Parila looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Harju maakonnas Anija vallas Parila külas asuv ala, mille nimeks saab Parila looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta

1) metsa- ja sooökosüsteeme, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on sinihelmikakooslused (6410)3, liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealust taimeliiki eesti soojumikat (Saussurea alpina ssp. esthonica), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas;

4) kaitsealust taimeliiki soo-neiuvaipa (Epipactis palustris).

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Parila sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(3) Sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

(4) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.

(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud

1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;

2) tee või tehnovõrgu rajatiste püstitamine ning rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

3) kaitsealuste liikide kasvutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

4) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 177 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.