Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord

(1) Määruses nähakse ette avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile (edaspidi koos asutus) õppetööks ja teenistusülesannete täitmiseks seadusega sätestatud teenistusrelvade liigid, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord.

(2) Teenistusrelvi valdava asutuse juht võib käesolevas määruses ette nähtu kõrval kehtestada asutusesiseseid lisanõudeid teenistusrelvade, nende laskemoona ning tulirelva osade käitlemisele ja arvestuse pidamisele.

(3) Teenistusrelva, selle laskemoona ja tulirelva osa käitlemisel ning üleandmisel kohaldatakse riigivaraseadust koos käesolevas määruses sätestatud eranditega.

(4) Käesolevas määruses mõistetakse teenistujana asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes või töölepingulises suhtes olevat isikut.

(5) Käesolevas määruses mõistetakse laskemoonana määruse § 2 punktis 1 nimetatud teenistusrelvas kasutatavat laskemoona.

(6) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelva kinnistamisena teenistujale tulirelva kandmise õiguse andmist.

Teenistusrelvade liigid on

1) tulirelv;

2) gaasirelv;

3) külmrelv;

4) pneumorelv;

5) elektrišokirelv.

Teenistusrelva käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva ja selle laskemoona soetamine, hoidmine, kandmine, riigisisene edasitoimetamine, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu, üleandmine, kasutada andmine, hävitamine või teenistusrelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine.

(1) Teenistuse korraldamisel tuleb tagada teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise nõuete täitmine.

(2) Teenistusrelva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumisest tuleb viivitamata teavitada vahetut juhti, kes omakorda teavitab asutuse juhti või tema volitatud ametnikku.

(3) Teenistusrelva või laskemoona vargusest või kadumisest tuleb viivitamata teavitada asutuse juhti, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.

(1) Asutuses korraldab teenistusrelvade ja laskemoona arvestust, hoidmist, hooldamist, väljastamist, riigisisest edasitoimetamist, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu relvade eest vastutav teenistuja (edaspidi relvur).

(2) Relvuriks võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega määrata teise asutuse teenistuja, kui selleks on teise asutuse juhi nõusolek.

(3) Tulirelvade osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel määrata relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses teenistusülesannete täitmisel kasutatava tulirelva kandmise õigus.

(4) Relvur peab tundma ohutustehnika reegleid ja oskama teenistusrelvi ohutult käidelda.

(5) Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle 45 päeva antakse tema vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoon ja arvestusdokumendid või elektrooniline juurdepääs arvestusdokumentidele üle teda asendavale teenistujale.

(6) Relvur peab olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Arvestust peetakse vähemalt tulirelva ja laskemoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.

(2) Tulirelva ja laskemoona arvestus peab andma teavet tulirelva ja laskemoona käitlemise toimingu, toimingu tegemise aja, koha ja toimingu teinud teenistuja kohta.

(3) Tulirelva ja laskemoona üle arvestuse pidamise, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimise korra, käitlemisega seotud arvestuse pidamise ning dokumentide registreerimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(4) Tulirelva ja laskemoona käitlemisega seotud arvestuse pidamiseks ning dokumentide säilitamiseks kasutatav tehnovõrk peab tagama andmete säilimise.

(5) Asutus kontrollib tulirelva ja laskemoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas.

(6) Tulirelva ja laskemoona käitlemisega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(7) Relvaruumis ja relvalaos on paberil või elektrooniliselt tulirelvade arvestuse dokumendid, milles näidatakse ära

1) relvaruumis hoitavate tulirelvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide kaupa;

2) relvakappide nimetused ja arv;

3) tulirelvade vastuvõtmise ja väljastamise andmed.

(1) Arvestust peetakse vähemalt külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.

(2) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva käitlemisega seotud arvestust peetakse ning dokumendid registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

Teenistusrelva ja laskemoona soetab teenistusrelvi valdav asutus.

Soetatud tulirelv või laskemoon võetakse asutuses varana arvele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul soetamisest arvates.

Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva arvelevõtmine toimub asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Tulirelva ja laskemoona hoitakse relvahoidlas.

(2) Relvahoidla on

1) relvaladu;

2) relvaruum;

3) relvakapp või seif.

(3) Tulirelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna.

(4) Teenistujale kinnistatud tulirelva ja selle juurde kuuluvat laskemoona hoitakse relvaruumis või käesoleva määruse § 14 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või ajutiselt § 14 lõike 2 kohaselt administratiiv‑ või turvaalal; asutuses teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või käesoleva määruse § 19 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas.

(5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile õppetööl osalemiseks kinnistatud tulirelva hoitakse õppepraktika läbimise ajal praktikakoha asutuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

(6) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil hoitakse tulirelva ja laskemoona tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis kehtiva korra kohaselt.

(7) Relvahoidlas võib lisaks tulirelvale ja laskemoonale hoida

1) tulirelva osi ja relvahooldusvahendeid;

2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva ega laskemoona;

3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva ega laskemoona;

4) külmrelvi, elektrišokirelvi, pneumorelvi ja gaasirelvi.

(1) Relvakapp on spetsiaalselt tulirelvade hoidmiseks tööstuslikult toodetud kapp, mis on

1) tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist või samasuguse tugevusega materjalist;

2) peithingedega uksega;

3) vähemalt ühe turvaluku või elektroonse turvalukuga.

(2) Seif on tööstuslikult valmistatud tule- ja sissemurdmiskindel kapp, millel on vähemalt üks turvalukk või elektroonne turvalukk.

(1) Ruum, kus asub relvakapp või seif, kuid mis ei ole relvaruum või relvaladu ega asu teenistuja elu- või asukohas, peab olema varustatud ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsiooni või mehitatud valvega või asuma valvataval territooriumil.

(2) Relvakapp peab olema põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kohakindlalt kinnitatud.

(1) Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona võib asutus ühes teenistus-, õppe- või asukohas hoida relvakapis.

(2) Erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva ja laskemoona hoida kuni 10 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud valvega administratiiv- või turvaalal asuvas ruumis, kus on tagatud selle säilimine.

(1) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab välistama relvaruumi ja relvalattu omavolilise sisenemise põranda, lae, seina, ukse, akna, ventilatsioonisüsteemi või muu ava kaudu.

(2) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab välistama relvi või laskemoona kahjustavate või ohustavate esemete või ainete sattumise relvahoidlasse.

(3) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab tagama teenistusrelvade, laskemoona ning relvahoidlas hoida lubatud osade, vahendite, varustuse, pürotehniliste toodete, laskemoona ja teiste relvade säilimise.

(1) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud

1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel seintel, põrandal, laes, akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;

2) elektroonse valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvalattu või relvaruumi kui ka asutuse valveruumi;

3) esmaste tulekustutusvahenditega;

4) vajaduse korral piksekaitsesüsteemiga;

5) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;

6) tuletõrjesignalisatsiooniga;

7) varuvalgustusseadmetega.

(2) Relvalao ja relvaruumi elektriseadmed peavad olema plahvatusohutu teostusega.

(3) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud autonoomse elektri-varutoitesüsteemiga.

(4) Relvaladu ja relvaruum peavad olema ööpäevase elektroonilise või mehitatud valve all.

(1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid tulirelvi ja nende laskemoona. Peale selle on lubatud relvaruumis hoiustada ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavat tulirelva ja selle laskemoona.

(2) Relvaruumis hoitakse tulirelva ja laskemoona relvakapis, kus igal tulirelval on oma koht, või teenistujale määratud relvakapis. Iga relva koha või teenistujale määratud relvakapi juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud tulirelva mudel, mark, kaliiber ja number ning teenistuja nimi, kellele tulirelv on kinnistatud. Relvakapis võib tulirelva ja laskemoona hoida koos.

(3) Teenistujale kuuluvat isiklikku relva võib ajutiselt teenistuse, välislähetuse või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal hoida teenistujale määratud relvakapis või teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis.

(4) Tulirelva, mida ei saa selle suuruse tõttu või muul sarnasel põhjusel hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt märgistatult relvapüramiidis, riiulil või kastis.

(5) Laskemoona, mida ei saa selle suuruse või koguse tõttu või muul sarnasel põhjusel hoida relvakapis, võib hoida riiulil, eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis.

(6) Sportimiseks või õppetööks kasutatavat tulirelva hoitakse võimaluse korral teistest tulirelvadest eraldi. Nimetatud võimaluse puudumisel tähistatakse sellise tulirelva asukoht asjakohase sildiga.

(1) Tulirelva, mis on püsivalt kinnitatud õhu‑, vee‑, maastiku‑ ja mootorsõiduki (edaspidi koos transpordivahend) külge, või mis mõõtmete tõttu ei mahu relvahoidlasse, võib hoida väljaspool relvahoidlat pideva valve all.

(2) Väljaspool relvahoidlat hoitav tulirelv peab olema kaitstud tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud tulirelva piisav hooldatus, säilimine ja töökorras olek.

(3) Vee- või õhusõidukis tuleb laskemoona ja püsivalt kinnitamata tulirelva hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või lukustatud hoidikus.

(4) Tulirelva hoidmisel transpordivahendis peab see olema kohakindlalt kinnitatud ja lukustatud hoidikus. Transpordivahend peab olema valve all ning uste ja akende olemasolul peavad need olema kindlalt suletud ja lukustatud.

(5) Tulirelva ja laskemoona hoidmisel transpordivahendis peab olema tagatud nende säilimine.

(1) Asutuse juhi või tema volitatud ametniku loal võib käesoleva määruse § 22 lõikes 1 nimetatud teenistuja hoida tulirelva ja laskemoona oma elu- või asukohas.

(2) Teenistuja, kellel on lubatud hoida tulirelva oma elu- või asukohas, peab tagama tulirelva ja laskemoona säilimise ning välistama selle sattumise kõrvalise isiku kätte.

(1) Relvaruumi ja relvalao tagavaravõtmeid või varu-juurdepääsukoode hoitakse relvuri, tema asendaja või asutuse juhi või tema määratud ametniku juures.

(2) Võtme asemel võib relvaruumil ja relvalaol kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku.

(3) Relvaruumi ja relvalao võtme kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle lukk või lukukombinatsioon.

(1) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ning välistatud kõrvalise isiku juurdepääs.

(2) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu kehtestada lisanõudeid külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hoidmise kohta.

(1) Tulirelva kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega neile teenistujatele, kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks tulirelva kanda.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile võib tulirelva kandmise õiguse anda asutuse juhi või asutuse juhi volitatud ametniku otsusega õppetööks või tema nimetamisel politseiametniku ametikohale.

(3) Tulirelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud relvaseaduse §‑s 351 ettenähtud arstliku läbivaatuse või muus seaduses ette nähtud tervisekontrolli, tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse.

(4) Tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra kontrollimise ja esmaabioskuste kontrollimise ning laskeharjutuste läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(1) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva kandmine toimub vajaduse korral asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud korras.

(2) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleval teenistujal või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud teenistujal võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega lubada kanda talle kinnistatud tulirelva, kui see on vajalik rahvusvahelise tsiviilmissiooni või muu rahvusvahelise koostöö ülesande täitmiseks.

(3) Keelatud on

1) anda teenistusrelva kõrvalisele isikule;

2) kanda teenistusrelva joobeseisundis.

(4) Vormiriietust kandev teenistuja kannab tulirelva nähtaval. Erariietes teenistuja kannab tulirelva üldjuhul varjatuna, välja arvatud juhul, kui teenistuja on selgelt identifitseeritav.

(5) Käesoleva määruse §‑s 19 lõikes 1 ette nähtud juhul võib tulirelva kanda teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisele minnes ja sealt tulles.

(1) Tulirelva kandmise õigust tõendav dokument on

1) politseiametnikul ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetil ametitõend;

2) teistel teenistujatel ametitunnistus või ametitõend, millel on märge relvakandmise õiguse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametitunnistusel või ametitõendil peab olema vähemalt teenistuja foto, isikukood ja ametitunnistuse või ametitõendi kehtivuse aeg ja märge relvakandmise õiguse kohta.

(1) Tulirelva ja laskemoona võib väljastada teenistujale, kellel on tulirelva kandmise õigus.

(2) Tulirelva ja laskemoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik..

(1) Käesolevas määruses käsitatakse tulirelva ja laskemoona riigisisese edasitoimetamisena selle vedu Eesti piires ühest kohast teise ilma eesmärgita tulirelva ja laskemoona vahepeal kasutada (edaspidi relvavedu).

(2) Relvaveo käigus peab olema tagatud tulirelva ja laskemoona säilimine ning välistatud sellele kõrvalise isiku juurdepääs.

(1) Relvavedu tegeva transpordivahendi uksed ja aknad peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.

(2) Veos peab olema relvavedu saatva meeskonna pideva vahetu järelevalve all. Liikumistee kestel ei tohi relvastatud saatja veose juurest lahkuda.

(3) Kuni 15 tulirelva, mille üldpikkus on kuni 600 mm (edaspidi lühike tulirelv), või kuni viie tulirelva, mille üldpikkus on üle 600 mm (edaspidi pikk tulirelv), või kuni 10 000 padruni veol peab relvavedu saatma vähemalt üks relvastatud saatja, kes võib samal ajal olla relvavedu tegeva transpordivahendi juht.

(4) Kui veetakse 16−25 lühikest tulirelva või 6−10 pikka tulirelva või 10 001−20 000 padrunit, peab relvavedu saatma vähemalt kaks relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu teostava transpordivahendi juht

(5) Kui veetakse 26−49 lühikest tulirelva ja 11−49 pikka tulirelva või 20 001−99 000 padrunit, peab relvavedu saatma vähemalt kolm relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu teostava transpordivahendi juht.

(6) Üle 49 pika või lühikese tulirelva või üle 99 001 padruni veol peab relvavedu saatma vähemalt neli relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu tegeva transpordivahendi juht.

(1) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva riigisisesel edasitoimetamisel peab olema tagatud relva säilimine ja välistatud kõrvalise isiku juurdepääs sellele.

(2) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu kehtestada lisanõudeid külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva riigisisesele edasitoimetamisele.

Teenistusrelva või laskemoona võib riigivõimu teostamise otstarbeks anda üle või kasutusse teisele teenistusrelvi käitlevale asutusele riigivaraseaduses või selle alusel sätestatud korras.

(1) Tulirelva või laskemoona soetamisel välisriigist võib tulirelva ja laskemoona Eestisse sisse vedada valitsemisala ministri loal, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab asutus vähemalt 10 tööpäeva enne tulirelva ja laskemoona riiki sissevedu oma valitsemisala ministrile taotluse, milles märgitakse järgmised andmed

1) loa taotlemise eesmärk;

2) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;

3) tulirelva ja laskemoona sisseveo eest vastutava teenistuja ees‑ ja perekonnanimi, ametikoht ja kontaktandmed;

4) tulirelva ja laskemoona Eestisse sisseveo aeg ning piiripunkt, mille kaudu tulirelv või laskemoon riiki tuuakse;

5) riik, kust tulirelv ja laskemoon Eestisse tuuakse;

6) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

(3) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemiseks küsida lisaandmeid.

(4) Minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keelduda, kui ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid või tulirelva ja laskemoona sissevedu on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. Loale kantakse vapipitser.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba märgistatakse tollivormistamisel ja tagastatakse selle esitajale. Kui tulirelvade ja laskemoona kohta käiv teave on riigisaladus, peab nende tollivormistamise tegema tolliametnik, kellel on juurdepääsuõigus vastava taseme riigisaladusele. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud ministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast tulirelva sissevedu.

(1) Tulirelva või laskemoona võib Eestist välja viia, kavatsusega tulirelv muutmata kujul tagasi tuua, üksnes seoses osavõtuga õppusest, võistlusest või muust taolisest üritusest või teenistusülesande täitmiseks, kusjuures tulirelv peab olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud.

(2) Tulirelva või laskemoona Eestist väljaveost teavitab asutus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit vähemalt 24 tundi enne tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu ning esitab järgmised andmed

1) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;

2) tulirelva ja laskemoona väljavedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;

3) tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveo aeg ja Eestisse tagasi toomise aeg;

4) riik, kuhu tulirelv või laskemoon Eestist viiakse;

5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

(1) Tulirelva ja laskemoona võib kolmandast riigist Eestisse sisse tuua ja Eestist kolmandasse riiki välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu.

(2) Tulirelva ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.

(3) Tulirelv ja laskemoon peavad olema loa või teatise alusel täpselt identifitseeritavad. Tulirelva ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal või teatisel märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada teatisel näidatud kogust.

(1) Tulirelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva lahtivõtmine koostisosadeks viisil, mis välistab selle kui terviku taastamise.

(2) Lammutamisel mittesäilitatavad tulirelva osad ja ained tuleb hävitada relvaseaduse § 83 sätestatud korras.

(3) Lammutamisel järele jäänud ja kasutuskõlblikud tulirelva olulised osad hinnatakse ja võetakse arvele ning neid võib kasutada teise tulirelva parandamiseks või ümbertegemiseks.

(1) Tulirelva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva oluliste osade jäädavalt kasutuskõlbmatuks muutmine, mille tulemusena ei ole tulirelva võimalik selle oluliste osade eemaldamise, asendamise või ümber ehitamise teel taas laskekõlblikuks muuta.

(2) Kui laskekõlbmatuks muudetakse tulirelv, mis olemuselt on relvaseaduse § 19 lõike 1 kohaselt tsiviilkäibes lubatud tulirelv, kohaldatakse nõudeid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2403, millega on kehtestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62‒72, edaspidi rakendusmäärus).

(3) Kui laskekõlbmatuks muudetakse tulirelv, mis olemuselt on relvaseaduse § 20 lõike 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele kohaldada ka relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatud nõudeid, et tagada tulirelva laskekõlbmatus.

(4) Tulirelvi muudetakse laskekõlbmatuks teenistusrelva valdavas asutuses, asutuse relvuri või isiku juures, kellel on relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba.

(5) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelv peab olema tähistatud sel viisil, et see oleks eristatav laskekõlblikust tulirelvast.

(6) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva tsiviilkäibesse võõrandamisel väljastab rakendusmääruse III lisas nimetatud laskekõlbmatust tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveamet.

(1) Tulirelva parandamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva kasutamisel, veol või hoidmisel tekkinud defekti kõrvaldamine viisil, millega ei kaasne tulirelva omaduste olulist muutmist, samuti relva osade asendamine, mis ei too kaasa tulirelva liigi muutumist.

(2) Tulirelva ümbertegemine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva muutmine viisil, millega kaasneb selle omaduste oluline muutmine.

(3) Tulirelvi parandatakse ja tehakse ümber teenistusrelva valdavas asutuses, asutuse relvuri või isiku juures, kelle on tegevusluba relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal.

(4) Tulirelva parandamise või ümbertegemise kohta koostatakse akt, milles märgitakse vähemalt järgmised andmed

1) parandatava või ümbertehtava tulirelva nimetus, mudel, kaliiber, number ja kogus;

2) parandamise või ümbertegemise kirjeldus, sealhulgas tehtud parandused või muutmised ja kasutatud materjalid;

3) parandamise või ümbertegemise aeg;

4) parandamise või ümbertegemise eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

(1) Relvur kontrollib pärast tulirelva parandamist või ümbertegemist, kas tulirelv vastab tehnilistele nõuetele.

(2) Tulirelva kontrollimise käigus tehakse vajaduse korral kontroll-laskmine, mille tulemus registreeritakse.

(3) Ümbertehtud tulirelva kasutamine tehnilise iseloomustuse või kasutusjuhendita on keelatud.

Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hävitamine, lammutamine, laskekõlbmatuks muutmine, parandamine ja ümbertegemine toimub asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud korras.

Siseministri 22. märtsi 2002. aasta määrus nr 53 „Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määruses nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „alaliigid“ sõnaga „liigid“;

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Ametivormi kandev ametnik kannab tulirelva nähtaval. Erariietes ametnik kannab tulirelva üldjuhul varjatuna, välja arvatud juhul, kui ametnik on selgelt identifitseeritav.“;

3) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt

„2) kanda ametirelva joobeseisundis.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Ühisoperatsioonis osaleva ametniku ametirelva ja selle laskemoona võib ametniku ühisoperatsiooni vahetust kaasamisest vabal ajal hoiustada ühisoperatsiooni eest vastutava isiku otsusel Politsei- ja Piirivalveametis.

(2) Ametirelva ja laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise kohta koostatakse käesoleva määruse lisa 1 kohane ametirelva ja selle laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise akt (edaspidi akt).“.