Metsa majandamise eeskiri

Metsa majandamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.

Keskkonnaamet on keskkonnaministri volitatud isik «Metsaseaduse» § 25 lõikete 5 ja 6 alusel metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuendamise tähtaja pikendamisel.

(1) Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui

Enamuspuuliik Boniteediklass 1A 1 2 3 4 5 ja 5A Harilik mänd 90 90 90 100 110 120 Harilik kuusk 80 80 80 90 90 90 Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70 Harilik haab 30 40 40 50 50 – Sanglepp 60 60 60 60 60 60 Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130

(2) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses.

(3) Noorema männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu lageraie on lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise küpsusdiameetri

Enamuspuuliik Boniteediklass 1A 1 2 3 4 5; 5A Harilik mänd 28 28 28 28 28 28 Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26 Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16 Sanglepp 24 24 22 22 18 16 Harilik haab 20 20 18 18 18 18

(4)

(5) Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga puistus kui selle esimese rinde täius on 40% või sellest väiksem.

Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes.

(1) Turberaiet võib teha puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus ei ole väiksem eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatust.

(2) Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgne pindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast.

(3) Turberaiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui

Täius enne raiet Raiejärkude arv Täius pärast 1. raiejärku Täius pärast 2. raiejärku Täius pärast 3. raiejärku 65% ja suurem 3 50% 30% 0% 45–64% 2 30% 0% 44% ja vähem 1 0%

(4) Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 meetri kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.

(5) Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta.

(1) Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist.

(2) Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud määruse lisas 1.

(3) Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus.

(4) Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.

(5) Mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m2/ha võrra väiksem kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta.

Sanitaarraie korras võib raiuda

1) surnud puid;

2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid;

3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;

4) tüvekahjuritest asustatud puid;

5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid;

6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu;

7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust;

8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ja lume vaalitud puid;

9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest;

10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.

(1) Valikraiet võib teha puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus ei ole väiksem eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatust. Käesolevas paragrahvis toodud nõuded kehtivad valikraiele väljaspool kaitstava ala sihtkaitsevööndit.

(2) Valikraiet võib teha karusambla, sinika, karusambla-mustika, kanarbiku, jänesekapsa, pohla, leesikaloo, kastikuloo, sambliku, jänesekapsa-pohla, mustika ja jänesekapsa-mustika metsakasvukohatüübis.

(3) Ühel aastal võib valikraiega välja raiuda maksimaalselt 10% puistu kasvava metsa tagavarast.

(4) Pärast valikraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala (m2/ha) olla väiksem kui

Puistu Boniteediklass 1A 1 2 3 4 5 5A Okaspuu- ja kõvalehtpuupuistud 26 24 22 20 18 16 14 Pehmelehtpuu puistud 22 20 18 16 14 12 10

(1) Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.

(2) Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.

(3) Metsamaterjali kokkuveoks raielangilt tohib metsaomanik oma kinnistu piires rajada ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.

(1) Metsatee valdajal on õigus metsatee kahjustamise vältimiseks rajada laoplats kuni 10 m laiuselt metsatee servast tehnoloogilise skeemi alusel.

(2) Tehnoloogilisel skeemil peavad olema vähemalt järgmised andmed

1) laoplatsi asukoht kaardil;

2) kinnistu ja katastriüksuse number;

3) kvartali ja eraldise number;

4) laoplatsi pindala.

(3) Metsamaterjali ladustamise nõuded on järgmised

1) metsamaterjali ladustamisel peab olema metsateel tagatud ladustamise kohast nähtavus mõlemas suunas vähemalt 50 m;

2) virna, v.a raidmete virna, kõrgus ei tohi ületada kahekordset metsamaterjali pikkust;

3) virn või virna mistahes osa ei tohi ulatuda metsatee kohale;

4) virn ei tohi olla kaldu metsatee poole;

5) virna külje kalde nurk ei tohi olla suurem kui 35°;

6) metsamaterjali ladustamisel kraavi kohale ei tohi takistada vee äravoolu.

(1) Uuendusraielangid tuleb raidmetest puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks.

(2) Raidmeteks loetakse oksad, ladvad, raielangile jäänud tüvepuit, raiutud järelkasv ja raiutud alusmets.

(3) Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu)

1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raidmete kõdunema jätmine või põletamine;

2) raidmete ülepinnaline põletamine;

3) raidmetega kokkuveoteede tugevdamine;

4) raidmete tükeldamine ja laialilaotamine;

5) raidmete äravedu langilt.

(4) Raidmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades.

(5) Tuleohtlikul perioodil on raidmete põletamine keelatud.

(6) Raidmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal, tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.

(7) Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raidmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

(1) Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.

(2) Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet.

Kui teatud puude vaatlus ei tõesta viljakandvuse varasemat algust, loetakse seemnekandvuseas olevaks puud, mis on saavutanud vähemalt järgmise vanuse

Puuliik Vanus aastates Harilik mänd 30 Arukask 25 Sanglepp 40 Harilik tamm 50 Harilik saar 35 Harilik jalakas 40 Künnapuu 40

(1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.

(2) Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

(3) Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena.

(4) Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.

(1)

(1¹) Metsa uuendamisel pohla, jänesekapsa-pohla, mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa ja sinilille metsakasvukohatüübis võib maapinna ettevalmistamise käigus juurida kuuse kände kogu uuendatava ala ulatuses. Kändude juurimisel on lubatud kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm.

(1²) Maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena on lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 cm.

(2) Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.

(3) Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema

1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;

2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril;

3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;

4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;

5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.

(4) Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

(5)

(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.

(2) Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes.

(1) Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

(2) Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.

(3) Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks. Kasutatakse järgmist valemit

kus N pl – puuliigi uuenemise minimaalset kõrgust ületavate taimede arv;

N pl, min – puuliigi nõutav minimaalne puude arv metsa uuenemisel.

(1) Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud.

(2) Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.

(1) Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.

(2) Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta kestel võimalik, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse metsa uuenemise tähtaja pikendamiseks.

(3) Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kättetoimetatuks, kui

1) esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;

2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;

3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

(4) Keskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamise või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.

(5) Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.

(6) Metsa uuendamisvõtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnaamet.

(1) Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud

1) metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;

2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;

3)

(2) Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.

(3) Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.

(4) Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju.

(5) Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele.

(6) Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamisest.

(7) Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib töödelda okaspuukände bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga.

(1) Pestitsiide võib metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.

(2) Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel.

(3) Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda.

Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal, välja arvatud raidmed, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt

1) 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;

2) 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.

(1) Metsauuendusekspertiisi teeb Keskkonnaamet.

(2) Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik eeskirja lisas 4 esitatud vormi kohase taotluse Keskkonnaametile

1) metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;

2)

(3) Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet.

(4)

(5) Metsakaitseekspertiisi algatab Keskkonnaamet metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel

1) ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;

2) rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.

(6) Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustusest tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks.

(7) Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks, kui

1) esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;

2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;

3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

(8) Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates.

(9) Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise otsus saadetakse metsaomanikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud tähtaja jooksul, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.

(10) Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.

(11) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab

1) ekspertiisi tegemise põhjused;

2) metsa seisukorra hinnangut;

3) eksperdi hinnangut;

4) metsakaitseekspertiisi korral metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu.

(12) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside arvestust peetakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris.

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade sihtmärgialadel ning laskeväljadel tehakse nähtavuse tagamiseks raie, lähtudes raie ulatuse hindamisel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele esitatavatest nõuetest ning kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest, misjärel nimetatud aladel ei ole kohustuslik metsa uuendamise võtete rakendamine ja metsa uuenemine. Nimetatud juhtudel raie tegemisel puistutes, sealhulgas nendes puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus on suurem eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatust, võib puistu raiejärgne esimese rinde rinnaspindala olla väiksem kui on märgitud määruse lisas 1.