Majandus- ja taristuminister — Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded” muutmine — RT I, 2015, 1

Määrus kehtestatakse teeseaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruses nr 45 „Tee seisundinõuded” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega reguleeritakse tee seisundinõudeid (edaspidi seisundinõuded), mis kehtivad kattega teedele, kruusateedele, pinnasteedele, sildadele, tunnelitele, viaduktidele ja truupidele. (2) Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda liiklusseaduse ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites.”; 2) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ja teehoiu korraldamise eest vastutavatele isikutele (edaspidi tee omanikud). Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. (2) Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Tee omanik võib liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada käesoleva määruse §-s 27 käsitletud hooldustsükli aegasid.”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Teele kehtestatutest madalamaid seisundinõudeid võib tee omanik rakendada: 1) alaliselt käesoleva määruse lisades 4, 6 ja 9 kirjeldatud juhtumitel; 2) ajutiselt käesoleva määruse § 18 lõikes 2 kirjeldatud juhtumil.”; 4) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eesti standardeid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” ning EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine”. Kooskõlastatult Maanteeametiga võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid.”; 5) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Pinnastee seisundinõuded (1) Pinnastee on pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. (2) Pinnasteedele kehtivad asjakohased kruusatee seisundinõuded. (3) Nähtavusnõuete tagamisel kaitseala, hoiuala või püsielupaika läbivatel pinnasteedel järgitakse kaitstava ala kaitsekorda või kaitstava loodusobjekti valitseja juhiseid.”; 6) paragrahvi 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega;”; 7) paragrahvi 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tähispostid peavad olema vertikaalsed, kahjustusteta, helkuriga varustatud ja puhtad, täitmaks oma otstarvet aastaringselt. Defektsed või hävinud tähispostid tuleb asendada uutega või talvisel ajal ajutiselt asendada markiiridega;”; 8) paragrahvi 5 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) teekattesse paigaldatud teekatte helkuritest peab töökorras olema vähemalt iga teine;”; 9) paragrahvi 5 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema lõpetatud hiljemalt tee omaniku ja hooldaja vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui iga aasta 15. maiks;”; 10) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Ristmikel ja erinevate seisundinõuetega teede ühinemisel kehtivad nõuded Ristmikel ja erinevate seisundinõuetega teede ühinemisel kehtivad järgmised nõuded: 1) ristmikud, sealhulgas kõik sõidurajad kiirendus- ja aeglustusradade ulatuses, peavad vastama kõrgema seisunditasemega tee nõuetele; 2) rampidele ja ühendusteedele kehtivad kõrgema seisunditasemega tee nõuded.”; 11) paragrahvi 17 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rasked ilmaolud – ilmastikutingimused, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund 4 tunni jooksul, lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund 4 tunni jooksul, kui samaaegselt on tugev tuul puhanguti üle 12 m/s ning lumi tekitab ohtlikud tuisuvaalud üle kriitilise lumekihi paksuse, või muu ilmastikutingimustest tingitud olukord, kus kehtestatud seisundinõuete tagamine võib olulisel määral olla raskendatud;”; 12) paragrahvi 17 punkti 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 17 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) lumekihi kriitiline paksus – lumekihi, sealhulgas kohev lumi, sulalumi, lörts ning soola ja lume segu, maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal;”; 14) paragrahvi 17 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) haardetegur – teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret;”; 15) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) mahasõit – sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Mahasõit kuulub tee koosseisu.”; 16) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tee omanik tuvastab rasked ilmaolud ja määratleb piirkonna, tee või teelõigu , milles valitsevad rasked ilmaolud, ning avaldab sellekohase info, kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud meetmete rakendamisele ei ole võimalik kehtestatud seisundinõuetest kinni pidada. Motiveeritud ettepaneku raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemiseks võib tee omanikule teha ka hooldetööde tegija. (2) Raskete ilmaoludega piirkonnas, teel või teelõigul võib hooldetööde tegija kehtivatest seisundinõuetest kõrvale kalduda tee omaniku määratud ulatuses. (3) Raskete ilmaolude määratlemisel peab tee omanik rakendama vajalikke meetmeid liiklejate teavitamiseks rasketest ilmaoludest ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisest ning vajadusel tee või teelõigu sulgema, kui see ei ole läbitav või esineb muu liiklusseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud alus. Tee omanik võib liiklejaid teavitada ka ennetavalt ilmaprognoosile või muudele asjakohastele andmetele tuginedes. (4) Rasketest ilmaoludest ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisest teavitamine toimub teeseaduse §-s 31 sätestatud korras. Liiklejate teavitamiseks võidakse lisaks teeseaduse §-s 31 sätestatud võimalustele kasutada ka teisi kaasaegseid teavituskanaleid. (5) Raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisel võib tee omanik liiklejaid mitte teavitada, kui rasked ilmaolud ei ole jätkuva ja intensiivse iseloomuga ning võimalikud kõrvalekaldumised kehtestatud seisundinõuetest ei muuda oluliselt tee sõidetavust. (6) Hooldustööde tegija peab rakendama meetmeid raskete ilmaolude mõjude leevendamiseks. Raskete ilmaoludega piirkonnas, teel või teelõigul ohutute tingimuste ja läbitavuse tagamiseks peab hooldustöid kavandama ja teostama eesmärgiga võimalikult kiiresti taastada tee vastavus kehtestatud seisundinõuetele kaasates selleks vajadusel lisatehnikat ja -tööjõudu, alltöövõtjaid ning rakendama muid asjakohaseid meetmeid. (7) Tee omanik taotleb regionaalse või kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumist hädaolukorra seaduse tähenduses, kui raskete ilmaoludega võib kaasneda reaalne oht liiklejate elule või varale või ei ole tagatud elutähtsa teenuse toimepidevus. Hädaolukorras või eriolukorras lähtutakse teehoiu korraldamisel teeseadusest ja hädaolukorra seadusest.”; 17) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Maantee talvine seisunditase Maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 6.”; 18) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ristmiku, silla, väljaku ja ühissõiduki peatuskoha, sealhulgas bussiooteplatvormi, talvine seisundtase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus rajatis asub. (2) Parkla talvine seisund peab vastama vähemalt käesoleva määruse lisadega kehtestatud 1. seisunditasemele. (3) Kasutuses olevate mahasõitude talvine seisund peab teemaa ulatuses vastama vähemalt käesoleva määruse lisadega kehtestatud 1. seisunditasemele.”; 19) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud.”; 20) paragrahvi 27 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. (4) Lumekihi kriitilist paksust ei tohi ületada.”; 21) paragrahvi 32 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) sild peab olema lumest puhastatud ja sõidutee ei tohi lume tõttu kitsamaks muutuda. Tee kohal ei tohi olla jääpurikaid ja sillal ei tohi olla vee äravoolu takistusi.”; 22) määruse lisad 1, 3, 4, 6 ja 8 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).