Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord

Määrusega sätestatakse riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia), riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord.

(1) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 kohaldatakse määruses ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud vahenditele ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ega selle alusel antud õigusaktidega.

(3) Põhiseaduslikele institutsioonidele ei kohaldata § 14–16.

(1) Rahandusministeerium koostab eelarvestrateegia lähtudes eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teabest ja §-s 5 toodud andmetest.

(2) Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele eelarvestrateegia koostamiseks riigieelarve seaduse § 251 lõikes 1 nimetatud rahastamiskava maksimaalsed vahendite mahud riigieelarve seaduse §-s 32 sätestatud jaotuses. Rahastamiskava maksimaalsed vahendite mahud sisaldavad

1) valitsemisala tulemusvaldkondadele ja põhiseaduslikele institutsioonidele kavandatud maksimaalsete piirmääraga ja prognoositavate piirmäärata kulude mahtude jaotust;

2) investeeringute ja finantseerimistehingute kavandatud maksimaalsete piirmääraga ja prognoositavate piirmäärata mahtude jaotust.

(3) Rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude esitamisel võetakse aluseks kehtiv eelarvestrateegia vastava aasta kohta ning pärast eelarvestrateegia kinnitamist pikaajalise mõju ja katteallikatega Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused. Järgmise eelarvestrateegia perioodi viimase aasta aluseks võetakse sellele eelnev eelarveaasta, mida korrigeeritakse ühekordsete otsustega.

(4) Andmed eelarvestrateegia koostamiseks planeeritakse ühe euro täpsusega.

(1) Riigieelarve eelnõu ja selle seletuskirja koostab Rahandusministeerium lähtudes eelarvestrateegiast ja §-s 5 toodud andmetest.

(2) Riigieelarve eelnõu ülesehituses lähtutakse riigieelarve seaduse §-st 28.

(3)

(4) Riigieelarves planeeritakse vahendid ühe euro täpsusega.

(1) Ministeerium esitab Rahandusministeeriumile vajalikud andmed (edaspidi ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekt) eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamisel ja esitamisel lähtutakse §-s 18 nimetatud täpsustavatest juhistest, § 3 lõike 2 kohaselt valitsemisalale antud rahastamiskava maksimaalsetest vahendite mahtudest ning valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja alaeesmärkidest. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta.

(2) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti moodustavad

1) riigieelarve seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud programmid;

2) tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud koos selgitustega;

3) lõikes 3 nimetatud lisainformatsioon;

4) § 16 lõikes 1 nimetatud tulemusaruanne.

(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektis esitatakse selle olemasolul järgmine lisainformatsioon

1) riigieelarve eelnõus planeeritavad määrad ja piirmäärad koos selgituste ja arvestustega;

2) teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses;

3) riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 keskvalitsuse üksusena määratletud keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan;

4) vajaduse korral taotlused eelarvestrateegias ette nähtud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude suurendamiseks (edaspidi lisataotlused).

(4) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lisataotlused esitatakse eksperdihinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

(5) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määruse (edaspidi eelarveklassifikaator) alusel.

(5¹) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtivas aastases riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetust või arvu, esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus 30. aprilliks.

(6) Kui põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt, lähtutakse järgmisest

1) eelarvestrateegia projekt koostatakse ja esitatakse majandusliku sisu ning §-s 18 nimetatud täpsustavate juhiste ja § 3 lõikes 2 sätestatud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude alusel;

2) eelarvestrateegia projekti koostamisel arvestatakse lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõigetes 3–5 sätestatuga.

(1) Riigieelarve seaduse § 342 lõike 1 alusel võib Vabariigi Valitsus otsustada tõhustamiskava koostamise.

(2) Tõhustamiskavas esitatud muudatusettepanekute rakendamise otsustab Vabariigi Valitsus, määrates ettepanekute rakendamise eest vastutaja ja tähtaja.

(1) Tõhustamiskava koostamise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele koordineerib Rahandusministeerium.

(2) Tõhustamiskava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks võib Rahandusministeerium moodustada ministeeriumide ülese töörühma.

(3) Tõhustamiskava koostamise, tähtaja ja vastutaja otsustab Vabariigi Valitsus.

(4) Tõhustamiskava sisaldab muudatusettepanekuid koos mõjuanalüüsi, vastutajate ja muudatuse elluviimise tähtajaga.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti üle peavad ministrid läbirääkimisi valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduslikud institutsioonid võivad tutvustada oma eelarvestrateegia projekti Vabariigi Valitsusele.

(2) Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks vajalikud otsused vähemalt riigieelarve liigenduse detailsuses. Põhjendatud vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus langetada otsused ka ressursipõhiselt. Põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral selgitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegias tehtud muudatusi ja kirjeldab erimeelsusi koos põhjendustega.

(3) Ministeeriumid korrigeerivad vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele oma valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja esitavad korrigeeritud ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti Rahandusministeeriumile.

(4) Rahandusministeerium korrigeerib eelarvestrateegiat ja riigieelarve eelnõu ning esitab eelarvestrateegia kinnitamiseks ja riigieelarve eelnõu heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.

Riigieelarve eelnõu muutmine

Riigieelarve vahendite täiendav liigendamine ja liigenduse muutmine Vabariigi Valitsuses

Riigieelarves kinnitatud piirmääraga vahendite ning riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvate vahendite kasutamist pikendatakse ühe eelarveaasta võrra.

(1) Ministeeriumid täpsustavad Rahandusministeeriumiga enda ja oma valitsemisala asutuste järgmisesse eelarveaastasse ülekantavate riigieelarve vahendite mahtusid eelarveaastale järgneva aasta 15. maini ja avalikustavad ministri kinnitatud ülekantavad vahendid koos selgitustega ministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail.

(2) Ülevaade aruandeaasta eelarvesse üle kantud vahendite kasutamise ning ülevaade aruandeaasta eelarvest üle kantavate vahendite kohta esitatakse tulemusaruandes. Kui ülekandmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuste ümberkorraldamise või lõpetamisega, esitatakse lisaselgitused tulemusvaldkondade, programmi tegevuste või administratiivsete liigenduste muutuste kohta.

(3) Lõiget 2 ei kohaldata põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud juhul, kui ta ei ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.

Ülekantud vahendite võrra suureneb valitsemisala eelarveaastas kasutada olevate vahendite maht, seejuures riigieelarvet ei muudeta.

(1) Tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal koostatakse aruanne (edaspidi tulemusaruanne).

(2) Tulemusaruanded on sisendiks eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja riigi majandusaasta koondaruande koostamisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamisele.

Tulemusaruandes esitatakse

1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja selle programmidest, arengusuundadest, väljakutsetest ja olulistest tegevustest;

2) eesmärgid, mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed vähemalt tulemusvaldkonna ja programmi tasemel;

3) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse kaupa eelarve ning selle täitmine;

4) analüüs ja hinnang tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta, sealhulgas § 12 lõikes 2 nimetatud ülevaade;

5) kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele;

6) analüüs riigieelarve seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidesse panustamisest ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sätestatud ülesannete täitmisest.

(1) Ministeerium esitab tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal ning ministri kinnitatud tulemusaruande Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile 31. maiks.

(2) Ministeerium esitab või teeb Rahandusministeeriumile kättesaadavaks aruandeaasta ja eelnevate aastate eesmärkide, nende mõõdikute ja mõõdikute sihttasemete saavutamise andmed ning eelarve täitmise andmed eelarveklassifikaatori alusel hiljemalt §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal ning vajaduse korral korrigeeritud andmed 31. maiks.

Põhiseaduslik institutsioon esitab hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30. aprillil Rahandusministeeriumile vabalt valitud vormis oma tegevuste ülevaate. Põhiseaduslik institutsioon, välja arvatud Riigikontroll, esitab selle lisaks Riigikontrollile. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaate kinnitab asutuse juht.

(1) Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist, koostab riigieelarve täitmise ülevaateid ja avalikustab riigieelarve täitmise andmed oma veebilehel. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmisest kaks korda aastas.

(2) Ministeeriumid teevad eelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumile kättesaadavaks eelarveklassifikaatori alusel kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavaga.

(3)

(4)

Rahandusministeerium esitab ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise ajakava hiljemalt novembri esimesel tööpäeval ning täpsustavad juhised hiljemalt detsembri viimasel tööpäeval.

(1) Eelarvestrateegia ja riigieelarve ning nende aluseks olevad materjalid avalikustab Rahandusministeerium oma veebilehel pärast eelarvestrateegia kinnitamist, riigieelarve eelnõu heakskiitmist ja muutmist ning riigieelarve vastuvõtmist.

(2) Tõhustamiskava avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

(3) Tulemusaruande avalikustab ministeerium oma veebilehel vahetult pärast selle kinnitamist.

(4) Rahandusministeerium valmistab ette ning ministeerium avaldab oma veebilehel detailsed eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed masintöödeldaval viisil tulemusaruande juures.

(5) Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse põhiseaduslikule institutsioonile vaid siis, kui ta on algatanud oma eelarve liigendamise riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.

Määruse § 14–16 kohaldatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarvele.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.