Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega (õppimiskohustuse kehtestamine)

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lihtsustatud õppe õpilane teeb loovtöö III kooliastmes. Toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö 8., 9. või 10. õppeaastal. Kui kooli õppenõukogu otsustab, et õpilane ei ole loovtöö koostamiseks võimeline, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Loovtööd hinnatakse mitteeristavalt ning selle tegemine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. Hooldusõppe õpilane loovtööd ei tee.”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kool arvestab lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. Paragrahvi 1 lõikes 22 sätestatud juhul esitab taotluse põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isik. Hooldusõppe õpilasele mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamine ei kohaldu.”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kool korraldab õpilasele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks ja koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osaliste tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.”; 4) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt teise keelena, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena koolieksami.”; 5) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilastel 12 aastat.”; 6) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Põhikooli lõpetanud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele võimaldab kool lisaõpet vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 50.”; 7) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kooli õppekavas esitatakse: 1) üldosa, milles kirjeldatakse lisaks põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatule loovtöö temaatika valik ning juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted; õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused; lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilasele karjääriteenuste korraldamise põhimõtted; 2) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad; 3) hooldusõppe õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad.”; 8) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 lõike 7 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) lihtsustatud õppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa, õppeainete õpitulemused kooliastmeti ja klassiti ning õppesisu klassiti; 2) toimetulekuõppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete rõhuasetused arengutasemete kaupa, õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa.”; 10) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kooli õppekavas esitatakse § 5 lõike 3 punktis 1 toodud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele karjääriteenuste korraldamise põhimõtted hiljemalt 1. septembriks 2026. a.”; 11) määruse lisa 1 kehtestatakse uue sõnastuses (lisatud); 12) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 13) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe formaalõppe osana arvestamise eesmärk on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel.”; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. (11) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.”; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kool korraldab õpilastele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks ja koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osaliste tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.”; 4) paragrahvi 16 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(karjääriõpe, -info ja -nõustamine)”; 5) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat”; 6) paragrahvi 17 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõna „varasemat”; 7) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kord õppeaastas toimuval arenguvestlusel kooli õppekavas kehtestatud korras.”; 8) paragrahvi 21 lõike 4 viimast lauset täiendatakse lauseosaga „, arvestades lõikes 2 sätestatud hindeskaalat ja lõikes 3 kirjeldatud protsendivahemikke”; 9) paragrahvi 21 lõike 5 viimast lauset täiendatakse lauseosaga „, arvestades lõikes 3 kirjeldatud protsendivahemikke”; 10) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt § 15 lõikele 10 arvestab õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana.”; 11) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja konkreetse õppeaine hindamise erisustest.”; 12) paragrahvi 22 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kool paneb 9. klassi õpilasele aastahinded Eesti hariduse infosüsteemis välja hiljemalt 1. juunil, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.”; 13) paragrahvi 23 lõiked 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt teise keelena, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud eesti keele B1- või B2-keeleoskustasemega või testide andmekogus läbiviidava eksami korral ühtsete ülesannetega üle kahe keeleoskustaseme (B1/B2) lõpueksamiga. (12) Õpilane, kelle emakeel Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel ei ole eesti keel ja kes on asunud hiljemalt 2023/2024. õppeaastal õppima eesti keele ainekava alusel, võib sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele või eesti keele teise keelena eksami.”; 14) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Kui õpilane sooritas B2-tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemust. (14) Ühtse põhikooli lõpueksami valikeksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina.”; 15) paragrahvi 24 lõike 6 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „korraldus” tekstiosaga „, sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise alused”; 16) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) karjääriteenuste korraldamine, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;”; 17) paragrahvi 24 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Valdkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õppeainete õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktilised tööd ja kodukohaga seotud näited esitatakse õppeainete kaupa klassiti.”; 18) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kooli õppekava viiakse määruse lisaga 7 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2026. a.”; 19) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 20) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Õpilase õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarse õppe vormis 72) kursust (1 kursus on 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti).”; 2) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B1-keeleoskustasemega võõrkeelt.”; 3) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õpilase kohustusliku õppekoormuse hulka arvatakse valikõppeaine riigikaitseõpetuse käesoleva määruse lisas 12 nimetatud valikkursus „Riigikaitse” ning valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi olla vähem kui 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti.”; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 71–73 järgmises sõnastuses: „(71) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe formaalõppe osana arvestamise eesmärk on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel. (72) Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. (73) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.”; 5) paragrahvi 11 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi), rakendada õppemahu arvestamise alusena arvestuspunkte, samuti võib kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut ning tunnijaotusplaani.”; 6) paragrahvi 11 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, võivad õppekavad olla koostatud, arvestamata lõigetes 5–7 esitatud nõudeid valikkursuste mahtudele.”; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kool korraldab õpilastele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks ja koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osaliste tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.”; 8) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „(karjääriõpe, -info ja -nõustamine)”; 9) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja sõna „varasemat”; 10) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab vastavalt § 11 lõikele 72 õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes muus haridusasutuses koolis õpetatava osana. Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja konkreetse õppeaine või kursuse hindamise erisustest.”; 11) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õpilane, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, peab sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.”; 12) paragrahvi 19 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õppekorraldus, sealhulgas vähemalt kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused, õppesuundade kirjeldused nende olemasolul, õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted, sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise kord, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus, õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, erinevate õppekeelte kasutamine;”; 13) paragrahvi 19 lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldamine ning karjääriteenuste korraldamine, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;”; 14) paragrahvi 19 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ainevaldkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamine, läbivate teemade käsitlemine ja õppeainete teiste õppeainetega lõimingu viisid esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktilised tööd ja kodukohaga seotud näited esitatakse kursuste kaupa või lõimituna. Valikõppeainete ja valikkursuste kavades esitatakse õppeaine või kursuse kirjeldus, õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu.”; 15) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” tehakse järgmise muudatused: 1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määrust ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 231–233 sätestatud teise taseme õppe kohta.”; 2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Kutseõppe sisu aluseks on eelkõige: 1) riigisisesed või rahvusvahelised standardid; 2) riigi hariduspoliitilised eesmärgid; 3) Euroopa Liidu Nõukogu soovitused; 4) sotsiaalpartnerite sisend; 5) nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted.”; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Õppe pakkumisel kasutatakse asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis arvestavad õpilaste vajadusi ja toetavad õpiväljundite saavutamist. (12) Statsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud õpilastele, sealhulgas õppimiskohustuslikele õpilastele, kellele õppimine on põhitegevus. Statsionaarses õppes on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel, suurem osakaal kui iseseisval tööl. (13) Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud õpilastele. Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal õpilase iseseisval tööl.”; 4) paragrahvi 3 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sealhulgas e-õppe, praktilise töö või töökohapõhise õppena) ja selles osalevad õpilane ja õpetaja või juhendaja. (3) Praktika on õppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. Praktika maht määratakse kooli õppekavas. (4) Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes õpetaja või juhendaja antud töö- või õppeülesannetest. Iseseisev töö on õpetaja või juhendaja poolt eesmärgistatud ja tagasisidestatud.”; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Statsionaarses õppevormis toimuva 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal on 15 kuni 30 protsenti õppekava kogumahust.”; 6) paragrahvi 3 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Õpingute lõpetamiseks on vajalik saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilistes tööolukordades toimuva oskuste demonstratsiooni, kutseeksami, koolieksami või riigieksamiga vastavalt määruses konkreetse kutseõppe liigi kohta sätestatule. (7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses, riigieksamite korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigetes 2 ja 4 ning oskuste demonstratsiooni ja koolieksami korraldus reguleeritakse kooli õppekorralduseeskirjas.”; 7) paragrahvi 3 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kutsehariduse tasemeõppe alus on vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõikele 2 õppekava. Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.”; 9) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kutsekeskhariduse” sõnaga „kooli”; 10) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega kooskõlas §-s 2 sätestatuga.”; 11) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kool arvestab kutsekeskharidusõppe õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke, pakkudes õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajaduse korral koostööd teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas.”; 12) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppekava koosneb moodulitest. (2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid. (3) Mooduli õpiväljundid kirjeldatakse selgelt ja mõõdetavalt, et õpilasel oleks võimalik nende saavutatust tõendada ning õpetajal või juhendajal hinnata õpilase teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist. (4) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ning õpiväljunditega määratud oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest. (5) Õppekavas eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid. Kutseõppe õppekavades esitatakse põhiõpingute ja valikõpingute moodulid. Kutsekeskhariduse õppekavas esitatakse lisaks põhi- ja valikõpingute moodulitele ka üldharidusõpingute moodulid. (6) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid. (7) Õppekava põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas peavad toetama tööturul rakendumiseks vajalike kompetentside omandamist. Põhiõpingute moodulid koostatakse selliselt, et neid saab aluseks võtta täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele. (8) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. (9) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi, seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste ja tööelu üldoskuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad 10–20 protsenti õppekava mahust ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras. (10) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised: 1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta; 2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu; 3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja oma töötulemuste eest vastutada; 4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust; 5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis; 6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena; 7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd; 8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat; 9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. (11) Üldharidusõpingute moodulitega määratakse kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi üldkeskhariduse standardiga kooskõlas olevad õpiväljundid.”; 13) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute moodulite sisu, valikut ja õppe mahtu ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.”; 14) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 32 lõikes 8” tekstiosaga „§ 311 lõikes 3”; 15) paragrahvi 10 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.”; 17) paragrahvi 11 lõige 3, § 12 lõige 11 ning § 13 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 19 lõikes 1 asendatakse arv „30” arvuga „60”; 19) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 19 lõikes 2 ja § 25 lõikes 2 asendatakse arv „15” arvuga „30”; 21) paragrahvi 20 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.”; 22) paragrahvid 21 ja 23 tunnistatakse kehtetuks; 23) määrust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses: „51. peatükk Neljanda taseme kutsekeskharidusõpe § 231. Kutsekeskharidusõpe (1) Kutsekeskharidusõpe on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille õppekava täitmisel täies mahus omandab õpilane koos kutse- või erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse. (2) Kutsekeskharidusõppe läbiviimisel on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, et tagada noorte ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. (3) Kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. Õpinguid võivad alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid, mille olemasolu hindab kool kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimuste põhjal. § 232. Kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Kutsekeskharidusõppe eesmärk on üldhariduslike ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutse- või erialal ja õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel. (2) Kutsekeskharidusõppe läbinud õpilane: 1) kavandab teadlikult enda arengut ja karjääri, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, hinnates adekvaatselt oma võimeid ja võimalusi ning olles teadlik erinevatest tööturu suundumustest; 2) planeerib ja juhib oma õppimist ja töötamist, hangib sihipäraselt õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet, kasutades sobivaid ja usaldusväärseid allikaid, erinevaid õpistrateegiaid ning vajaduse korral juhendamist ja abi; 3) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades suhtlusolukordi ja -partnereid ning kasutades sobivaid väljendusviise ja sõnavara, sealhulgas erialaterminoloogiat; 4) suhtleb võõrkeeles erinevates igapäevaelu ja tööga seotud olukordades iseseisva keelekasutaja tasemel, väärtustades keelelist ja kultuurilist mitmekesisust; 5) teeb koostööd seatud eesmärkide saavutamiseks, tegutsedes ülesannete täitmisel vastutustundlikult nii iseseisvalt kui ka kollektiivi liikmena, lähtudes üldinimlikest ja demokraatliku ühiskonna väärtustest; 6) arvestab igapäevaelus ja töötamisel jätkusuutliku arengu põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; 7) väärtustab enda seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse ja kultuuripärandiga ning mõistes vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena enda rolli ja sotsiaalset vastutust; 8) rakendab kutseala valdkonnas töötamiseks vajalikke kompetentse ning õpitud põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides, täites iseseisvalt mitmekesiseid töö- ja õppeülesandeid; 9) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ka ühiskonnale, lahendades töö- ja õppeülesannetega seonduvaid probleeme eesmärgipäraselt ja loovalt ning kohandades oma tegevust vastavalt muutuvatele olukordadele; 10) toimib aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna, järgides demokraatia põhimõtteid ning ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja käitumisnorme; 11) teeb põhjendatud otsuseid nii töö- kui ka igapäevaelu küsimuste lahendamisel, kasutades matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; 12) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi nii isiklikel kui ka tööalastel eesmärkidel eesmärgipäraselt ning vastutustundlikult; 13) kaitseb teadlikult oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid; 14) oskab teadlikult planeerida oma rahaasju igapäevases majandamises, tehes rahaasjades arukaid, vastutustundlikke ja majanduslikult jätkusuutlikke otsuseid isikliku ja ühiskondliku heaolu tagamiseks. (3) Kutsekeskharidusõppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks keskendutakse õppe läbiviimisel õpilase: 1) iseseisvumise, tema maailmapildi kujunemise ja elus toime tuleku toetamisele; 2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; 3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; 4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele; 5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele. § 233. Õppe maht Õppe maht kutsekeskharidusõppes on 240 arvestuspunkti, mis jaguneb põhiõpinguteks, üldharidusõpinguteks ja valikõpinguteks. § 234. Põhiõpingud kutsekeskharidusõppes (1) Põhiõpingute õppe maht kutsekeskharidusõppes on 125 arvestuspunkti, seejuures on praktika õppe maht vähemalt 25 arvestuspunkti. (2) Põhiõpingute moodulid jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ning valitavateks põhiõpingute mooduliteks. (3) Ühised põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega õppekava kõigile suundadele ja spetsialiseerumistele. (4) Ühistest põhiõpingute moodulitest moodustavad 30 arvestuspunkti ulatuses õpinguid sissejuhatavad moodulid, mille õppe eesmärgiks on arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel, sealhulgas kutse-, eri- või ametiala valikul. Õpinguid sissejuhatavate moodulite kirjeldused 20 arvestuspunkti ulatuses esitatakse määruse lisas 3 ja kümne arvestuspunkti ulatuses arvestatakse mooduli või moodulite koostamisel kutseala valdkonna spetsiifikat. (5) Valitavad põhiõpingute moodulid seonduvad suunavaliku või spetsialiseerumisega või nende mõlemaga. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumine võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratakse kindlaks konkreetse suunavaliku sees. (6) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. (7) Põhiõpingute moodulite õpiväljundite saavutatust hinnatakse praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil. Hindamine viiakse läbi koostöös kooli ja sotsiaalpartneritega ning see võib toimuda osade kaupa kogu õppe jooksul. § 235. Üldharidusõpingud kutsekeskharidusõppes (1) Üldharidusõpingute õppe maht on vähemalt 80 arvestuspunkti. (2) Kohustuslikud üldharidusõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) keel ja kirjandus või eesti keel teise keelena ja kirjandus, 14 arvestuspunkti; 2) matemaatika, 12 arvestuspunkti; 3)võõrkeel keeleoskustasemel B1, 4,5 arvestuspunkti; 4) võõrkeel keeleoskustasemel B2, 7,5 arvestuspunkti; 5) loodusained, 18 arvestuspunkti; 6) sotsiaalained, 13 arvestuspunkti; 7) visuaal- ja helikultuur, 4 arvestuspunkti; 8) kehakultuur, 5,5 arvestuspunkti; 9) riigikaitseõpetus, 1,5 arvestuspunkti. (3) Õpilasel, kes on omandanud põhihariduse eesti keelest erineva õppekeelega koolis või klassis ja kes vajab tuge eesti keeles õpingute jätkamiseks, võib asendada kohustusliku üldharidusõpingute mooduli „Keel ja kirjandus” mooduliga „Eesti keel teise keelena ja kirjandus”. (4) Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused kehtestatakse määruse lisas 3. § 236. Valikõpingud kutsekeskharidusõppes (1) Valikõpingute õppe maht on 35 arvestuspunkti, mis sisaldab lõikes 6 sätestatud vabaõpinguid. (2) Kool pakub õppekavas alljärgnevaid valikõpingute mooduleid: 1) ettevõtlusõpe, õppe mahuga 4–6 arvestuspunkti; 2) riigikaitseõpetuse välilaager, õppe mahuga 1,5 arvestuspunkti; 3) täiendavad üldharidusõpingute moodulid, mis võimaldavad õpilasel täiendada oma ettevalmistust õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel, õppe mahuga 5–30 arvestuspunkti. (3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid, mille kirjeldused on ühesuguse nimetuse, õppe mahu, õpiväljundite ja nende hindamiskriteeriumitega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades, on esitatud määruse lisas 3. (4) Kool võib valikõpingutena pakkuda ka: 1) täiendavat praktikat, mis võimaldab õpilasel täiendada olemasolevaid ja arendada uusi erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi, õppe mahuga kuni 30 arvestuspunkti; 2) mooduleid sama õppekava teistest suundadest või spetsialiseerumistest, õppe mahuga kuni 15 arvestuspunkti; 3) piirkondlikul tööturuvajadusel põhinevaid valikõpingute mooduleid, mis hõlmavad rohkem kui ühe vastava piirkonna tööandja vajadustel põhinevate kompetentside õpet. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määrab kool kindlaks koostöös piirkonna tööandjatega arvestusega, et nende õppe maht jääb vahemikku 5–15 arvestuspunkti; 4) mooduleid järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest, õppe mahuga kuni 15 arvestuspunkti. (5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud täiendav praktika peab olema seotud õpitava suunavaliku või spetsialiseerumisega ning õpilase isiklike arenguvajadustega. (6) Valikõpingute hulka kuuluvad ka vabaõpingud õppe mahuga viis arvestuspunkti. Need on õpingud, mida õpilane valib oma huvidest ja soovidest lähtuvalt kooli teiste erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Vabaõpingutena võib arvestada ka õppija poolt mitteformaalse õppe ning töökogemuse kaudu omandatut. Kooli õppekavas fikseeritakse üksnes vabaõpingute õppe maht. (7) Lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 4 ja 6 sätestatud valikõpingute moodulite valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. § 237. Kutsekeskharidusõppes kujundatavad üldpädevused (1) Kutsekeskharidusõppes kujundatakse õpilastes järgmisi üldpädevusi: 1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; 2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sealhulgas suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis; 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri; 4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; 6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt; 7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; rakendada finantskirjaoskust; 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sealhulgas tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; 9) tegevuspädevus – suutlikkus rakendada kutseala mõisteid, seaduspärasusi, põhimõtteid ja tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides; kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja teaduslikke andmeid eesmärgi saavutamiseks või tööga seotud otsuste tegemiseks; juhtida oma tööd ning osaleda tulemuslikult meeskonnatöös, vajaduse korral ka kaastöötajaid tavapärastes olukordades juhendades; seostada tööprotsesse valdkonna praktikaga ja teha loogilisi järeldusi omandatud teadmiste põhjal; kasutada mitmekesiseid töövahendeid ning valdkonnaspetsiifilisi töövõtteid; kavandada ja läbi viia tööprotsesse, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. (2) Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Üldpädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas. § 238. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine (1) Kool väljastab lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega õpilasele, kes on: 1) täitnud õppekava täies mahus ja saavutanud selles kirjeldatud õpiväljundid; 2) tõendanud tööturule suundumiseks vajalikke kutseoskusi praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul; 3) sooritanud õpingute lõpetamiseks eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami, mille võib asendada õpilase soovi korral põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras läbiviidavate riigieksamitega vastavalt eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul, mil riigieksamite sooritamine on kohustuslik. (2) Õpilased, kes on õppinud eesti keelt teise keelena, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras. (3) Õpilased, kes on valikõpingutena valinud § 236 lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendavad üldharidusõpingud 30 arvestuspunkti mahus, sooritavad õpingute lõpetamiseks riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras. (4) Neljanda taseme kutsekeskharidusõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes, viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.”; 24) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Enne käesoleva sätte jõustumist kehtestatud riiklikud õppekavad ja Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse kooli õppekavad viiakse kooskõlla 51. peatüki nõuetega hiljemalt 31. augustiks 2026. a. Kooskõlla viimata kutsekeskhariduse kooli õppekavad sulgeb kool hiljemalt 1. septembril 2028. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. (4) Enne 2026/2027. õppeaastat kutsekeskhariduse õppekavadele vastu võetud õpilaste õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust hinnatakse seni kehtinud korras. (5) Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval õppeaasta lõpuni. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse käesoleva määruse enne 1. septembrit 2025. a kehtinud redaktsiooni. (6) 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 30 EKAPit, ning 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit, kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2026. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. (7) Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal õppekava rakenduskavas viiakse vastavusse § 3 lõikega 41 hiljemalt 1. septembriks 2026. a. Enne 1. septembrit 2026. a vastu võetud õpilaste õppekava rakenduskavas ette nähtud iseseisva töö osakaalule ei pea rakendama § 3 lõikes 41 kehtestatut.”; 25) määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks; 26) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 27) määrust täiendatakse lisaga 3 „Kutsekeskharidusõppe õppekavade kohustuslike põhiõpingute, üldharidusõpingute ja valikõpingute moodulite kirjeldused” (lisatud).

(1) Määruse § 1 punktid 1, 2, 4–8 ja 10–13, § 2 punktid 1, 2, 4–15 ja 18–20, § 3 punktid 1–6, 8–12 ja 15 ning § 4 punktid 1, 7, 14, 15 ja 17 jõustuvad 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 1 punktid 3 ja 9, § 2 punktid 3, 16 ja 17 ning § 3 punktid 7, 13 ja 14 jõustuvad 1. septembril 2026. a.