Eesti Merekooli põhimäärus

Kutseõppeasutuse nimi on Eesti Merekool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Estonian Nautical School.

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(1) Kool asub Tallinna linnas.

(2) Kooli postiaadress on Kopli 101, Tallinn, sihtnumber 11712. Kooli e-posti aadress on merekool@merekool.ee.

Kooli õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.

Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.

Kool täidab lisaks kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 loetletule järgmisi ülesandeid

1) korraldab tasemeõpet merenduse õppekavarühmas;

2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmas ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad;

3) osutab õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks majutus ja konverentsiteenust.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktor

1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

3) esindab kooli talle antud volituste ulatuses;

4) sõlmib kooli töötajatega töölepingud, muudab neid ja ütleb need üles;

5) kinnitab kooli töötajate koosseisu;

6) hindab õppekasvatusala töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele;

7) moodustab nõukogu ning juhib selle tööd;

8) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;

9) korraldab kooli arengukava koostamise ja uuendamise ning selle avalikustamise kooli veebilehel;

10) kinnitab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;

11) käsutab kooli eelarvevahendeid talle antud volituste ulatuses;

12) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;

13) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras riigihangete läbiviimise kooli ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks;

14) kehtestab käesoleva määruse § 6 punktis 3 nimetatud tasuliste teenuste hinnad;

15) kinnitab kooli majandusaasta aruande;

16) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;

17) loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks, korraldab selle ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;

18) korraldab õpilasesinduse esimese koosseisu valimise;

19) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi;

20) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

(2) Nõukogu

1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;

2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

4) kooskõlastab kooli majandusaasta aruande;

5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;

6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;

7) kehtestab tasemeõppe õppekulu hüvitamise tingimused, korra ja määra;

8) kehtestab õppetoetuse taotlemise, määramise ning maksmise tingimused ja korra, sealhulgas õppetoetuse maksmise lõpetamise või peatamise aluseks olevate oluliste rikkumiste loetelu;

9) kehtestab põhitoetuse fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel;

10) kehtestab eritoetuse fondi kasutamise korra;

11) kooskõlastab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;

12) kinnitab kooli sisehindamisaruande;

13) kooskõlastab kooli õppekavad;

14) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;

15) kinnitab kooli õpilaskonna põhikirja;

16) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi;

17) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.

(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

(1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.

(2) Nõukogusse kuuluvad

1) direktor;

2) direktori asetäitjad;

3) õppevaldkonna eest vastutavad töötajad;

4) õpilaskonna esindaja;

5) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulikuus. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti teel vähemalt 7 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.

(6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad kirjalikult, esitades oma digitaalselt allkirjastatud seisukoha e-postiga määratud tähtajaks. Nõukogu liikmed, kes ei esita määratud tähtajaks seisukohta, loetakse otsuse vastu hääletanuks. Otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab 2/3 nõukogu liikmetest.

(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava kuueks kuuks.

(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.

(2) Nõunike kogu tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 18 alusel.

(1) Kooli struktuuriüksused on

1) õppeosakond;

2) finants- ja haldusosakond.

(2) Struktuuriüksustel võivad olla allüksused.

(1) Õppeosakond kuulub direktori asetäitja õppekasvatustööalal haldusalasse ja selle üksuse ülesanded on

1) planeerida ja tagada koolis õpetatavas õppekavarühmas õppekasvatustöö, sealhulgas praktiline töö ja praktika eesmärgipärane toimumine ning analüüsida ja hinnata selle tulemuslikkust;

2) analüüsida ja hinnata õppetöö tulemusi ning kavandada edasisi arenguid;

3) tagada õppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele;

4) teha õpetatavas valdkonnas pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

5) tagada õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavus;

6) hinnata pedagoogilise personali vajadust ja planeerida neile täiendusõpe;

7) korraldada õppeprotsessi tehniline ja logistiline teenindamine;

8) teha koolitusvajaduse väljaselgitamiseks ja õppe, sealhulgas praktika, kvaliteedi parandamiseks ning muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste, erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;

9) luua tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

10) korraldada uute õpilaste vastuvõtt;

11) korraldada täiendusõpet.

(2) finants- ja haldusosakond kuulub direktori asetäitja finants- ja haldusalal haldusalasse ja selle üksuse ülesanded on

1) kavandada kooli eelarve ja pidada arvestust selle täitmise üle;

2) planeerida ja juhtida majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikates tulenevaid rahavoogusid, sealhulgas kontrollida võlgnevusi;

3) korraldada ja tagada kooli finantstegevus ja aruandlus vastavalt õigusaktidele;

4) tagada kooli asjaajamine ja hallata arhiive;

5) korraldada õpilaste ja pedagoogide arvestuse pidamine Eesti Hariduse Infosüsteemis;

6) tagada kooli lõpudokumentide väljastamine ja sellekohane arvestus;

7) korraldada õpilastele õppetoetuste määramine ning nende sõidukulude hüvitamine;

8) korraldada õpilastele koolilõuna kulude katmiseks mõeldud toetuse andmine õigusaktides ettenähtud tingimustel ja mahus;

9) luua tingimused õpilaste majutamiseks ja toetada asjaomaste teenuste kättesaadavust;

10) tagada seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavus;

11) tagada õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

(1) Kooli õpilaskonna moodustavad kutseõppe tasemeõppe õpilased.

(2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(3) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega oma üldkoosolekul.

(4) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.

(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal. Õppekulu hüvitamise ülemmäär on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal.

(4) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist täiendusõppes õppijatelt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal. Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.

Koolil on õppekasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Kool korraldab oma asjaajamist lähtuvalt õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt kooli asjaajamise korrale.