Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus

(1) Määrusega kehtestatakse naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla (edaspidi hoidla) ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatused, et kaitsta inimese tervist, vältida vee saastumist või selle ohtu.

(2) Määrust ei kohaldata üldkasutatavatele autokütusetanklatele, kemikaali hoiu-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohtadele ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas.

Hoidlad jagunevad sõltuvalt mahust

1) väikesed hoidlad, mille maht on 3 kuni 10 m³;

2) keskmised hoidlad, mille maht on üle 10 m³ ja kuni 5000 m³;

3) suured hoidlad, mille maht on üle 5000 m³.

(1) Hoidlad ja selle seadmed peavad olema lekkekindlad.

(2) Hoidla torustikud peavad olema kaitstud korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest.

(1) Suure ja keskmise hoidla maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolava naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse laialivalgumist.

(2) Üksiku hoidla või ühise kaitsevalliga ümbritsetud mitme hoidla piirde sisse jääv ala peab mahutama naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütust 1,1 korda suuremas mahus kui on suurima hoidla projektijärgne maht. See ala peab olema betoneeritud või kaetud vett, naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütust mitteläbilaskva inertse materjaliga.

(3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirde rajamine ei ole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne hoidla suurima mahuti projektijärgse mahuga.

(4) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata bituumenihoidlale, kuid ehitusprojektis tuleb ette näha naftabituumeni kogumise abinõud avarii korral.

(1) Suure ja keskmise hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoht peab olema ümbritsetud aiaga ja olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütust mitteläbilaskva inertse materjaliga.

(2) Suure ja keskmise hoidla maa-alused mahutid ja torustikud peavad olema varustatud lekete avastamise kontrollseadmetega.

(3) Hoidla maa-alune mahuti mahuga alates 1000 m³ peab olema kahekordse seinaga.

(1) Hoidla sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti ühiskanalisatsioonist või veekogust isoleerida.

(2) Hoidla sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti suublasse või ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse.

(3) Kohtreoveepuhasti koormuse vähendamiseks tuleb eraldada võimaliku saastatuse tekke piirkond, kust saastus kõrvaldatakse kuivpuhastusega.

(4) Naftasaaduse hoidla kohtreoveepuhasti peab koosnema vähemalt õlipüünisest ja siibrikaevust, mida peab saama suurema saastatuse korral sulgeda, et saastus lokaliseerida.

(1) Hoidla mahutite täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada saastatuse levikut või põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse laialivalgumist.

(2) Hoidla peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, peab hoidlal olema nähtavas kohas silt, millel on märgitud

1) mahuti number, kui mahuteid on rohkem kui üks;

2) mahuti valmistaja ja valmistamise aasta;

3) mahuti maht;

4) hoidla tehnilise kontrolli teostamise aeg.

Hoidla valdajal peab olema hoidla tehniline dokumentatsioon, mis peab sisaldama

1) hoidla ja seadmete ehitusprojekti;

2) teavet hoidla ja seadmete paigaldamise, kasutamise ja hooldamise nõuete kohta;

3) ülevaadet tehnilise kontrolli tulemusest;

4) teavet tehnilise kontrolli sageduse ja meetodite kohta.

(1) Hoidla lekke korral peab hoidla valdaja või käitaja kohe asuma saastatuse levikut tõkestama ning keskkonnaohtlikust lekkest teatama Häirekeskusele, hoidla asukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele ja Keskkonnainspektsioonile.

(2) Juhul kui valdaja ei ole hoidla omanik, tuleb valdajal viivitamata teatada hoidla lekkest ka selle omanikule.

(3) Hoidla juures peab olema võimaliku saastuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti.

(1) Sellise hoidla valdajal, mille mahutite maht on üle 100 m³, peab olema veekaitse eesmärkidel avarii likvideerimise kava, mis peab sisaldama

1) hoidla asukohaplaani ning veekogude ja põhjavee kaitstuse kirjeldust;

2) saastatuse leviku võimalikke suundi;

3) saastatuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas saastatuse leviku tõkestamise ja saastatuse ohutuks muutmise peamiste tehniliste võtete ülevaadet;

4) teavet saastatuse tõkestamise ja ohutuks muutmisega tegelevate isikute kohta.

(2) Avarii likvideerimise kava tuleb ajakohastada vähemalt iga kolme aasta tagant ja pärast saastatuse põhjustanud vahejuhtumit.

(3) Avarii likvideerimise ja likvideerimisabinõude ajakohastatud kava tuleb enne selle kasutuselevõttu kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Üle 100 m³ mahuga hoidla käitaja peab pidama hoolduspäevikut, mis peab sisaldama vähemalt

1) teavet hoidla kohta tehtud Keskkonnainspektsiooni ja tehnilise kontrolli ettekirjutustest ning nende täitmisest;

2) teavet hoidlas oleva naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse koguse kohta;

3) teavet hoidla hooldusseadmete ja igapäevaste hooldustööde kohta.

(1) Väikese hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 25 m.

(2) Keskmise hoidla kuja ulatus peab olema

1) vähemalt 50 m, kui hoidla maht on kuni 1000 m³;

2) vähemalt 100 m, kui hoidla maht on üle 1000 m³.

(3) Suure hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 150 m.

Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükki rakendatakse põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidmisehitiste suhtes, mis on rajatud alates 1. septembrist 2013.

Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.