Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli vahelise halduslepingu nr 3.4-4/16/29 muutmine — RT I, 2017, 10

Lisa nr 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli vahel 19.01.2016. a sõlmitud halduslepingu nr 3.4-4/16/29 juurde Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) minister Mailis Repsi isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ja Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) rektor Mait Klaasseni isikus, kes tegutseb seaduse ja põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), lepivad kokku järgmises 19.01.2016 poolte vahel sõlmitud halduslepingu nr 3.4-4/16/29 (edaspidi leping) muudatuses: 1) Lepingu tekst muudetakse tervikuna ning sõnastatakse alljärgnevalt: 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1. Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe läbiviimist ja leppida kokku ülikoolile riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest. 2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2016–2018. 3. Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused 3.1. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimine ja kvaliteet: 3.1.1. pakub õppe-, loome-, teadus- ja arendusasutusena jätkusuutlikult kõrgharidusstandardile vastavat teadus- ja teadmuspõhist õpet kõrgharidustaseme kolmel astmel ülikooliseaduses, ülikooli arengukavas ja muudes strateegilistes dokumentides sätestatu alusel, arvestades õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi välishindamiste tulemusi, sh 3.1.1.1. tagab läbivalt ülikoolis õpetatavate valdkondade seosed keskkonna säästliku kasutamise ja maaelu korraldusega ning nende jätkusuutliku arenguga; 3.1.1.2. vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria õppekavagrupis; 3.1.2. loob võimalused, mis aitavad parimal võimalikul moel esile tuua õppija potentsiaali, arendades õpiväljundite saavutamiseks vajalikke oskusi ja hoiakuid, toetades õppijate aktiivsust õppe kavandamisel ja õppeprotsessis, tagasiside andmisel ja selle arvestamise jälgimisel, väärtustades üliõpilaste kaasatust ning pakkudes paindlikku õppekorraldust ja -keskkonda, sh 3.1.2.1. tagab koostöös üliõpilaste ja tööandjatega tulemusliku praktikakorralduse; 3.1.2.2. arendab tagasisidestamise süsteemi ja arvestab tulemustega õppetöö korraldamisel; 3.1.2.3. täiendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavades õpiväljundite saavutamiseks vajalikke ülekantavaid oskusi ja hoiakuid arendavaid õppeaineid ja -meetodeid, sh suurendades praktika mahtu ning praktikute kaasatust kõikidel õppekavadel; 3.1.3. arendab ja väärtustab õppejõu ametit ja häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, pakkudes konkurentsivõimelist töötasu, soodustades spetsialistide kaasamist erinevatest sektoritest, võimaldades kõrgetasemelist enesetäiendamist asja- ja ajakohaste õppemeetodite kasutamiseks ning digipädevuste arendamiseks; 3.1.4. arendab sisseastumissüsteemi tagamaks üliõpilaskandidaatide motivatsiooni ja erialaste hoiakute väljaselgitamise; 3.1.5. rakendab meetmeid õpingute katkestamise osakaalu vähendamiseks toetades üliõpilaste õppimist; 3.1.6. parendab doktoriõppe juhendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, toetades nominaalajaga lõpetamist doktoriõppes; 3.1.7. edendab kõrghariduse rahvusvahelistumist, sh 3.1.7.1. suurendades üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust; 3.1.7.2. kaasab õppetöösse rohkem välisõppejõude; 3.1.8. võimaldab eestikeelsel õppekaval õppival üliõpilasel, kelle emakeel ei ole eesti keel, riigikeele süvaõpet kuni ühe aasta piires, arvestades õppekava vastuvõtutingimusi ja eesti keele süvaõppe mooduli kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka; 3.1.9. kasutab õppekava avamise analüüsimisel, õppekava arendamisel ja õppe läbiviimisel tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike raportite tulemusi ja soovitusi. 3.2. Kõrgharidustaseme õppe tõhus korraldus: 3.2.1. tagab ülikooli jätkusuutliku juhtimise ning arvestab töökorralduse arendamisel ja struktuuri kujundamisel riigi eesmärgiga tõhustada riigisektori, sh avalik-õiguslike institutsioonide toimimist; 3.2.2. tagab õppekavade tõhusa toimimise lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest, näiteks: teaduspõhisus, üliõpilaste piisav arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv; kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus, vastavus tööturu ootustele jmt; tehes õppekavade arendamisel jätkuvalt koostööd teiste ülikoolidega vastavalt vajadusele; 3.2.3. moodustab doktoriõppe õppekohad vastavalt tabelis 1 esitatud jaotusele: TABEL 1. Moodustatavate doktoriõppe õppekohtade miinimumarv Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2016. a ja oodatav lõpetajate arv 2020. a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2017. a ja oodatav lõpetajate arv 2021. a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2018. a ja oodatav lõpetajate arv 2022. a 24 24 24 TABEL 2. Doktoriõppes ministeeriumi ja ülikooli vahelise kokkuleppe alusel moodustatud õppekohtade arv 2012–2015 Aasta 2012 2013 2014 2015 Moodustatud õppekohtade arv 22 24 24 24 3.3. Seos ühiskonnaga: 3.3.1. arvestab oma tegevuses tööturu ja laiemalt kogu ühiskonna ootuste ja vajadustega ning suurendab avalikkuse teadlikkust ülikooli tegevustest; 3.3.2. toetab elukestvat õpet ning avardab juurdepääsuvõimalusi kõrgharidusõppes osalemiseks arvestades erinevate ühiskonnagruppide vajadustega ja pöörates erilist tähelepanu erivajadustega õppijate kõrgharidusele ligipääsu võimaluste laiendamisele; 3.3.3. suurendab õppe-, uurimis-, arendus- ja loomeasutusena koostööd õppeasutuste, ettevõtjate, tööandjate, vilistlaste ja teiste asjaomaste partneritega, sh 3.3.3.1. tagab ülikoolidevahelise koostöö tehnikahariduse valdkonnas Eesti Maaülikooli ülikoolilinnaku baasil; 3.3.3.2. tagab ühiskonnale maamajandusliku ettevõtluse spetsialistide ettevalmistuse. 3.4. Panus hariduspoliitiliste eesmärkide saavutamisse: 3.4.1. annab panuse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammi tegevuste elluviimisesse ning kogu strateegia eesmärkide saavutamisse. 3.5. Teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamine: 3.5.1. tagab ülikooli teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimise, uurimissuundade arendamise ning infrastruktuuri ajakohastamise, täiendamise ning ülalpidamise; 3.5.2. tagab teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme, järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu; 3.5.3. annab panuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”” eesmärkide saavutamisse. 4. Riigieelarvest vahendite eraldamine Ministeerium kohustub: 4.1. lähtuma riigieelarvest ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vahendite määramisel ülikooliseaduse § 501 lõigetest 1–4 ja Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 166 „Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr”; 4.2. lähtuma doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel punktis 3.2.3 kokku lepitud doktoriõppe kohtade arvust. Kui ülikool moodustab punktis 3.2.3 kokku lepitud miinimumarvust vähem doktoriõppe kohti, siis lähtutakse doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel tegelikult moodustatud doktoriõppe kohtade arvust; 4.3. lähtuma üliõpilaste tulemusstipendiumifondi eraldamisel ja mahu määramisel ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel kehtestatud määrusest ning ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvust; 4.4. katma pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud ja Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga lähtudes ülikooliseaduse § 501 lõikest 8. Kulude katmise akti kinnitavad ministeeriumi rahandusosakonna juhataja ning ülikooli poolt määratud isik; 4.5. eraldama alates 2017. a 1. jaanuarist tegevustoetuse hulgas emeriitprofessorite ja -dotsentide tasu maksmise ning nooremteadurite töötasude maksmise toetusi; 4.6. vajaduse korral täiendavalt eraldama sihtotstarbelisi toetusi punktis 3.4.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastamise kokkuleppes nimetatud tingimustel; 4.7. eraldama alates 2018. a 1. jaanuarist teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastamise kokkuleppega. 5. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel 5.1. Ülikool kohustub: 5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.2018; 5.1.3. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne peab sisaldama ülevaadet lepingu punktides 3.1–3.3 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2017 ja 30.06.2018; 5.1.4. esitama lepingu täitmisest tulenevat täiendavat teavet ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja antud juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 5.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ja vastavust õigusaktidele; 5.1.6. täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.7. täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni. 5.2. Ülikoolil on õigus: 5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ja teisi õppe läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastamise kokkuleppe alusel; 5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. 6. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel 6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid; 6.1.2. kandma ülikoolile üle riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastamise kokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest; 6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimisel ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ja kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summade osas teeb ministeerium vajadusel tasaarvestuse pärast eelnimetatud lepingu sõlmimist, lähtudes vastava aasta rahastamise kokkuleppes kokku lepitud ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.4. eraldama kalendriaastatel 2016–2018 kuni vastava aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summade osas teeb ministeerium vajadusel tasaarvestuse pärast eelnimetatud lepingu sõlmimist, lähtudes vastava aasta rahastamise kokkuleppes kokku lepitud ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.5. eraldama kuni 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile 2019. aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud maksmise ja tasaarvestuse korrast; 6.1.6. katma 2015. aasta tulemuslepingu punktist 2.3 tulenevad doktoriõppe kulud vastavalt eelnimetatud lepingust kokku lepitud tingimustele; 6.1.7. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 6.1.8. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid; 6.1.9. alustama ülikoolidega läbirääkimisi lepingu punktis 3.1.1.2 võetud kohustuste ülikoolide vahelise jaotuse üle 2019–2021. aasta halduslepingu perioodiks. 6.2. Ministeeriumil on õigus: 6.2.1. teostada järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel kooskõlas ülikooliseaduse §-dega 53–532; 6.2.2. kontrollida igal aastal rahastamise kokkuleppe täitmist ja lepingu punktides 3.1–3.5 toodud eesmärkide saavutamiseks tehtut; 6.2.3. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 7. Vastutus 7.1. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama: 7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava mittetäitmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 7.7. Pooled ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu). 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.2. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatuna teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse Vabariigi Valitsuse heakskiidul poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 10.3. Ministeeriumil on Vabariigi Valitsuse heakskiidul õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 10.3.1. muudetakse oluliselt kohalduvaid õigusakte; 10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 10.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 11.1. Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast lepingu avaldamist Riigi Teatajas. 11.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 11.3. Ministeerium võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 11.3.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.3.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 11.3.3. ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 11.3.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 11.4. Lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul kehtib leping eelnimetatud punktis sätestatud kohustuse osas kuni poolte vahel 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni. 11.5. 2018. aasta doktoriõppe tulemustasude maksmise kohustuse täitmise osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni. 12. Lõppsätted 12.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. 12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.6. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, kümnel (10) lehel. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas. 13. Poolte kontaktandmed ja allkirjad 13.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, Tartu 50088 kontaktisik: kõrghariduse osakond, juhataja (Margus Haidak) e-post: info@hm.ee telefon: 735 0151 13.2. Ülikool: Eesti Maaülikool reg nr: 74001086 aadress: Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 kontaktisik: õppeprorektor, Paavo Kaimre e-post: info@emu.ee telefon: 731 3001 IBAN: EE571010102000084008 tehingupartneri kood: 602201 _______________________________ _______________________________ minister rektor Ministeerium Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/