Kohanime vormistamise ja kasutamise kord

(1) Määrusega kehtestatakse kohanime koostisosade vormistamise ja kasutamise kord, milles sätestatakse

1) nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;

2) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;

3) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;

4) nõuded kohanime liigisõna või hargtäiendi kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;

5) nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;

6) nimeobjektide liigitamise kord.

(2) Elukoha- või asukohaandmetes ning andmekogudes olevate aadressiandmetes sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse ruumiandmete seadusest ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 251 „Aadressiandmete süsteem” sätestatust. Nimetatud õigusaktides sätestamata juhtudel lähtutakse käesolevast määrusest.

(1) Isikunimeliste kohanimede puhul võib lühendada eesnime, kasutades initsiaale

1) maakaardil;

2) avalikul sildil ja viidal;

3) elukoha- või asukohaandmetes.

(2) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud.

(3) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

(4) Hargtäiendi lubatud lühendid on

S = Suur-(Suure)

U = Uus-(Uue)

Vk = Väike-

Vn = Vana-.

Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel

1) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil (nt kokku-lahkukirjutamise erisused; h-ga algavad sõnad (Aru, Haru); välte erinevused);

2) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;

3) kõrvuti asuvatel asustusüksustel esineb sama nimetuum;

4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, nt „tee” ja „tänav” või „tee” ja „maantee”;

5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad „maaüksus”, „koht”, „talu”, „maja”, „elamu” ja muud samatähenduslikud sõnad, eksitavalt sarnaseks.

(1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

(2) Joonobjektile võib määrata ühe nime kui

1) see on katkematult läbitav;

2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

(3) Kui joonobjekt vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb joonobjekti käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

(1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide puhul.

(2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata.

(3) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada

1) maakaardil;

2) avalikul sildil ja viidal;

3) elukoha- või asukohaandmetes.

(4) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on

AÜ = aiandusühistu

GÜ = garaažiühistu

j = jõgi

jv = järv

kr = kraav

ko = külaosa

l = laht

m = mägi

mnt = maantee

n = neem

o = oja

pj = paisjärv

pkr = peakraav

pl = plats

ps = poolsaar

pst = puiestee

s = saar

SÜ = suvilaühistu

t = talu

tk = tiik

tn = tänav

vh = veehoidla

vk = väljak

vkt = väikekoht.

(5) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta

1) asula ja asumi nimesildil;

2) maakaardil;

3) elukoha- või asukohaandmetes;

4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

(6) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

(7) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna „tänav” võib ära jätta

1) tänava nimesildil;

2) maakaardil;

3) elukoha- või asukohaandmetes.

(8) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul tingimusel, et nimeobjektide tähistamise süsteem (nime kirjakuju, tingmärgid vmt) võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

(9) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud.

(10) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „maaüksus”. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „peatus”.

Kohanimeregistrisse kantakse, vastavalt põhimäärusele, kohanime koostisosad: nimetuum, ruumikuju ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

(1) kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine

T1 I tasand T2 II tasand 1 Territoriaalüksused 01 Haldusüksused 02 Asustusüksused 03 Muud territoriaalüksused 2 Reljeef, pinnaehitus 01 Positiivsed pinnavormid 02 Negatiivsed pinnavormid 03 Järsakud 04 Neutraalsed pinnavormid 05 Maa-alused pinnavormid 06 Veealused pinnavormid 07 Maastiku üksikelemendid 08 Saared 09 Kaldajoone osad (poolsaared, neemed jm) 3 Hüdrograafia 01 Meri 02 Seisuveekogud 03 Vooluveed 04 Saared 4 Maakate 01 Soo 5 Maakasutus 01 Ehitised 02 Tootmisala 03 Ühiskondlik ala 6 Transport 01 Teed 02 Raudteed 03 Veetransport 04 Õhutransport

(2) Registri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga

1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid;

2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.

(1) Määrus jõustub 2013. aasta 1. juulil.

(2) Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud nõudest tulenevad parandused Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris, kohanimeregistris ning teistes andmekogudes tuleb täita 2015. aasta 1. jaanuariks.

(3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks regionaalministri 17. juuni 2004. a määrus nr 3 „Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord”.