Mereväe staabi põhimäärus

Mereväe staap (edaspidi staap) on eraldiseisev staap mereväe ülema vahetus alluvuses.

(1) Oma ülesannete täitmisel esindab staap riiki ja Kaitseväge.

(2) Staap teeb koostööd avalik- ja eraõiguslike isikutega ning teiste Kaitseväe struktuuriüksustega.

Staabi nimetus inglise keeles on Navy Headquarters.

Staap juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

Staap asub Tallinnas. Staabi postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

(1) Staabil on Kaitseväe juhataja kehtestatud kujundusega pitsat.

(2) Staabil võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ja kinnitatud sümbolid.

(3) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub staap Kaitseväe asjaajamiskorrast.

(1) Staapi juhib staabiülem.

(2) Staabiülema äraolekul asendab teda operatiiv- ja planeerimisosakonna ülem, viimase äraolekul mereväe ülema määratud tegevväelane.

Staabiülema ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.

Staabi ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.

(1) Staabi koosseisus on järgmised allüksused

1) kantselei;

2) luure- ja julgeolekuosakond;

3) operatiiv- ja planeerimisosakond;

4) personaliosakond;

5) rahandusosakond;

6) side- ja infosüsteemideosakond;

7) tagalaosakond.

(2) Staabi allüksuste ülesehituse kehtestab Kaitseväe juhataja.

(3) Staabi koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kehtestab Kaitseväe juhataja.

Kantselei põhiülesanded on

1) mereväe asjaajamise koordineerimine, korraldamine ja kontroll;

2) staabi asjaajamise korraldamine.

Luure- ja julgeolekuosakonna (N2) põhiülesanded on

1) mereväe luurealase tegevuse planeerimine, korraldamine ja koordineerimine;

2) mereväe julgeolekualase tegevuse ning riigisaladuse kaitse planeerimine ja koordineerimine;

3) mereväe luure- ja julgeolekualase väljaõppe korraldamine ning arendusprojektide rakendamine;

4) teabe kogumine ja analüüsimine mereväes;

5) osalemine ohu- ja olukorraanalüüside koostamisel;

6) mereväe ülema nõustamine luure- ja julgeolekuküsimustes;

7) luure- ja julgeolekualase toetuse tagamine mereväe väeüksustele teiste funktsioonide täitmisel;

8) luure- ja julgeolekualase koostöö korraldamine väeliikide staapide ning mereväe väeüksustega;

9) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.

Operatiiv- ja planeerimisosakonna (N3/5) põhiülesanded on

1) mereväe arenguplaanide ja lähiaja tegevusplaanide koostamine, täitmise koordineerimine ning kontroll;

2) mereväe väeüksuste arengu ja tegevuse planeerimine ning koordineerimine;

3) mereväe õppuste ja sõjaliste operatsioonide planeerimine ja ettevalmistamine;

4) mereväe väljaõppe korraldamine, väljaõppekavade koostamine väljaõppetoimingute kontrollimine ja väljaõppetaseme hindamine;

5) operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppealaste ülesannete täitmise kontroll;

6) mereväe mobilisatsiooni planeerimine, ettevalmistamise koordineerimine ja valmisoleku kontroll;

7) mereväe tegevuse koordineerimine teiste väeliikidega ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikutega;

8) mereseires osalemine;

9) merekeskkonnaalase teabe kogumine ja analüüs;

10) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.

Personaliosakonna (N1) põhiülesanded on

1) mereväe personalialase töö, sealhulgas kaitseväelaste sõjaaja ametikohale nimetamine, ja avalike teenistujate hariduse ja täiendusõppe planeerimine, korraldamine, koordineerimine ja kontroll;

2) mereväe isikkoosseisu personalialane administreerimine;

3) mereväe personali teenistuskäigu planeerimine;

4) mereväe õigusalase teenindamise korraldamine;

5) mereväe kaitseväelaste psühholoogilise ja usulise teenindamise ning sotsiaalnõustamise korraldamine;

6) personali otsingu-, valiku- ja värbamisprotsesside koordineerimine ja korraldamine;

7) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.

Rahandusosakonna põhiülesanded on

1) mereväe eelarve eelnõu koostamise koordineerimine ja eelarve koostamine;

2) mereväe eelarvevahendite käsutamise analüüsimine, hindamine ja kontroll.

Side- ja juhtimissüsteemide osakonna (N6) põhiülesanded on

1) mereväe side planeerimine, koordineerimine, korraldamine ja kontroll;

2) mereväe side- ja infosüsteemide arendamise, kasutamise, haldamise planeerimine ja koordineerimine;

3) side- ja infotehnoloogiaalaste julgeolekumeetmete väljatöötamisel osalemine;

4) side- ja infotehnoloogia ettekannete, hinnangute, käskude ja plaanide koostamine;

5) elektroonilist sõda käsitlevate plaanide koostamine;

6) sidealaste julgeolekunõuete täitmise kontrollimine mereväes;

7) erialase väljaõppe planeerimine ja koordineerimine;

8) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.

Tagalaosakonna (N4) põhiülesanded on

1) mereväe tagalaalase tegevuse planeerimine, koordineerimine, korraldamine ja kontroll;

2) mereväe kasutuses olevate kaitseotstarbeliste materiaalsete ressursside, nende käitlemise ja hoolduse planeerimine ning kontroll;

3) mereväe meditsiiniteenistuste tegevuse planeerimine, koordineerimine ning kontroll;

4) mereväe tagalaalase väljaõppe koordineerimine;

5) mereväe infrastruktuuri ja hangete vajaduse määratlemine;

6) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.

Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha asukoht, teenistusülesanded, nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning töökorraldusele ja asendamisele määratakse ametijuhendis.

(1) Staabi koosseisus oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha, millel asub tegevväelane, ametijuhendi kehtestab staabiülem.

(2) Staabiülema ametijuhendi kehtestab mereväe ülem.

Kaitseministri 17. detsembri 2008 määrus nr 27 „Mereväe Staabi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.