Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vaheline haldusleping — RT I, 2016, 18

19.01.2016 nr 3.4-4/16/30 Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) minister Jürgen Ligi isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ülikool) rektor Jaak Aaviksoo isikus, kes tegutseb seaduse ja põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes ülikooliseaduse § 501 lõikele 4 sõlmivad halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1. Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe läbiviimist ja leppida kokku ülikoolile riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest. 2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2016–2018. 3. Eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused Ülikool: 3.1. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimine ja kvaliteet: 3.1.1. pakub õppe-, loome-, teadus- ja arendusasutusena jätkusuutlikult kõrgharidusstandardile vastavat teadus- ja teadmuspõhist õpet kõrgharidustaseme kolmel astmel ülikooliseaduses, Tallinna Tehnikaülikooli seaduses, ülikooli arengukavas ja muudes strateegilistes dokumentides sätestatu alusel, arvestades õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi välishindamise tulemusi, sh 3.1.1.1. tagab tehnika- ja tehnoloogiateadmiste leviku, toetades õppe teaduspõhisust, innovatsiooni edendamist ning tehnikakultuuri arengut ühiskonnas; 3.1.1.2. vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest tehnika, tootmise ja tehnoloogia, transporditeenuste, ärinduse ja halduse ning arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis ja koos kaasvastutajaga informaatika ja infotehnoloogia ning füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis; 3.1.1.3. suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis lõpetajate arvu, pöörab tähelepanu õppetöö arendusele ja korralduse kvaliteedile, arvestades tööturu ootusi ja vajadusi; 3.1.2. loob võimalused, mis aitavad parimal võimalikul moel esile tuua õppija potentsiaali, arendades õpiväljundite saavutamiseks vajalikke oskusi ja hoiakuid, toetades õppijate aktiivsust õppe kavandamisel ja õppeprotsessis, tagasiside andmisel ja selle arvestamise jälgimisel, väärtustades üliõpilaste kaasatust ning pakkudes paindlikku õppekorraldust ja -keskkonda; 3.1.3. arendab ja väärtustab õppejõu ametit ja häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, pakkudes konkurentsivõimelist töötasu, soodustades spetsialistide kaasamist erinevatest sektoritest, võimaldades kõrgetasemelist enesetäiendamist asja- ja ajakohaste õppemeetodite kasutamiseks, digipädevuste arendamiseks, sh 3.1.3.1. tõstab õppejõudude inglise keeles õpetamise võimekust; 3.1.4. arendab sisseastumissüsteemi tagamaks üliõpilaskandidaatide motivatsiooni ja erialaste hoiakute väljaselgitamise; 3.1.5. rakendab meetmeid õpingute katkestamise osakaalu vähendamiseks toetades üliõpilaste õppimist, sh 3.1.5.1. arendab välja üliõpilaste monitoorimissüsteemi väljalangevuse ennetamiseks; 3.1.6. parendab doktoriõppe tulemuslikkust ja juhendamise kvaliteeti, toetades nominaalajaga lõpetamist doktoriõppes, sh 3.1.6.1. parendab doktorantide vastuvõtukorraldust tagamaks motiveeritud õppurid; 3.1.7. edendab kõrghariduse rahvusvahelistumist, sh 3.1.7.1. suurendab üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust; 3.1.7.2. suurendab rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtul nõudlikkust sisseastujate tasemele. 3.2. Kõrgharidustaseme õppe tõhus korraldus: 3.2.1. tagab ülikooli jätkusuutliku juhtimise ning arvestab töökorralduse arendamisel ja struktuuri kujundamisel riigi eesmärgiga tõhustada riigisektori, sh avalik-õiguslike institutsioonide toimimist; 3.2.2. tagab õppekavade tõhusa toimimise lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest, näiteks: teaduspõhisus, üliõpilaste piisav arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus, vastavus tööturu ootustele jmt; tehes õppekavade arendamisel jätkuvalt koostööd teiste ülikoolidega vastavalt vajadusele. 3.3. Seos ühiskonnaga: 3.3.1. arvestab oma tegevuses tööturu ja laiemalt kogu ühiskonna ootuste ja vajadustega ning suurendab avalikkuse teadlikkust ülikooli tegevustest, sh 3.3.1.1. toetab regionaalarengut pakkudes võimalusi tasemeõppes ja täienduskoolituses ning teadus- ja arendustegevuses osalemiseks Virumaal ja Saaremaal; 3.3.2. toetab elukestvat õpet ning avardab juurdepääsuvõimalusi kõrgharidusõppes osalemiseks, arvestades erinevate ühiskonnagruppide vajadustega ja pöörates erilist tähelepanu erivajadustega õppijate kõrgharidusele ligipääsuvõimaluste laiendamisele; 3.3.3. suurendab õppe-, uurimis-, arendus- ja loomeasutusena koostööd õppeasutuste, ettevõtete, tööandjate, vilistlaste ja teiste asjaomaste partneritega. 3.4. Panus hariduspoliitiliste eesmärkide saavutamisse: 3.4.1. annab panuse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammi tegevuste elluviimisesse ning kogu strateegia eesmärkide saavutamisse. 4. Riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine Ministeerium kohustub: 4.1. lähtuma riigieelarvest ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vahendite määramisel ülikooliseaduse § 501 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.11.2012 määrusest nr 97 „Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr”; 4.2. leppima tulemuslepingus kokku doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi arvestamise alused ning doktoranditoetuse ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi mahud; 4.3. toetama emeriitprofessorite ja -dotsentide tasu maksmist vastavalt tulemuslepingus kokkulepitule; 4.4. rahastama riiklikult olulisi õppe läbiviimist toetavaid tegevusi vastavalt tulemuslepingus kokkulepitule; 4.5. toetuma üliõpilaste stipendiumifondi eraldamiste aluste ja mahu määramisel ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel kehtestatud määrusele ning vastava kalendriaasta tulemuslepingus kokkulepitule. 5. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel 5.1. Ülikool kohustub: 5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisaks oleva konkreetse aasta tulemuslepingus kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.2018; 5.1.3. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne peab sisaldama ülevaadet lepingu punktides 3.1–3.3 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2017 ja 30.06.2018; 5.1.4. esitama lepingu täitmisest tulenevat täiendavat teavet ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja antud juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 5.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ja vastavust õigusaktidele; 5.1.6. täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.7. täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta tulemuslepingu sõlmimiseni. 5.2. Ülikoolil on õigus: 5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ja teisi õppe läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu lisaks oleva konkreetse aasta tulemuslepingu alusel; 5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. 6. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel 6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid; 6.1.2. kandma ülikoolile üle riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta tulemuslepingus sätestatud tegevustoetuse eelarvest; 6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimisel ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ja kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summade osas teeb ministeerium vajadusel tasaarvestuse pärast eelnimetatud lepingu sõlmimist, lähtudes vastava aasta tulemuslepingus kokku lepitud ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.4. eraldama kalendriaastatel 2016–2018 kuni vastava aasta tulemuslepingu sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summade osas teeb ministeerium vajadusel tasaarvestuse pärast eelnimetatud lepingu sõlmimist, lähtudes vastava aasta tulemuslepingus kokku lepitud ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.5. eraldama kuni 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta tulemuslepingu sõlmimiseni ülikoolile 2019. aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud maksmise ja tasaarvestuse korrast; 6.1.6. katma 2015. aasta tulemuslepingu punktist 2.5 tulenevad doktoriõppe kulud vastavalt eelnimetatud lepingus kokku lepitud tingimustele; 6.1.7. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 6.1.8. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. 6.2. Ministeeriumil on õigus: 6.2.1. teostada järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel kooskõlas ülikooliseaduse §-dega 53–532; 6.2.2. kontrollida igal aastal tulemuslepingu täitmist ja lepingu punktides 3.1–3.4 toodud eesmärkide saavutamiseks tehtut; 6.2.3. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 7. Vastutus 7.1. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama: 7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava mittetäitmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 7.7. Pooled ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu). 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.2. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatuna teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse Vabariigi Valitsuse heakskiidul poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 10.2. Ülikooliseaduse §-s 501 kirjeldatud tegevustoetuse eraldamise põhimõtete muutumisel vaatavad pooled üle lepingu punktides 3, 4 ja 5 poolte õigusi ja kohustusi puudutavad sätted ning vajadusel lepivad kokku lepingu muutmises. 10.3. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 10.4. Ministeeriumil on Vabariigi Valitsuse heakskiidul õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 10.4.1. muudetakse oluliselt kohalduvaid õigusakte; 10.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 10.4.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 11.1. Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast lepingu avaldamist Riigi Teatajas. 11.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 11.3. Ministeerium võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 11.3.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.3.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 11.3.3. ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 11.3.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 11.4. Lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul kehtib leping eelnimetatud punktis sätestatud kohustuse osas kuni poolte vahel 2019–2021. aasta halduslepingu ja 2019. aasta tulemuslepingu sõlmimiseni. 11.5. 2018. aasta doktoriõppe tulemustasude maksmise kohustuse täitmise osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni. 12. Lõppsätted 12.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. 12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.6. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, üheksal (9) lehel. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris. 13. Poolte rekvisiidid ja allkirjad 13.1. Ministeerium: 13.2. Ülikool: reg nr: 70000740 reg nr: 74000323 aadress: Munga 18, Tartu 50088 aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 e-post: info@hm.ee e-post: ttu@ttu.ee telefon: 7 350 222 telefon: 6 202 002 IBAN: EE17001444784 tehingupartneri kood: 604201 _________________________ _________________________ minister rektor