Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine — RT I, 2014, 1

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruses nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Matemaatika riigieksamil eristatakse gümnaasiumi riikliku õppekava kitsa matemaatika ainekavale ja laia matemaatika ainekavale vastavaid eksamitöid. Valiku sooritada kitsa matemaatika ainekavale või laia matemaatika ainekavale vastav eksamitöö teeb õpilane.“; 2) paragrahvi 25 lõiked 4 – 6 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Inglise keeles viiakse läbi riigieksam. Prantsuse, saksa ja vene keeles on riigieksam asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega järgmiselt: 1) prantsuse keele riigieksam on asendatud DELF B1-taseme eksami ja DELF B2-taseme eksamiga; 2) saksa keele riigieksam on asendatud Goethe-Zertifikat B1-taseme eksami, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksami, Saksa II astme keelediplomi B2-taseme eksami, Saksa II astme keelediplomi C1-taseme eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamiga, kus punktid vahemikus 1-4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5 -15 keeleoskustasemega C1; 3) vene keele eksam on asendatud Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksami ja Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamiga. (5) Õpilane tohib valida ühe käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest. (6) Saksa II astme keelediplomi B2-taseme eksami või Saksa II astme keelediplomi C1-taseme eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada nende õpilaste puhul, kes õpivad koolis, millele Saksamaa Liitvabariigi Väliskoolivõrgu Büroo on andnud loa nende eksamite läbiviimiseks. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilaste puhul.“; 3) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Õpilane ei pea sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võõrkeele eksamit, kui ta on kooli hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks esitanud eksamitunnistuse või tõendi, mis tõendab, et ta on vähemalt B1 keeleoskuse tasemele sooritanud vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-3 või järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest: 1) Preliminary English Test (PET) B1-tase (inglise keel); 2) First Certificate in English (FCE) B2-tase (inglise keel); 3) Certificate in Advanced English (CAE) C1-tase (inglise keel); 4) Certificate of Proficiency in English (CPE) C2-tase (inglise keel); 5) The International English Language Testing System (IELTS) vähemalt 4,0 punkti (inglise keel); 6) Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT vähemalt 57 punkti (inglise keel); 7) DALF C1-tase (prantsuse keel); 8) Goethe-Zertifikat C1-tase (saksa keel); 9) Goethe-Zertifikat C2-tase (saksa keel); 10) TestDaF (TDN3) (saksa keel); 11) TestDaF (TDN4) (saksa keel); 12) TestDaF (TDN5) (saksa keel); 13) Österreichisches Sprachdiplom Zertifikat B1 (saksa keel); 14) Österreichisches Sprachdiplom B2 Mittelstufe Deutsch (saksa keel); 15) Österreichisches Sprachdiplom C1 Oberstufe Deutsch (saksa keel); 16) Saksa I astme keelediplomi eksam B1-tase (saksa keel). (62) Kui õpilane on koolile 20. jaanuariks esitanud tunnistuse või tõendi käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-3 või lõikes 61 nimetatud eksami sooritamise kohta, vormistab kool eksamitunnistuse või tõendi ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalide ametlikult kinnitatud ärakirja ja saadab selle eksameid korraldavale asutusele, kes kontrollib selle põhjal käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmist.“; 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Kui õpilane on õppinud gümnaasiumis vene keele ja kirjanduse ainekava alusel ning registreerib ennast eesti keel teise keelena riigieksamile, siis ei ole tal õigust sooritada võõrkeele riigieksamit asendava eksamina käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud eksameid.“; 5) paragrahvi 25 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ja eksternid teavitavad kooli juhtkonda hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, millise käesoleva määruse § 25 lõikes 4 nimetatud võõrkeele riigieksami või riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud eksami nad sooritada soovivad. Samuti annavad õpilased ja eksternid teada oma valikust sooritada kitsa või laia matemaatika ainekavale vastav riigieksam. Kutseõppeasutuse õpilased teavitavad kooli juhtkonda lisaks soovist sooritada eesti keele riigieksam. Koolid täidavad õpilaste valikute alusel registreerimisvormi lõpueksamite andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks.“; 7) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitööde säilitamine“; 8) paragrahvi 37 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) „Inglise keeles omistatakse õpilasele B1-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 50-74% maksimumtulemusest ning B2-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 75-100% maksimumtulemusest. Inglise keele B1- ja B2-keeleoskuse taseme saavutamise tingimuseks on, et igas osaoskuses peab olema saavutatud vähemalt 1 protsent osaoskuse tulemusest. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatavat Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina, seda hinnatakse vastavate hindamisjuhendite järgi ning selle tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemuseks.“; 9) määrust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses: „§ 411. Koolieksami sooritatuks lugemine Direktori otsusel võib erandjuhul lugeda koolieksami sooritatuks, kui õpilane on tõendanud kooli õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamist ja tõendamist väljaspool kooli, näiteks rahvusvaheliste olümpiaadide raames, olles sooritanud mõne rahvusvaheliselt tunnustatud testi või muul taolisel viisil.“.