Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Innove vaheline haldusleping — RT I, 2019, 28

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Sihtasutus Innove (edaspidi sihtasutus) juhatuse liikme Birgit Lao isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. LEPINGU ESE 2.1. Lepingu esemeks on lepingus nimetatud haldusülesande (edaspidi haldusülesanne) täitmine sihtasutuse poolt. 2.2. Ministeerium volitab sihtasutust täitma haldusülesannet lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses ning kooskõlas õigusaktidega. 2.3. Pooltel on õigus vastavalt vajadusele iga-aastasest tegevuskavast lähtudes täpsustada konkreetse aasta haldusülesande sisu, täitmise mahtu ja muid haldusülesande täitmisega seotud asjaolusid. 3. POOLTE KOHUSTUSED 3.1. Sihtasutus kohustub: 3.1.1. täitma haldusülesannet vastavalt lepingule ja õigusaktidele ning vastutama haldusülesandest tulenevate tegevuste korraldamise eest; 3.1.2. kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt, nõuetekohaselt, otstarbekalt ja läbipaistvalt; 3.1.3. tagama haldusülesande täitmiseks piisava arvu ja kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu; 3.1.4. arvestama ministeeriumi poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega; 3.1.5. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud sihtasutuse majandusaasta aruande hiljemalt 30. aprilliks; 3.1.6. andma ministeeriumile teavet lepingu täitmise kohta vastavalt ministeeriumi esitatud taotlusele; 3.1.7. esitama ministeeriumile haldusülesande täitmise kohta aruande punktis 4.1 nimetatud kokkuleppes sätestatud korras ja vormil; 3.1.8. viivitamatult teatama ministeeriumile: 3.1.8.1. asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada sihtasutust lepingut täitmast; 3.1.8.2. lepingu muutmise vajalikkusest; 3.1.8.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 3.2. Ministeerium kohustub: 3.2.1. tegema sihtasutusega koostööd lepingu täitmisel. 4. HALDUSÜLESANDE RAHASTAMINE 4.1. Haldusülesande täitmiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks sihtasutusele ning haldusülesande rahastamise tingimuste määratlemiseks sõlmitakse poolte vahel iga-aastaselt eraldi kokkulepe. 5. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE 5.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikontroll. 5.2. Järelevalve teostajal on õigus teha kõiki järelevalvetoiminguid haldusülesande täitmise kontrollimiseks ning sihtasutus on kohustutud järelevalve teostamisele kõigiti kaasa aitama. 6. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMINE 6.1. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel mistahes põhjusel kohustub sihtasutus tegema koostööd isikuga, kes jätkab haldusülesande täitmist pärast lepingu lõpetamist. 6.2. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks ning haldusülesande täitmise tõrgeteta üleandmiseks on sihtasutus kohustatud ministeeriumile või ministeeriumi poolt nimetatud isikule tasuta üle andma kogu haldusülesande täitmisega seotud andmestiku, süsteemid, informatsiooni, dokumentatsiooni, tegevused jms. 6.3. Lähtudes haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise eesmärgist on ministeeriumil õigus määrata kindlaks lepingu punktide 6.1 ja 6.2 rakendamiseks vajalike toimingute sisu ja teostamise mõistlikke tähtaegu. 7. VASTUTUS 7.1. Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise, mittevabandatava täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, välja arvatud juhul kui täitmisest keeldumise või mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest. 7.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise põhjustas teise poole tegevus või tegevusetus. 7.5. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. 7.6. Ministeerium ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis sihtasutusele lepingu rikkumisest on tekkinud (nt saamata jäänud tulu). 7.7. Sihtasutus on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise, andmete muutumisest mitteteatamise või muudatuste nõutaval viisil vormistamata jätmise tagajärjel ministeeriumile tekkinud otsese kahju. 8. HALDUSÜLESANDED 8.1. Haridust tõendavate dokumentide plangid ja medalid Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse § 271 lõikest 3, leppisid pooled kokku haridust tõendava dokumendi plankide (edaspidi plangid) ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamise järgmistel tingimustel: 8.1.1. Sihtasutus korraldab järgmiste plankide ja medalite tellimise, väljastamise ning aruandluse (edaspidi käitlemine): 1.1. Põhikooli lõputunnistus 1.2. Gümnaasiumi lõputunnistus 1.4. Hinneteleht põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse juurde 1.5. Kutsekeskhariduse lõputunnistus 1.6. Kutseõppe lõputunnistus 1.7. Kutseõppeasutuse lõputunnistuse hinneteleht 1.8. Hinnetelehe lisaleht 1.9. Kutsehariduse duplikaat 1.10. Kuldmedal vutlaris 1.11. Hõbemedal vutlaris 1.12. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom 1.13. Bakalaureuseõppe õppekava täitmist tõendav diplom 1.14. Magistriõppe õppekava täitmist tõendav diplom 1.15. Doktoriõppe õppekava täitmist tõendav diplom 1.16. Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus 1.17. Akadeemiline õiend 1.18. Diploma supplement 1.19. Kõrgharidust tõendava diplomi duplikaat 1.20. Akadeemilise õiendi lisa 8.1.2. Punktides 1.1–1.11 nimetatud tunnistuste ja medalite tellimise kulud tasub sihtasutus. 8.1.3. Punktides 1.12–1.20 nimetatud lõpudokumentide tellimise korraldab sihtasutus, kuid tasub lõpudokumendi tellinud õppeasutus. 8.1.4. Plankide ja medalite käitlemisel lähtutakse seadusest ning seaduste alusel välja antud õigusaktidest. 8.1.5. Plankide ja medalite käitlemine korraldatakse spetsiaalses elektroonilises keskkonnas, mis tagab ministeeriumi tarbeks kontrolljälje olemasolu. 8.2. Eesti keele tasemeeksamid ja tunnistused Lähtudes keeleseaduse § 24 lõikest 5, § 27 lõikest 12 ja § 28 lõikest 5, leppisid pooled kokku eesti keele tasemeeksami ettevalmistamise (sh eksamitööde koostamise) ja läbiviimise (edaspidi tasemeeksamite läbiviimine) ning eesti keele tasemetunnistuste (edaspidi tasemetunnistused) väljastamise ja tasemetunnistuse või tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamise järgmistel tingimustel: 8.2.1. Sihtasutus korraldab ja viib läbi järgmised tasemeeksamid: Eksamiajad vähemalt Eksamipunktid vähemalt A2 tasemel 4 korda aastas Tallinn, Narva, Jõhvi, Tartu B1 tasemel 4 korda aastas Tallinn, Narva, Jõhvi, Tartu B1 tasemel 1 kord aastas Helsingi B2 tasemel 4 korda aastas Tallinn, Narva, Jõhvi, Tartu B2 tasemel 1 kord aastas Helsingi C1 tasemel 4 korda aastas Tallinn, Narva, Jõhvi, Tartu Vajaduspõhiselt lisandub igas kvartalis eksamipunkte (sh välismaal). 8.2.2. Tasemeeksamite läbiviimisel, tasemetunnistuste väljastamisel ja tasemetunnistuste või tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuste kehtetuks tunnistamisel lähtub sihtasutus keeleseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. 8.2.3. Sihtasutus tagab järgmiste komisjonide ja töörühmade tegevuse: 8.2.3.1. vastava taseme eksamit ettevalmistav töörühm; 8.2.3.2. vastava taseme eksamit analüüsiv töörühm; 8.2.3.3. hindajate komisjon; 8.2.3.4. vaiete ekspertgrupp; 8.2.3.5. erivajadustega isikute eesti keele tasemeeksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise ekspertkomisjon. 8.3. Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam, tunnistused ja ekspertkomisjon Lähtudes kodakondsuse seaduse § 9 lõikest 22 ning § 35 lõikest 102, leppisid pooled kokku kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ettevalmistamise, eksamimaterjalide koostamise koordineerimise, eksamite korraldamise (edaspidi kodakondsuse eksamite läbiviimine) ja tunnistuste väljastamise ning eksperdikomisjoni teenindamise järgmistel tingimustel: 8.3.1. Sihtasutus viib läbi kodakondsuse eksamid järgmiselt: Eksamiajad vähemalt Eksamipunktid vähemalt kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid 10 korda aastas Tallinn, Narva, Jõhvi, Tartu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam, mis sooritatakse põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami lisana vastavalt ministri määrusele Vastavalt soovi avaldanud üldhariduskoolides 8.3.2. Kodakondsuse eksamite läbiviimisel ja tunnistuste väljastamisel ning punktis 8.3.3 nimetatud komisjonide teenindamisel lähtutakse kodakondsuse seadusest, keeleseadusest ja nende alusel antud õigusaktidest. 8.3.3. Sihtasutus tagab järgmiste komisjonide ja töörühmade tegevuse: 8.3.3.1. eksamiküsimuste koostamise ekspertkomisjon; 8.3.3.2. eksami vaidekomisjon; 8.3.3.3. kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise ekspertkomisjon. 8.4. Keeleõppekulude hüvitamine Lähtudes kodakondsuse seaduse § 81 lõikest 2 ja keeleseaduse § 28 lõikest 3 ning nende alusel antud õigusaktidest, leppisid pooled kokku, et sihtasutus korraldab eelpool nimetatud õigusaktide alusel kolmandate isikute keeleõppekulude hüvitamise. 8.5. Tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning tulemuste analüüs Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikest 22, § 31 lõikest 22 ja § 34 lõikest 32, leppisid pooled kokku tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite läbiviimise ning tulemuste analüüsimise järgmistel tingimustel: 8.5.1. Sihtasutus: 8.5.1.1. valmistab ette ühtsed põhikooli lõpueksamid, korraldab ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise, hindamise (eesti keel teise keelena) ja säilitamise; 8.5.1.2. valmistab ette riigieksamid, korraldab riigieksamite läbiviimise, hindab ja säilitab eksamitöid ning väljastab riigieksamitunnistused; 8.5.1.3. valmistab ette tasemetööd, korraldab tasemetööde läbiviimise ja hindab tasemetöid; 8.5.1.4. analüüsib tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemusi. 8.5.2. Sihtasutus tagab järgmiste komisjonide ja töörühmade tegevuse: 8.5.2.1. vastava aine riigieksamit või lõpueksamit ettevalmistav komisjon; 8.5.2.2. riigieksami hindamiskomisjon. 8.6. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikest 2 leppisid pooled kokku, et sihtasutus korraldab koolivälise nõustamismeeskonna soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks järgmistel tingimustel: 8.6.1. Sihtasutus korraldab koolivälise nõustamismeeskonna soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks kõigis Eesti Vabariigi maakondades sihtasutuse maakondlike keskuste kaudu. 8.6.2. Koolivälise nõustamismeeskonna õppe ja kasvatuse korraldamiseks tugiteenuste rakendamiseks soovituste andmise rahastamise tagab ministeerium: 8.6.2.1. riigieelarvelise toetuse eraldamisega iga-aastaselt hiljemalt esimese kvartali lõpuks; 8.6.2.2. ESF meetme „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine” vahenditest kuni toetuse andmise tingimustes sätestatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. 8.7. Testide andmekogu volitatud töötleja ülesanded Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 lõikest 1, keeleseaduse § 27 lõikest 2, kodakondsuse seaduse § 9 lõikest 5 ja nende alusel antud õigusaktist, leppisid pooled kokku, et sihtasutus täidab testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid, välja arvatud andmekogu majutamisega, hooldusega ja infotehnoloogiliste arendustöödega seonduvad ülesanded. 9. TEATED 9.1. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. 9.2. Lepinguga seotud teateid võib ministeeriumi nimel esitada, sh teha märkuseid ja anda juhised, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja osakonnajuhatajad. Lepinguga seotud teateid võib sihtasutuse nimel esitada sh teha märkuseid, sihtasutuse juhatuse liige ja agentuuride juhid. 9.3. Teade loetakse kättesaaduks, kui teade on saadetud digitaalselt allkirjastatuna teise poole lepingus sätestatud elektroonilise posti aadressile. 9.4. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või elektroonilise posti teel. 10. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 10.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha kohtus. 11. LEPINGU MUUTMINE 11.1. Lepingu muutmine toimub poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 11.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 11.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui: 11.3.1. muudetakse lepingule kohalduvaid õigusakte; 11.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 11.3.3. lepingu muutmist nõuab Riigikontroll. 12. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGU LÕPETAMINE 12.1. Leping jõustub kolmandal (3) kalendripäeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajatult. 12.2. Lepingu pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 12.3. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 12.3.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 12.3.2. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud haldusülesande täitmist või seadnud ohtu haldusülesande järjepideva täitmise; 12.3.2. haldusülesande täitmise üle järelevalvava asutuse või organi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata; 12.3.3. muul seaduses sätestatud alusel. 12.4. Kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, eelkõige kui lepingu täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkumise, võib sihtasutus nõuda lepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui ministeerium sellest keeldub, võib sihtasutus pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesoleva lepingu allkirjastamisel tunnistatakse kehtetuks ministeeriumi ja sihtasutuse vahel 1. augustil 2012. a sõlmitud haldusleping nr 10.1-8.2/12/624 koos kõigi lisadega. 13.2. Lepingu peatükkide ja punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast. 13.3. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 13.4. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 13.5. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 13.6. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.7. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. 14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu e-post: hm@hm.ee 14.2. Sihtasutus: Sihtasutus Innove reg nr: 90008287 aadress: Lõõtsa 4, Tallinn 11415 e-post: innove@innove.ee Mailis Reps Birgit Lao /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/