Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ muutmine — RT I, 2018, 2

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Määruse muutmine

Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruses nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt

„Määrusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja tulemusi.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses

„8) erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad.“;

3) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt

„(3) Toetatavad tegevused on

1) Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda mahus 6-40 akadeemilist tundi kontaktõpet ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolitusteemad on seotud praktika ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega, nt didaktika, juhendamise ja õppekorraldusega; õppekavade eesmärkide ja hindamispõhimõtetega; hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega jne. Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele;

2) Õppeasutuse praktikasüsteemi arendamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegevuse raames toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke, töörühmade tööd ja üksteiselt õppimist. Samuti toetatakse õppeasutuste ja tööandjate (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) ümarlaudade, infopäevade ja seminaride korraldamist, õppeasutustel messidel ja infopäevadel osalemist eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktikavõrgustikku;

3) Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse eesmärk on koostöös tööandjatega (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) uudse praktikavormi põhimõtete väljatöötamine. Uue praktikavormi piloteerimine peab toimuma vähemalt kuue õppuriga. Väljatöötatud põhimõtetes peab minimaalselt välja tooma praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud järeldused ja vajadusel täiendatud põhimõtteid;

4) Õppejõudude ja õpetajate stažeerimine tööandjate juures. Stažeerimise eesmärgiks on õpetaja või õppejõu tööandja juures praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine, mida saab hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise kaugem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ja õppe parem seostamine tööturu vajadustega. Stažeerimine võib toimuda üks nädal (35 tundi) kuni neli nädalat (140 tundi). Stažeerimise katkematu periood on üks nädal (35 tundi). Stažeerimisel lepitakse kokku õpieesmärgid ning stažööril on kohustus sõnastada õpiväljundid ja tõendada õpieesmärkide saavutamist;

5) Praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega. Kaasatakse uusi praktikuid, st kes ei ole viimase kahe aasta jooksul õppeasutuses õpetanud. Praktikute kaasamine õppetöösse peab toimuma minimaalselt nelja akadeemilisetunni ulatuses ja see on seotud tasemeõppe õppeaine/mooduli õpiväljundi(te) omandamisega.“;

4) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt

„(1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele.

(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse koolituskulud hüvitatakse käesoleva määruse lisaga 1 kehtestatud ühikuhindade alusel.

(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

(4) Kuludokumentide alusel hüvitatakse

1) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolituse läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja, toetatavas tegevuses 4 nimetatud stažeeriva õpetaja ja õppejõu ning toetatavas tegevuses 5 nimetatud praktiku lähetuskulu (sh majutuskulu, parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu) või transpordikulu;

2) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasisõiduks tellitud transpordi kulu;

3) toetatavas tegevuses 4 stažeerimise ja toetatavas tegevuses 5 praktikute kaasamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele.

(5) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kindlasummaliste maksetena ning ühikuhinna alusel hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.“;

5) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „50 000“ arvuga „75 000“;

6) paragrahvi 10 lõike 2 teist lauset täiendatakse peale sõna „õigust“ sõnadega „, või erialaliit“;

7) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt

„6) detailne eelarve toetatavate tegevuste ja partnerite lõikes koos eelarve kujunemise alustega;“;

8) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

9) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt

„(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta selles osas, mis puudutab toetuse andmist kindlasummalise makse alusel, välja arvatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.“;

10) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, § 15 lõigetest 1–3 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.“;

11) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetuse saaja esitab vahearuandeid ja lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu. Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul peale aruande aktsepteerimist.“;

12) määrust täiendatakse lisaga vastavalt juurde lisatule.

§ 2. Määruse rakendamine

Määruse § 1 punkte 1-8 ja 10-12 rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele.