Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” muutmine

Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruses nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses: „41. peatükk Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist § 291. Rahandusministeeriumi nõusolek välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist (1) Riigieelarve seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud Rahandusministeeriumi nõusolek välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks loetakse antuks riigieelarve eelnõu koostamisel vastavate vahendite planeerimisega. (2) Ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon, kelle valitsemis- või haldusalasse taotleja kuulub, esitab riigieelarve eelnõu koostamisel planeerimata ja aasta jooksul lisandunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist taotluse Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale riigieelarve seaduse § 54 lõike 1 kohase nõusoleku saamiseks. Taotleja on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2 punktis 8 toodule füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. § 292. Välistoetuse projekti eelarve avamine enne välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise laekumist (1) Toetuse saaja esitab riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks taotluse eelarve avamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. (2) Ministeeriumi, Riigikantselei või põhiseadusliku institutsiooni valitsemis- või haldusalasse kuuluv asutus esitab nende välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile. Esmasel taotlemisel lisab asutus välistoetuse lepingu või muu rahastamisotsuse. (3) Ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitab enda ja oma valitsemis- või haldusala asutuse riigieelarve eelnõusse planeeritud nende välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele. (4) Ministeerium või Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitab riigieelarve eelnõusse planeerimata ja aasta jooksul lisandunud välistoetuse projektide, mida ei menetleta andmekogus, eelarve avamiseks taotluse Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale. Riigieelarve osakond kooskõlastab taotluse ja edastab selle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigieelarve osakond teavitab toetuse saajat taotluse kooskõlastamata jätmisest ja selle põhjustest. § 293. Erandid välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamisel enne nende laekumist (1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata välistoetustest hüvitatavatele lähetuskuludele, kui lähetuskulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest või majandustegevusest saadud või muudest tuludest ja vahendite hilisem laekumine suurendab sama liiki eelarvet. (2) STS § 16 alusel toetuse kasutamisel võib põhjendatud juhul teha ettemakse partnerile perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkti 10 tähenduses, välja arvatud riigiasutusele. Ettemakse võib teha Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 18 lõike 1 punkti 1, lõigete 2 ja 5, lõike 8 punkti 1 ja lõigete 9–11 kohaselt selliselt, et programmi elluviija suhtes kohaldatakse rakendusüksuse kohta sätestatut, partneri suhtes kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut ja taotluse rahuldamise otsusena käsitletakse lepingut.”.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist.