Kriminaalpoliitika osakonna põhimäärus

(1) Kriminaalpoliitika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult asekantslerile.

(1¹) Kriminaalpoliitika osakonna struktuuriüksused on

1) karistusõiguse ja menetluse talitus;

2) analüüsitalitus;

3) rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.

(2) Kriminaalpoliitika osakond teeb oma ülesannete täitmisel koostööd ministeeriumi teiste struktuuriüksustega.

(1) Kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanded on riikliku kriminaalpoliitika kujundamine ja selle elluviimise jälgimine.

(2) Kriminaalpoliitika osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks

1) viib läbi riikliku kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalikke uuringuid ning analüüsib kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktikat;

2) määratleb kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi strateegilised arengusuunad ning jälgib nende elluviimist;

3) analüüsib kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi kulusid ning teeb riigieelarve koostamisel vastavasisulisi ettepanekuid;

4) koordineerib kuriteoennetust riigis lähtuvalt Riigikogu poolt kinnitatud kriminaalpoliitika arengusuundadest ning riiklikku korruptsioonivastast tegevust, sealhulgas korraldab Kuriteoennetuse Nõukogu tööd;

5) valmistab ette Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri pädevusse kuuluvad prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti puudutavad ettepanekud ja õigusaktide eelnõud;

6) teostab prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teenistuslikku järelevalvet;

7) lahendab prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tegevuse kohta esitatud avaldusi ja kaebusi küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse;

8) töötab välja ja analüüsib õigusaktide eelnõusid karistusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse valdkonnas, tagab nende vastavuse rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele ning analüüsib valdkonnaga seonduvat rahvusvahelist ja Euroopa Liidu õigust;

9) valmistab karistusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse valdkonnas ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist;

10) korraldab kriminaalpoliitilistes küsimustes koostööd Euroopa Liidu, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ning välisriikidega;

11) osaleb kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise valdkonna infosüsteemide arendamisel;

12)

13) menetleb rahvusvahelisi õigusabitaotlusi;

14) osaleb kriminaalpoliitilistes küsimustes rahvusvaheliste kohtutega suhtlemises ja nende menetluses olevates asjades seisukoha andmisel;

15) esindab ministeeriumi kohtuvaidlustes kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes.

(1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev asekantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

(2) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.

(3) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja.

(4) Asekantsler

1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja annab sellest aru kantslerile;

2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koostöös üldosakonnaga välja asekantslerile alluvate teenistujate ametijuhendid;

3) teostab järelevalvet osakonna tööülesannete ja tööplaani täitmise üle;

4) teeb ettepanekuid palgafondi jaotamise kohta osakonna teenistujate osas.

(1) Talitust juhib talituse juhataja, kes korraldab talituse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

(2) Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler asekantsleri ettepanekul.

(3) Talituse juhataja allub vahetult asekantslerile.

(4) Talituse juhataja

1) vastutab talitusele pandud ülesannete täitmise eest ja annab sellest aru asekantslerile;

2) teostab järelevalvet talituse töötajate tööülesannete täitmise üle;

3) määrab talle alluvate teenistujate tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga välja nende ametijuhendid;

4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta talle alluvate teenistujate osas.

(5) Talituse juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud isik.

Kriminaalpoliitika osakonnas on järgmised ametikohad

kriminaalpoliitika osakonna juhataja

sekretär-asjaajaja

karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja

nõunik

analüüsitalituse juhataja

nõunik

rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja

nõunik

referent.

Karistusõiguse ja menetluse talituse ülesanneteks on

1) õigusloome karistusõiguse, kriminaalmenetluse, väärteomenetluse ja karistuste täideviimise valdkondades;

2) prokuratuuri ja prokuröriteenistuse korraldus;

3) õigusaktide eelnõude kooskõlastamine harukaristusõiguses;

4)

5) karistusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse valdkonnas rahvusvaheliste lepingute sõlmimise ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamine;

6) osalemine Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna õigusloomes;

7) Prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teenistuslik järelevalve;

8) Prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tegevuse kohta esitatud avalduste ja kaebuste lahendamine küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse.

Analüüsitalituse ülesanneteks on

1) riigi kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine;

2) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika analüüs;

3) kuriteoennetuse koordineerimine;

4) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi kulude analüüs ja riigieelarve koostamisel vastavasisuliste ettepanekute tegemine;

5) koostöö Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikidega muudes kriminaalpoliitilistes küsimustes;

6) osalemine kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise valdkonna infosüsteemide arendamisel;

7) kriminoloogiauuringute ja tegevusanalüüside läbiviimine ning kriminaalstatistika analüüs;

8) Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundade täitmine ja järelevalve täitmise üle.

Rahvusvahelise justiitskoostöö talitus õigusabitaotluste menetlemiseks

1) määratleb rahvusvahelise õigusabi valdkonna arengusuunad;

2) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist;

3) osaleb ministeeriumi eelarve ettevalmistamises rahvusvahelise õigusabi valdkonnas;

4) annab konsultatsioone teistele riigiasutustele ja isikutele talituse pädevuse piires;

5) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires;

6) osaleb pädevuse piires rahvusvaheliste õigusabilepingute eelnõude koostamises ja sõlmimise ettevalmistamises;

7) valmistab ette õigusabi valdkonda reguleerivate konventsioonidega ühinemisi.

Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a.