Vandetõlgi seadus

Käesolev seadus sätestab vandetõlgi kutsetegevuse alused.

(1) Vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid.

(2) Eestis võib vandetõlgi kutsenimetuse all vandetõlgi kutsetegevusega tegeleda üksnes isik, kellele on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras antud vandetõlgi kutse. Vandetõlgi kutset tõendab valdkonna eest vastutava ministri poolt väljastatud vandetõlgi kutsetunnistus, mille kohta on andmed avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel.

(3) Vandetõlgi kutsetegevusega võib tegeleda ka välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel.

(1) Vandetõlk on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde või võõrkeelest eesti keelde (edaspidi tõlkesuund).

(2) Isik on vandetõlgi kutsenimetuse all pädev tegelema vandetõlgi kutsetegevusega ainult sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus.

(3) Kui isikule on antud vandetõlgi kutsetunnistus kahe või enama võõrkeelega seotud tõlkesuunal tegutsemiseks, loetakse, et ta on pädev tõlkima ka ühest kutsetunnistusel märgitud võõrkeelest teise kutsetunnistusel märgitud võõrkeelde.

Vandetõlgi kutsenimetus viitab vandetõlgi tõlkesuunale. Kui vandetõlk on pädev tõlkima mõlemal ühe võõrkeelega seotud tõlkesuunal, viitab tema kutsenimetus sellele võõrkeelele.

(1) Dokumentide tõlkimise teenuse osutamisel vandetõlk

1) tõlgib dokumente (edaspidi vandetõlgi tõlge);

2) kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust;

3) kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust.

(2) Vandetõlk on kohustatud avaliku ülesande täitmise korras tõlkima

1) Riigi Teatajas avaldatud seadusi võõrkeelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel;

2) Riigi Teatajas avaldatavaid välislepinguid eesti keelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel.

(3) Vandetõlk peab oma kutsetegevuse raames nõustama isikuid dokumentide tõlkimisega seotud küsimustes.

(4) Isiku soovil korraldab vandetõlk oma kutsetegevuse raames tõlgitava dokumendi või tõlke apostille’ga kinnitamise notari poolt.

Vandetõlgile on lubatud kõik kõrvaltegevused, mis ei kahjusta tema erapooletust ja väärikust ega usaldatavust vandetõlgi kutse suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti.

(1) Kõiki dokumente, mille tõlge peab välisriigi või Eesti õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik.

(3) määrusega täpsemad nõuded ja korra vandetõlkidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.

(1) Vandetõlgi tõlkega võtab vandetõlk vastutuse tõlke õigsuse eest.

(2) Vandetõlk märgib tõlkele

1) tõlkesuuna;

2) tõlke registreerimise numbri, aja ja koha;

3) oma nime, kutsenimetuse ja kutsetunnistuse numbri ning selle väljaandmise aja;

4) kontaktandmed;

5) muud vajalikud andmed.

(3) Vandetõlk allkirjastab tõlke ja lisab sellele oma pitsati jäljendi.

(4) Vandetõlgi tõlge võib olla vormistatud ka digitaalselt. Sellisel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendit tema digitaalallkiri.

(5) Vandetõlgi tõlke vormistamise täpsemad nõuded määrusega.

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kinnitamisel on võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kinnitamistoimingute vormistamise korra määrusega.

(1) Vandetõlgil on Eesti Vabariigi väikese riigivapi kujutisega pitsat, millel on vandetõlgi nimi ja kutsenimetus.

(2) Nõuded vandetõlgi pitsatile ning vandetõlgi pitsati kasutusele võtmise, hoidmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtetu pitsati hävitamise korra määrusega.

(1) Vandetõlk on kohustatud saladuses hoidma talle seoses vandetõlgi kutsetegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast vandetõlgi kutse äravõtmist.

(2) Saladuse hoidmise kohustus laieneb ka vandetõlgi abipersonalile ja teistele isikutele, kellel on juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele.

(3) Isik, kelle ülesandel vandetõlk tõlke tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusoleku alusel vabastada vandetõlgi saladuse hoidmise kohustusest.

(4) Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist

1) kohtule;

2) kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses;

3) käesoleva seaduse § 28 alusel järelevalvet teostavatele isikutele;

4) muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik.

(1) Vandetõlk teeb Justiitsministeeriumile teatavaks oma tegevuskoha aadressi, vastuvõtuajad, sidevahendite numbrid ja muud vajalikud andmed ning teatab viivitamata nende andmete muutumisest.

(2) Justiitsministeerium peab vandetõlkide nimekirja koos kutsetunnistuste andmetega ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isiku kohta teeb Justiitsministeerium avalikkusele kättesaadavaks need andmed, mida ta on avaldamiseks esitanud.

Vandetõlgi tegevuskoht on Eesti.

(1) Vandetõlgi tasu käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 4 nimetatud toimingute eest on kokkuleppeline. Tasu lepitakse vandetõlgi ja teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne teenuse osutamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa vandetõlgi teenuse osutamise aluseks oleva kokkuleppe tühisust.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud tõlketööde määramise ja täitmise korra ning tasumäärad määrusega.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevus on vandetõlgi kutsetegevusega kaasnev kohustus ja selle eest vandetõlk eraldi tasu ei saa.

(1) Vandetõlk vastutab isiklikult oma kutsetegevuses süüliselt tekitatud varalise kahju eest.

(2) Kokkulepe, mis välistab vandetõlgi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.

Vandetõlgiks võib saada isik

1) kes on teovõimeline;

2) kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

3) kellelt ei ole vandetõlgi kutse ära võetud käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punkti 5 või lõike 2 punkti 1 või § 28 lõike 3 punkti 3 alusel;

4) kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis kahjustaks vandetõlgi kutse usaldusväärsust;

5) kes on aus ja kõlbeline.

(1) Vandetõlgi eksam (edaspidi ka eksam) on vandetõlgi kutsetegevuseks vajalike teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste kontroll.

(2) Eksam koosneb õigus- ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest.

(3) Eksamil õigus- või keeleteadmiste kontrollimise eksamiosas negatiivse tulemuse saanud isikul on õigus sooritada selles eksamiosas korduseksam tingimusel, et eksamil saadud punktide arv ei olnud väiksem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses.

(4) Eksami ja korduseksami korraldab Justiitsministeerium vastavalt vajadusele.

(5) Vandetõlgi eksami ja korduseksami läbiviimise ning hindamise korra määrusega.

(6) Vandetõlgi eksami ja korduseksami tulemus kehtib kolm aastat selle sooritamisest.

(1) Eksamil osalemiseks esitab isik vandetõlgi eksami komisjonile (edaspidi ka eksamikomisjon) kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele.

(2) Eksamikomisjon lubab isiku eksamile, kui ei ole alust eeldada, et isik ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele.

(3) Vandetõlgi eksamile ja korduseksamile lubamise täpsemad tingimused määrusega.

(1) Eksamikomisjon

1) otsustab eksamile lubamise;

2) viib läbi eksami;

3) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile eksamitulemused, mis on aluseks vandetõlgi kutse andmisele.

(2) Eksamikomisjoni liikmeks võib nimetada

1) asjakohase võõrkeele asjatundja;

2) asjakohast võõrkeelt emakeelena rääkiva isiku;

3) eesti keele asjatundja;

4) õigusteadmistega isiku;

5) asjakohasel tõlkesuunal vandetõlgi kutse saanud isiku;

6) Justiitsministeeriumi ametniku.

(3) Valdkonna eest vastutav minister nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hulgast eksamikomisjoni liikmed ja komisjoni esimehe iga kord enne eksami toimumist.

(4) Vandetõlgi eksami komisjoni töökorra määrusega.

(1) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga vandetõlgi kutse käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele vastavale isikule, kes on sooritanud eksami, ja väljastab talle vandetõlgi kutsetunnistuse.

(2) Vandetõlgi kutse saamiseks esitab isik valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse.

(3) Vandetõlgi kutsetunnistuse vormi ja kutsetunnistusele märgitavate andmete loetelu määrusega.

(4) Enne vandetõlgi kutsetunnistuse saamist annab isik valdkonna eest vastutava ministri ees järgmise vande

„Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust, tegutseda vandetõlgina ausalt, väärikalt ja erapooletult ning kõigi oma võimete kohaselt.”.

(5) Kui eksami sooritanud isik ei ole esitanud taotlust vandetõlgi kutse saamiseks kolme aasta jooksul eksami toimumisest arvates, tuleb tal vandetõlgi kutse saamiseks sooritada uus eksam.

(1) Isik võib tegeleda vandetõlgi kutsetegevusega pärast vandetõlgi kutsetunnistuse saamist ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud andmete avalikustamist Justiitsministeeriumi veebilehel.

(2) Vandetõlgi kutse saanud isik peab vandetõlgi kutsetegevust alustama nelja kuu jooksul kutsetunnistuse väljastamisest arvates.

(1) Välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isikul on õigus nõuda oma kvalifikatsiooni tunnustamist Eestis vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele.

(2) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.

(3) Välisriigis omandatud vandetõlgi kvalifikatsiooni hindab vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjon välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-s 17 sätestatud menetluse kohaselt.

(4) Vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjoni töökorra määrusega.

(1) Valdkonna eest vastutav minister peatab vandetõlgi kutsetegevuse kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel

1) vandetõlgi taotlusel;

2) käesoleva seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel atesteerimisvajaduse otsustamisest kuni atesteerimistulemuste selgumiseni;

3) muul mõjuval põhjusel kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib vandetõlgi kutsetegevuse peatada vandetõlgile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral kuni kriminaalasja lõpetamiseni või vandetõlgi õigeksmõistmiseni, kui esitatav süüdistus on seotud vandetõlgi kutsetegevusega.

(3) Vandetõlgil, kelle kutsetegevus on peatatud, on keelatud teha käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud toiminguid.

(4) Vandetõlk, kelle kutsetegevus on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel, võib teha käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud toiminguid.

(1) Valdkonna eest vastutav minister võtab vandetõlgi kutse ära järgmistel asjaoludel

1) vandetõlgi taotlusel;

2) kui vandetõlk ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele;

3) käesoleva seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel;

4) kordusatesteerimisel atesteerimata jäämise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele ilmumata jäämise korral;

5) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus vandetõlgi kutsetegevusega seotud kuriteo eest või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks vandetõlgina tegutsemise.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib vandetõlgi kutse ära võtta

1) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja vandetõlgi kutsetegevuse jätkamine ohustaks vandetõlgi kutse usaldusväärsust;

2) kui vandetõlk ei alusta kutsetegevust nelja kuu jooksul talle kutsetunnistuse väljastamisest arvates ja selleks puudub mõjuv põhjus;

3) kui vandetõlk tegeleb püsivalt tegevusega, mis ei ole vandetõlgile lubatud käesoleva seaduse §-s 6 sätestatu kohaselt;

4) kui ilmnevad muud asjaolud, mis teevad võimatuks vandetõlgina töötamise.

(3) Isik, kellelt on ära võetud vandetõlgi kutse, on kohustatud Justiitsministeeriumile viivitamata üle andma vandetõlgi kutsetunnistuse.

(1) Vandetõlk registreerib kutsetegevuse raamatus käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toimingud.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingud registreerib vandetõlk koos käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toiminguga.

(3) Vandetõlk, kelle kutse on ära võetud, annab oma kutsetegevuse raamatu üle Justiitsministeeriumile. Vandetõlgi surma korral teeb seda vandetõlgi pärija.

(4) Vandetõlgi kutsetegevuse raamatu vormi, pidamise, üleandmise korra ja säilitamise tähtaja määrusega.

(1) Vandetõlk esitab igal aastal valdkonna eest vastutavale ministrile kutsetegevuse raamatusse kantud andmete põhjal statistilise aruande.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud statistilises aruandes kajastatavate andmete loetelu ning aruande esitamise aja ja vormi määrusega.

(1) Vandetõlk hoiab oma kutsetegevusega seotud teabekandjad lahus muudest tema valduses olevatest andmekandjatest viisil, mis välistab nende kaotsimineku või rikkumise.

(2) Vandetõlgile tõlkimise käigus esitatud teabekandjate tagastamise korra vandetõlgi kutse äravõtmise ja vandetõlgi surma või raske haiguse korral määrusega.

(1) Riiklikku järelevalvet vandetõlgi kutsetegevuse üle teostab Justiitsministeerium.

(2) Vandetõlk on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise tulemusena võib

1) järelevalve teostaja teha vandetõlgile ettekirjutuse seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmise või puuduliku täitmise kohta, sealhulgas nõuda kohustuse nõuetekohast täitmist teatud aja jooksul;

2) valdkonna eest vastutav minister otsustada vandetõlgi atesteerimise vajaduse, kui järelevalve tulemusel tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et vandetõlgi oskused või teadmised vajavad kontrollimist;

3) valdkonna eest vastutav minister otsustada vandetõlgi kutse äravõtmise, kui vandetõlk käesoleva lõike punktis 1 sätestatud ettekirjutuse tegemisest hoolimata ei täida seaduses sätestatud kohustust või täidab seda puudulikult.

(4) järelevalve teostamise täpsema korra.

(1) Atesteerimisvajaduse otsustamisel kuulab valdkonna eest vastutav minister ära vandetõlkide kutseühenduse arvamuse.

(2) Vandetõlki võib atesteerida, kui viimasest atesteerimisest on möödunud vähemalt kolm aastat.

(3) Atesteerimine seisneb vandetõlgi oskuste ja teadmiste kontrollimises. Atesteerimise viib läbi vähemalt kolmeliikmeline atesteerimiskomisjon.

(4) Atesteerimiskomisjoni liikmeteks võib nimetada käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud isikud. Atesteerimiskomisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Vandetõlgi atesteerimise korra ning atesteerimiskomisjoni töökorra määrusega.

Vandetõlgi tõlge on võrdsustatud kinnitatud tõlkega käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud vandetõlgi seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

(1) Alates 2015. aasta 1. jaanuarist kuni käesoleva seaduse § 7 jõustumiseni tõlgib eesti keelest võõrkeelde dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, üksnes vandetõlk.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik.

(3) täpsemad nõuded ja korra vandetõlkidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud vandetõlkidele väljastab justiitsminister uued kutsetunnistused ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ametitunnistused kehtivad kuni uute kutsetunnistuste väljastamiseni.

Abieluvararegistri seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „notariaalselt või vandetõlgi” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notariaalselt”; 2) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud”.

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 81 lõikes 3 asendatakse sõnad „menetlusosalise esitatud tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt” sõnadega „menetlusosaliselt vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlget”; 2) paragrahvi 81 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud”.

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 30 lõikes 2 ja § 33 lõikes 2 asendatakse sõnad „notari või vandetõlgi kinnitatud” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud”; 2) paragrahvi 30 lõikest 2 ja § 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”; 3) paragrahvi 35 lõikes 5, § 38 lõikes 11, § 39 lõikes 4 ja § 42 lõikes 5 asendatakse sõna „ametlikult” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari”; 4) paragrahvi 35 lõikest 5, § 38 lõikest 11, § 39 lõikest 4 ja § 42 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „tõlke notariaalset kinnitamist” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlget”; 2) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 35 lõikes 2, § 38 lõikes 2, § 43 lõikes 5, § 46 lõikes 6, § 461 lõikes 9, § 47 lõikes 5, § 109 lõike 10 teises lauses, § 156 lõikes 2, § 158 lõikes 2, § 161 lõikes 4, § 165 lõikes 2, § 1651 lõikes 13 ja § 180 lõikes 10 asendatakse sõnad „notari või vandetõlgi kinnitatud” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud”; 2) paragrahvi 35 lõikest 2, § 38 lõikest 2, § 43 lõikest 5, § 46 lõikest 6, § 461 lõikest 9, § 47 lõikest 5, § 109 lõike 10 teisest lausest, § 156 lõikest 2, § 158 lõikest 2, § 161 lõikest 4, § 165 lõikest 2, § 1651 lõikest 13 ja § 180 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Kinnistusraamatuseaduse § 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse kinnistusosakonnale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega.”.

Kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, vandetõlk”.

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, vandetõlgi”; 2) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.”.

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „, vandetõlgi- või kohtutäituriametist” sõnadega „või kohtutäituri ametist”; 2) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „pankrotihalduri” tekstiosaga „, vandetõlgi”.

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „koos” sõnadega „vandetõlgi tehtud või”; 2) paragrahvi 22 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud”.

Käibemaksuseaduse § 2 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust.”.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eestikeelsed” sõnadega „või vandetõlgi tehtud”; 2) paragrahvi 21 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud”; 3) paragrahvi 36 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „koos” sõnadega „vandetõlgi tehtud või”; 4) paragrahvi 36 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või notariaalselt kinnitatud”.

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 25 lõike 3 teises lauses, § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 teises lauses, § 32 lõike 4 esimeses lauses, § 35 lõike 2 esimeses lauses ja § 36 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „notari või vandetõlgi” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari”; 2) paragrahvi 25 lõike 3 teisest lausest, § 29 lõikest 2, § 30 lõike 2 teisest lausest, § 32 lõike 4 esimesest lausest, § 35 lõike 2 esimesest lausest ja § 36 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 18 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „, vandetõlk”; 2) paragrahvi 201 pealkirjast ja lõike 1 esimesest lausest ning § 27 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, vandetõlgi”.

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 32 lõike 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kinnitamine” sõnadega „võõrkeelest eesti keelde”; 2) paragrahvi 32 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

Pankrotiseaduse § 57 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel;”.

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 6 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.”; 2) paragrahvi 6 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõnad „või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud”.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse kohtule vandetõlgi poolt eesti keelde tõlgituna või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.”; 2) paragrahvi 47 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega”.

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 361 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vandetõlgi” sõnaga „tehtud”; 2) paragrahvi 361 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Riigivapi seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel, riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teistel isikutel.”; 2) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) vandetõlkidel ja vandeadvokaatidel.”.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(12) Käesolevas seaduses äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.”.

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 8 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Põhjendatud juhtudel nõuab toll vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlget.”; 2) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõnad „tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlget”; 2) paragrahvi 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”; 3) paragrahvi 34 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 622 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „notariaalselt või vandetõlgi” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari”; 5) paragrahvi 622 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus”; 2) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.”.

Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 39 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391. Tõlkija allkirja õigsuse kinnitamine (1) Tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisel kontrollib notar, millisel tõlkesuunal on allkirja kinnitamist nõudev tõlkija dokumendi tõlkinud. (2) Vandetõlgi seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul keeldub notar tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisest. (3) Tõlkija allkirja kinnitamisel on notaril õigus kinnitamisest keelduda ka siis, kui ta ei tunne tõlkijat või kui ta kahtleb tõlke õigsuses.”; 3) paragrahv 391 tunnistatakse kehtetuks.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 171 tunnistatakse kehtetuks.

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, vandetõlk”; 2) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „notariaalselt või vandetõlgi poolt” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari”; 3) paragrahvi 21 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Vandetõlgi seadus (RT I 2001, 16, 70) tunnistatakse kehtetuks.

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud” sõnadega „tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud”; 2) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Välisõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 12219 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.”; 2) paragrahvi 12219 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 64 lõikes 2, § 65 lõikes 2, § 69 lõikes 2, § 70 lõike 2 teises lauses ja § 701 lõikes 3 asendatakse sõnad „notari või vandetõlgi” sõnadega „vandetõlgi tehtud või notari”; 2) paragrahvi 64 lõikest 2, § 65 lõikest 2, § 69 lõikest 2, § 70 lõike 2 teisest lausest ja § 701 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega.”; 2) paragrahvi 321 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Registripidajale esitatav allkirjanäidis peab olema notariaalselt kinnitatud ja võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.”; 3) paragrahvi 321 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”.

(1) Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 31, § 47 punkt 1 ning § 57 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 7, § 33 punkt 2, § 34 punkt 2, § 35 punktid 2 ja 4, § 36 punkt 2, § 37 punkt 2, § 38, § 42 punkt 2, § 44 punktid 2 ja 4, § 45 punkt 2, § 47 punkt 2, § 49 punkt 2, § 50 punkt 2, § 51 punkt 2, § 54 punkt 2, § 55 punktid 2 ja 5, § 57 punkt 3, § 59 punkt 3, § 61 punkt 2, § 62 punkt 2, § 63 punkt 2 ning § 64 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.