Eesti Taimekasvatuse Instituudi põhimäärus

(1) Eesti Taimekasvatuse Instituut (lühend ETKI, edaspidi instituut) on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuv ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus.

(2) Instituudi ingliskeelne nimetus on Estonian Crop Research Institute.

(1) Instituudil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning eelarve.

(2) Instituudil on oma logo, mida võib kasutada instituudi dokumendiplangil ning muul instituudi trükisel ja meenel. Instituudil logo kasutamine kehtestatakse põllumajandusministri määruse lisaga.

(3) Instituut kasutab riigivappi riigivapi seaduse kohaselt ja riigilippu Eesti lipu seaduse kohaselt.

Instituudi postiaadress on J. Aamisepa 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva maakond. Väljaspool instituudi asukohta asuva struktuuriüksuse asukoht kooskõlastatakse põllumajandusministriga.

Instituudi teadus- ja arendustegevus toetab põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet, vähendab põllumajanduse keskkonnamõju ja aitab kaasa elurikkuse säilitamisele.

Instituut tegeleb põllumajanduskultuuride sortide ja agrotehnoloogiaga.

(1) Instituut tegeleb rakendus- ja alusuuringutega, uurides põllumajanduskultuuride keskkonnasõbralikke ja efektiivseid agrotehnoloogiaid, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile, samuti taimekaitset, taimetervist ja väetamist. Instituut teeb agrometeoroloogia seiret ja prognoose.

(2) Instituut tagab sortide säilitusaretuse, geneetiliste ressursside säilitamise ja uurimise ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise geneetiliste ressursside valdkonnas. Instituut aretab uusi sorte ja toimib seemnekeskusena, tegeledes kõrgpaljundus- ja sertifitseeritud seemnete müügiks tootmise ja turustamisega.

(3) Instituut pakub teadustuge nõuandesüsteemile, õigusloomeks ja riiklikuks järelevalveks, tutvustab uurimistulemusi infotehnoloogiliste rakenduste, koolituste, trükiste jm kaudu. Instituut korraldab tööalast ja vabahariduslikku koolitust oma pädevuse piires. Instituut teeb koostööd Eesti ja välisriikide õppe-, teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ning teiste institutsioonidega teadusliku uurimistöö, arendustegevuse, innovatsiooni ja majandusvaldkonnas.

(1) Instituuti juhib ja esindab instituudi direktor.

(2) Direktor valitakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi instituudi teadusnõukogu. Avaliku konkursi tulemuse alusel sõlmib põllumajandusminister direktoriks valitud isikuga töölepingu viieks aastaks.

(1) Direktor juhindub oma tegevuses instituudi autonoomia raames teadusnõukogu otsustest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. Instituudi tegevusvormist, riigivara kasutusest ja riigieelarvelisusest tulenevates küsimustes täidab direktor põllumajandusministri korraldusi ning teisi õigusakte.

(2) Direktor valmistab ette ja esitab põllumajandusministrile kinnitamiseks instituudi aastaeelarve.

(3) Lõikes 2 nimetatud otsuste elluviimisel tuleb direktoril lähtuda põhimõttest „täidan või selgitan” ja esitada teadusnõukogule vähemalt üks kord kvartalis aruanne aastaeelarve täitmise ning teadus- ja arendustegevuse käigu kohta. Direktori täiendav aruandekohustus tuleneb §-st 16.

(4) Direktor koostab ettepanekud teadus- ja arendustegevuse vajadusi ning rahalisi võimalusi arvestava struktuuri, sealhulgas struktuuriüksuste paiknemise, koosseisu ja töökorralduse kohta ning esitab need teadusnõukogule kinnitamiseks.

(5) Direktor teeb instituudi nimel tehinguid ja võib anda teistele isikutele volitusi tehingute tegemiseks. Instituudi juhtimisel annab direktor käskkirju ja igapäevases sisemises asjaajamises suulisi ja kirjalikke korraldusi. Direktor kehtestab instituudi asjaajamiskorra ja teised sisemise töökorralduse reeglid, mida ei ole otsustanud instituudi teadusnõukogu, samuti instituudi pakutavate kaupade ja teenuste hinnad.

(6) Direktor tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise.

(7) Direktorit asendab tema äraolekul asedirektor. Direktori ja asedirektori äraolekul määrab asendaja põllumajandusminister teadusnõukogu ettepanekul. Asendajal on direktori pädevus, kuni langeb ära asendatava äraoleku põhjus ja ta naaseb tööle.

(1) Instituudi tegevusega seotud küsimuste lahendamiseks põhimääruses määratud ulatuses moodustatakse viie- kuni kolmeteistliikmeline teadusnõukogu, mille liikmetest vähemalt kaks on põllumajandustootjate esindajad.

(2) Direktor teeb põllumajandustootjate ühendustele ning teistele teadus- ja arendusasutustele ettepaneku määrata nende esindajad teadusnõukogu liikmeteks. Põllumajandusminister kinnitab teadusnõukogu koosseisu direktori ettepanekul.

(3) Põllumajandusminister võib mõjuval põhjusel teadusnõukogu liikme tagasi kutsuda.

(1) Teadusnõukogu

1) kinnitab instituudi põhiülesannete täitmiseks teadus-, arendus- ja majandustegevuse strateegia;

2) viib läbi avaliku konkursi instituudi direktori ametikoha täitmiseks;

3) kinnitab teadus- ja arendustegevuse vajadusi ning rahalisi võimalusi arvestava struktuuri, sealhulgas struktuuriüksuste paiknemise, koosseisu ja töökorralduse;

4) valib avaliku konkursi korras instituudi teadustöötaja;

5) kinnitab asedirektori ja tema tööülesanded direktori ettepanekul;

6) annab hinnangu instituudi teadustulemustele ja -töö jätkamise otstarbekusele ning heakskiidu uutele teadus- ja arendustegevuse projektide taotlustele;

7) kinnitab instituudi teadus-, arendus- ja majandustegevuse aruanded;

8) otsustab teisi õigusakti alusel tema pädevuses olevaid küsimusi ja muid olulisi küsimusi, mis ei ole määratud kellegi teise pädevusse;

9) kehtestab teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra.

(2) Teadusnõukogu liikmel on õigus küsida ja saada direktorilt või asedirektorilt teavet kõigis instituudi tegevust puudutavates küsimustes. Teadusnõukogu võib otsuse sellise küsimuse lahendamiseks, mis ei ole loetletud lõikes 1, määrata direktori pädevusse.

(1) Teadusnõukogu liikmed valivad endi hulgast teadusnõukogu esimehe, kes korraldab teadusnõukogu tegevust. Vajaduse korral võivad teadusnõukogu liikmed valida teadusnõukogu aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid, kui viimane puudub või ei saa neid objektiivselt täita. Kui aseesimeest ei ole valitud või ta puudub või ei saa esimehe ülesandeid objektiivselt täita, täidab esimehe ülesandeid ametialaselt vanim teadusnõukogu liige, võrdse ametialase vanuse korral vanim liige.

(2) Teadusnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku teadusnõukogu esimees või teda asendav teadusnõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks nädal.

(3) Teadusnõukogu koosolek kutsutakse erakorraliselt kokku, kui seda nõuab kolmandik teadusnõukogu liikmetest või direktor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on taotluse esitanud teadusnõukogu liikmetel või direktoril õigus koosolek ise kokku kutsuda.

(4) Teadusnõukogu koosoleku päevakorra määrab teadusnõukogu esimees, arvestades lõikes 3 nimetatuga. Teadusnõukogu koosoleku kutses sisalduvale päevakorrale lisatakse otsuseprojektid ja otsustamiseks vajalik teave. Teadusnõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik teadusnõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 2/3 liikmetest.

(5) Teadusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole teadusnõukogu liikmetest. Teadusnõukogu liiget ei tohi koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine teadusnõukogu liige ega kolmas isik. Teadusnõukogu koosolekust võivad hääleõiguseta osa võtta direktor, asedirektor ja teised isikud, kelle kohalolekut peab teadusnõukogu vajalikuks.

(6) Teadusnõukogu koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab direktor. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud teadusnõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse teadusnõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(7) Teadusnõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud teadusnõukogu liikmetest. Igal teadusnõukogu liikmel on üks hääl. Teadusnõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav teadusnõukogu esimehe hääl. Koosolekult puuduv teadusnõukogu liige võib hääletada kirjalikult. Teadusnõukogu liige ei osale hääletamisel, kui tema osalemine läheks vastuollu objektiivsuse põhimõttega.

(1) Teadusnõukogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui sellise otsustamisprotsessiga on nõus kõik teadusnõukogu liikmed. Sel juhul saadab teadusnõukogu esimees otsuse eelnõu koos sinna juurde kuuluva teabega kõigile teadusnõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul teadusnõukogu liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. Kui teadusnõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

(2) Koosolekut kokku kutsumata tehtav otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole teadusnõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostab teadusnõukogu esimees koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli, millele lisatakse teadusnõukogu liikmete kirjalikud seisukohad, ning saadab selle viivitamata teadusnõukogu liikmetele ja direktorile. Kui kõik teadusnõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida teadusnõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.

(1) Teadusnõukogu koosoleku võib korraldada, kasutades reaalajas toimuvat ülekannet Interneti või muu tehnilise lahenduse vahendusel nii, et mitmesuunaline side võimaldab igal teadusnõukogu liikmel ühel ajal näha ja kuulda teisi teadusnõukogu liikmeid ning sõna võtta.

(2) Lõikes 1 nimetatud viisil koosoleku pidamine peab olema märgitud teadusnõukogu koosoleku kutses. Koosoleku käik tuleb salvestada ja salvestis protokollile lisada, mida korraldab direktor.

(1) Teadusnõukogu dokumendid vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse, kui ei ole sätestatud teisiti. Teadusnõukogu elektroonilises vormis dokumente võib allkirjastada ka digitaalselt, samuti võib teadusnõukogu dokumente elektrooniliselt edastada ja säilitada.

(2) Kui teadusnõukogu kokkukutsumisel, koosoleku pidamisel või otsuste vastuvõtmisel rikuti seaduse või põhimääruse nõudeid, ei ole teadusnõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui teadusnõukogu koosolekul osalevad kõik teadusnõukogu liikmed. Sellisel teadusnõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui teadusnõukogu liikmed, kelle suhtes rikkumine aset leidis, otsust heaks ei kiida.

(1) Instituudi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub õigusaktides sätestatud korras.

(2) Instituudi tegevust finantseeritakse õigusaktides sätestatud korras.

(3) Intellektuaalomandist laekuv tulu kasutatakse majandusliku isetasuvuse põhimõttel.

(1) Instituut peab finants- ja statistilist arvestust ning koostab ja esitab aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras.

(2) Instituut esitab oma tegevuse ülevaated Põllumajandusministeeriumile viimase kehtestatud korras.

(3) Instituudile riigieelarvest eraldatud vahendite sihtotstarbelist kasutamist kontrollitakse õigusaktidega kehtestatud korras.

(4) Instituudi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle tehakse teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras.

Instituudi tegevuse korraldab ümber või lõpetab Vabariigi Valitsus Põllumajandusministeeriumi ettepanekul, kuulanud ära Teadus- ja Arendusnõukogu seisukoha.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Määrus jõustub 1. juulil 2013. a.

(2) Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi pooleliolevates haldusmenetluse asjades läheb asja lahendamine üle Eesti Taimekasvatuse Instituudile. Eesti Taimekasvatuse Instituut võib jätkata Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi nime kasutamist, kui see on vajalik seoses sordi tuntusega ning toodetud ja pakendatud seemne või taimse paljundusmaterjali turustamiseks.