Kutsehaiguste loetelu

Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–41 või kui töötaja haigestumise on põhjustanud §-s 5 või 6 nimetatud töökeskkonna ohutegur.

Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on

1) silikoos;

2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;

3) asbestoos;

4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;

5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;

6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;

7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;

8) kaasuv allergiline alveoliit;

9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;

10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;

11) sideroos;

12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;

13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;

14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;

15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;

16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekaevandustes;

17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;

18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;

19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;

20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);

21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);

22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;

23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on

1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;

2) teetanus;

3) brutselloos;

4) viiruslik hepatiit;

5) tuberkuloos;

6) amöbiaas;

7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.

Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on

1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid;

2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;

3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;

4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;

5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;

6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;

7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;

8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;

9) küünarliigese bursiit;

10) õlaliigese bursiit;

11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;

15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;

16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;

17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;

18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);

19) karpaalkanali sündroom;

20) Miner’i nüstagm;

21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;

22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.

Töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on

1) posttraumaatiline stressihäire;

2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.

(1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad

1) tahm;

2) tõrv;

3) bituumen;

4) pigi;

5) antratseen või tema ühendid;

6) mineraalõlid ja teised õlid;

7) toorparafiin;

8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;

9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;

10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.

Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest

1) akrüülnitriil;

2) arseen ja selle ühendid;

3) berüllium ja selle ühendid;

4) süsinikmonooksiid;

5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen);

6) vesiniktsüaniidhape;

7) tsüaniidid ja nende ühendid;

8) isotsüanaadid;

9) kaadmium ja selle ühendid;

10) kroom ja selle ühendid;

11) elavhõbe ja selle ühendid;

12) mangaan ja selle ühendid;

13) lämmastikhape;

14) lämmastikoksiidid;

15) ammoniaak;

16) nikkel ja selle ühendid;

17) fosfor ja selle ühendid;

18) plii ja selle ühendid;

19) tsink ja selle ühendid;

20) vask ja selle ühendid;

21) vääveloksiidid;

22) väävelhape;

23) süsinikdisulfiid;

24) vanaadium ja selle ühendid;

25) kloor;

26) broom;

27) jood;

28) fluor ja selle ühendid;

29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid;

30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid;

31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;

32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;

33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;

34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;

35) fosfororgaanilised estrid;

36) orgaanilised happed;

37) formaldehüüd;

38) alifaatsed nitraatderivaadid;

39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6);

40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);

41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;

42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;

43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;

44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;

45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;

46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;

47) bensokinoonid;

48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;

49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;

50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid;

51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid;

52) antimon ja selle derivaadid;

53) lämmastikhappe estrid;

54) vesiniksulfiid;

55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;

56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid;

57) pestitsiidid;

58) keemilised ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktiivtoksilisteks aineteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355);

59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;

60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]