Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel sõlmitud haldusleping rakendusüksuse ülesannete täitmiseks programmperioodil 2007–2013 — RT I, 2012+03:00, 44

Tallinn, 23.10.12 nr 1.1-8/12-007 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikoodiga 70003158, kes on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 5 p 1 kohaselt määratud täitma rakendusasutuse ülesandeid elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine ja välisõhu kaitse” raames (edaspidi rakendusasutus), keda esindab minister Juhan Parts, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, registrikoodiga 90005946, keda esindab juhatuse liige Andrus Kimber (edaspidi rakendusüksus) ja kes on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 6 p 1 kohaselt määratud täitma elukeskkonna arendamise rakenduskava elukeskkonna arendamise rakenduskava raames rakendusüksuse ülesandeid, keda edaspidi nimetatakse eraldi pool või koos pooled, sõlmivad „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 11 lõike 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu eesmärk ja objekt 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte õigusi ja kohustusi seoses rakendusüksusele haldusülesannete täitmise üleandmisega struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel. 1.2. Lepingu objektiks on rakendusüksusele haldusülesannete täitmise üleandmine rakendusüksuse funktsiooni täitmiseks struktuuritoetuse seaduse mõistes prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine ja välisõhu kaitse” meetme „Säästva transpordi arendamine” (edaspidi meede) raames. 1.3. Rakendusasutus ja rakendusüksus juhinduvad lepingu objektiks olevate haldusülesannete üleandmisel ja täitmisel struktuuritoetuse seadusest, halduskoostöö seadusest, majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2012. a määrusest nr 60 „Säästva transpordi arendamise toetamise tingimused ja kord” (edaspidi meetme määrus) ning teistest asjaomastest õigusaktidest (sh rakendusasutuse poolt kinnitatavast meetme rakendamise eeskirjast). 1.4. Rakendusasutus annab rakendusüksusele meetme rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: 1.4.1. taotlusvoorude väljakuulutamine; 1.4.2. taotluste vastuvõtmine; 1.4.3. taotluste ja taotlejate nõuetele vastavuse kontroll; 1.4.4. taotluste ja taotlejate nõuetele vastavuse kontrolliga seotud paikvaatlus valimi alusel; 1.4.5. taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine; 1.4.6. taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise puhul taotluste rahuldamata jätmise otsuste tegemine; 1.4.7. taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste tegemine; 1.4.8. taotluste rahuldamise otsuste muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.4.9. taotlejale taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse edastamine; 1.4.10. toetuse saajatelt kinnituskirjade vastuvõtmine ja vastavatest tähtaegadest kinnipidamise jälgimine. Tähtaegadest mittekinnipidamise korral kaalutlusõigus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 1.4.11. taotluse rahuldamise otsuse saanud projektide, elluviimisega seotud toimingute teostamine, sealhulgas: 1.4.11.1. hankedokumentide eelkontrolli teostamine; 1.4.11.2. järelevalve teostamine sõlmitud hankelepingute täitmise üle; 1.4.11.3. projektide kulude (kuludokumentide) abikõlblikkuse kontroll; 1.4.11.4. väljamaksete teostamine töövõtjale või toetuse saajale; 1.4.11.5. väljamaksetaotluste vormistamine ning makseasutusele edastamine vastavalt rahandusministri 28. veebruari 2007. a määrusele nr 14 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kasutamise ja väljamaksmise aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid”; 1.4.12. järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle (paikvaatlus, sh ettekirjutuse tegemine toetuse saajale ja ettekirjutuse täitmise jälgimine, paikvaatluse dokumenteerimine ning dokumentide hoidmise ja säilitamise tagamine vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele); 1.4.13. auditeeriva asutuse ja rakendusasutuse teavitamine rikkumistest; 1.4.14. kinnitamine, et juhtimis-ja kontrollisüsteemid tagavad piisava kindluse kulude abikõlblikkuse osas; 1.4.15. struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete, seire, hindamise ja auditi jaoks andmete kogumine, säilitamine ja struktuuritoetuse registrisse sisestamine vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning struktuuritoetuse registri volitatud töötleja ülesannete täitmine ja projektide haldamine meetme osas vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrusele nr 126 „Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus”; 1.4.16. rakendusüksuse aasta seirearuande ja muude aruannete koostamine ja esitamine rakendusasutusele vastavalt meetme rakendamise eeskirjas toodud sätetele; 1.4.17. toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentatsiooni kättesaadavuse korraldamine vastavalt Euroopa Komisjoni, ning Eesti õigusaktides sätestatule ja dokumentide säilimise tagamine 31. detsembrini 2025; 1.4.18. teiste rakendusüksusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. 2. Lepingus kasutatavad mõisted Lepingus kasutatakse mõisteid STS-i, halduskoostöö seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide tähenduses. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 3.1.1. Rakendusasutusel on mis tahes ajahetkel õigus teostada rakendusüksuse tegevuste üle järelevalvet struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 3 ja meetme määruse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud haldusülesannete täitmisel ning viia läbi järgmisi kontrollitoiminguid: 3.1.1.1. kontrollida struktuuritoetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3.1.1.2. saada kirjalikke ja suulisi seletusi; 3.1.1.3. siseneda rakendusüksusele etteteatamisel või ette teatamata järelevalve teostamiseks rakendusüksuse või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on seotud struktuuritoetuse kasutamisega ning teostada paikvaatlust; 3.1.1.4. tuvastada, kas rakendusüksus on kontrollinud ja kooskõlastanud toetuse saaja poolt koostatud hankedokumendid ning kas hanke läbiviimisel on järgitud riigihangete seadust; 3.1.1.5. teha rakendusüksusele järelevalve korras ettekirjutus; 3.1.1.6. kontrollida rakendusüksusele tehtud ettekirjutuse täitmist, kui ettekirjutus on tehtud; 3.1.1.7. saada rakendusüksuselt informatsiooni abinõude kohta, mis on rakendatud rikkumiste edaspidiseks vältimiseks; 3.1.1.8. tuvastada, kas rakendusüksus kasutab nõuetekohast Euroopa Liidu sümboolikat materjalide, seadmete, objektide jmt tähistamisel või on juhendanud toetuse saajat vastavatest nõuetest; 3.1.1.9. osaleda projektikoosolekutel. 3.1.2. Avastatud rikkumistest teavitamine ja vastava aruande koostamine toimub Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” sätestatud korras. 3.1.3. Rakendusüksusele tehtud ettekirjutuse mittetäitmise korral võetakse rakendusüksus vastutusele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest lepingu punktis 4 toodud korras. 3.1.4. Rakendusasutusel on õigus auditeerida rakendusüksuse tegevust haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 3.1.5. Rakendusasutusel on õigus teha rakendusüksusele ettepanekuid muudatusteks struktuuritoetuse kasutamise protseduurides. 3.1.6. Rakendusasutus ja rakendusüksus kohustuvad vastastikku vahetama meetme rakendamist ja planeerimist puudutavat informatsiooni. 3.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 3.2.1. Rakendusüksusel on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid projektide rakendamise protseduuride muutmiseks ja täiendamiseks. 3.2.2. Rakendusüksusel on õigus vajadusel meetme rakendamisse, sealhulgas järelevalve teostamisse toetuse saaja üle, kaasata Tehnilise Järelevalve Ametit, kes võib kaasamise korral nõustada rakendusüksust projekti tehnilise järelevalve, sh hankedokumentide eelkontrolli, tegemisel oma pädevuse piires tehnilise oskusteabega (vastavalt ameti põhimäärusele). 3.2.3. Rakendusüksus kohustub täitma lepingus sätestatud haldusülesandeid vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele. 3.2.4. Rakendusüksus tagab struktuuritoetuse kasutamise eesmärgipärasuse ning õigusaktidele ja käesolevale lepingule vastavuse. 3.2.5. Rakendusüksus vastutab järelevalve teostamise eest toetuse saaja tegevuse ja toetuse kasutamise üle. Rakendusüksus juhindub järelevalve teostamisel struktuuritoetuse seaduse §-st 31 ja selle alusel antud õigusaktidest. Rakendusüksus viib paikvaatlust projektide üle läbi ajahetkel, mil on võimalik tuvastada, kas projekt vastab toetuse taotluse rahuldamise otsuses toodule. Paikvaatluste läbiviimisel järgitakse korda, mis on sätestatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud järelevalve üldjuhendis. 3.2.6. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust järelevalve käigus avastatud rikkumistest, mis nõuavad ettekirjutuse tegemist. Rikkumisega on tegemist siis, kui struktuuritoetuse kasutamine on vastuolus kehtivate õigusaktide või toetuse andmise otsusega või on tuvastatud asjaolusid, mis ohustavad struktuuritoetuse kasutamisele seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud kujul. Rakendusüksus kohustub kontrollima ka rakendusasutuse poolt tehtud ettekirjutuse täitmist toetuse saaja juures. 3.2.7. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust ettekirjutuse täitmisest või täitmata jätmisest. 3.2.8. Rakendusüksus on kohustatud viivitamatult informeerima rakendusasutust olukorrast, kus talle pandud haldusülesannete täitmine osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse lepingu täitmise eesmärgil ning sõlmivad vajadusel kokkuleppe lepingu muutmiseks, mis vormistatakse lepingu lisana. 3.2.9. Rakendusüksusel on kohustus tagada rakendusasutuse ja auditeeriva asutuse audiitoritele ja järelevalvet teostavatele ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, samuti korraldada auditeerimise planeerimist ja aruandlust vastavalt õigusaktidele. 3.2.10. Täiendava ülevaate saamiseks meetme elluviimisest võivad toimuda rakendusasutuses või rakendusüksuses vajadusel koosolekud, kus rakendusüksus annab ülevaate projektide rakendamisest. 4. Rakendusüksuse tegevuspiirangud ja vastutus 4.1. Rakendusüksus peab oma tegevuses arvestama halduskoostöö seaduse §-s 15 nimetatud piirangutega. 4.2. Kui rakendusüksus ei täida talle lepinguga pandud ülesandeid, teavitab rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi. 4.3. Lepingus ettenähtud, mis tahes kohustuste korduval (üle kahe korra aastas) täitmata jätmisel või olulisel rikkumisel rakendusüksuse poolt on rakendusasutusel õigus nõuda rakendusüksuselt leppetrahvi kuni 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot. 4.4. Punktis 4.2 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse volituste lõpetamise ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. 5. Vaidluste lahendamine 5.1. Rakendusasutus ja rakendusüksus kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 5.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis tehakse seda kohtu korras vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 6. Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 6.2. Rakendusasutusel on õigus arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõigetes 3 ja 4 sätestatut leping ennetähtaegselt ühepoolselt muuta või lõpetada: 6.2.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist; 6.2.2. kui rakendusüksus on halduslepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 6.2.3. kui rakendusüksus ei täida talle seaduse ja lepinguga pandud kohustusi nõuetekohaselt ja rakendusüksus ei ole 1 kuu jooksul rakendusasutuse vastavasisulisest nõudest asunud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi täitma; 6.2.4. kui rakendusüksus ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. Sellisel juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse volituste lõpetamise ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. 6.3. Rakendusüksusel on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 6.4. Lepingu ennetähtaegsest ühepoolsest muutmisest või lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 2 kuud, välja arvatud punkti 6.2.1 juhul, mil võib lepingu lõpetada ka lühema etteteatamistähtajaga. 6.5. Kui käesolev leping mis tahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetatakse, kohustub rakendusüksus haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks andma kõik haldusülesannete täitmisega seotud dokumendid viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul üle rakendusasutusele või tema poolt näidatud isikule või asutusele. 7. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 8. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Käesolev leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajani 31. detsember 2025 (kaasa arvatud). 9. Lõppsätted 9.1. Halduslepingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. 9.2. Leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. 10. Pooled RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Harju 11, 10151 Tallinn Rävala pst 8, 10143 Tallinn Telefon: 625 6330 Telefon: 627 4185 Faks: 631 3660 Faks: 627 4170 RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Juhan Parts Kalev Aun minister juhatuse esimees