogu töökord* Raamatukogu tööplaan* Statistilised aruanded Aktid Õpikute ja ilukirjanduse arvepidamine 4. Arengukava uuendamise kord Kooli arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta alguses õppenõukogus ja hoolekogus, kus tehakse ettepanekuid paranduste ja muudatuste sisseviimiseks.