Sõjaväepolitsei põhimäärus
Table of Provisions (19)
Statutory Text (19 Articles)
(1) Sõjaväepolitsei on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Kaitseväe struktuuriüksus.
(2) Sõjaväepolitsei eestikeelne lühend on „SP”.
(1) Oma ülesannete täitmisel esindab sõjaväepolitsei riiki ja Kaitseväge.
(2) Sõjaväepolitsei teeb koostööd avalik- ja eraõiguslike isikutega ning teiste Kaitseväe struktuuriüksustega.
(1) Sõjaväepolitsei nimetus inglise keeles on Military Police of the Estonian Defence Forces.
(2) Sõjaväepolitsei inglise keelne lühend on „MP”.
Sõjaväepolitsei juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
Sõjaväepolitsei asukohaks on Tallinn. Sõjaväepolitsei postiaadress on Rahumäe tee 4a, 11316 Tallinn.
(1) Sõjaväepolitseil on Kaitseväe juhataja kehtestatud kujundusega pitsat.
(2) Sõjaväepolitseil võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid, sümbolid, käeside ja ametižetoon.
(3) Sõjaväepolitsei sõidukitel, vormiriietuse pealisosadel ning sõjaväepolitsei lisavarustuse elementidel kasutatakse vajadusel eristamiseks trükitähtedega sõna „SÕJAVÄEPOLITSEI” või lühendit „SP” või ingliskeelseid vasteid vastavalt „MILITARY POLICE” või „MP”.
(4) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub sõjaväepolitsei Kaitseväe üldisest asjaajamiskorrast.
(1) Sõjaväepolitsei ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.
(2) Sõjaväepolitsei tegevust tema ülesannete täitmisel aitavad korraldada teised Kaitseväe struktuuriüksused oma põhimääruses sätestatud ulatuses või Kaitseväe juhataja kehtestatud korras.
(1) Sõjaväepolitseid juhib sõjaväepolitsei ülem.
(2) Sõjaväepolitsei ülema äraolekul asendab teda sõjaväepolitsei ülema asetäitja, viimase äraolekul planeerimisosakonna ülem, viimase äraolekul Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane.
Sõjaväepolitsei ülema põhiülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.
(1) Sõjaväepolitsei koosseisu kuuluvad järgmised allüksused
1) kantselei;
2) logistikaosakond;
3) operatiivteenistus;
4) planeerimisosakond;
5) uurimisosakond.
(2) Sõjaväepolitsei allüksuste ülesehituse ning nende vahetu alluvuse sõjaväepolitsei ülemale või tema asetäitjale kehtestab Kaitseväe juhataja.
(3) Sõjaväepolitsei koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kehtestab Kaitseväe juhataja.
Kantselei põhiülesanded on
1) sõjaväepolitsei asjaajamise ja dokumentide arhiveerimise korraldamine;
2) tööks vajaliku inventari, seadmete ja materjali soetamine, sealhulgas bürootarvete, dokumendiplankide tellimine;
3) riigisaladuse kaitse korraldamine oma vastutusalas;
4) sõjaväepolitsei dokumentide koostamine;
5) sõjaväepolitsei teabe haldamine ning teenistujate varustamine tööks vajalike teabematerjalidega;
6) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
Logistikaosakonna põhiülesanded on
1) sõjaväepolitsei tegevuse logistiline planeerimine;
2) sõjaväepolitsei relvastuse ja laskemoona haldamine;
3) sõjaväepolitsei transpordi ja tehnikavahendite haldamine;
4) sõjaväepolitsei varustuse haldamine ja ladustamise korraldamine;
5) sõjaväepolitsei info- ja sidesüsteemide ning süsteemielementide haldamine;
6) sõjaväepolitsei väljaõppealase toetuse ja väljaõppevahendite haldamise korraldamine;
7) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
Operatiivteenistuse põhiülesanded on
1) Kaitseväes ja Kaitseliidus järelevalve teostamine kaitseväelise distsipliini üle;
2) liiklusjärelevalve Kaitseväe sõidukite üle;
3) liikluse reguleerimine Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite organiseeritud liikumisel;
4) Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide ja vara kaitse kõrgendatud ohu korral;
5) rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmisel osaleva sõjaväepolitsei ülesannetega üksuse komplekteerimise, väljaõppe ja rotatsiooni korraldamine koostöös teiste Kaitseväe struktuuriüksustega;
6) sõjaväepolitsei erialase väljaõppe läbiviimine ja planeerimine;
7) isikute kaitse;
8) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
Planeerimisosakonna põhiülesanded on
1) sõjaväepolitsei valdkonna planeerimine ja analüüs;
2) sõjaväepolitsei struktuuri ja paigutuse planeerimine;
3) sõjaväepolitsei eelarve eelnõu projekti koostamine;
4) sõjaväepolitsei struktuuriüksustele ohu- ja riskianalüüsi läbiviimine;
5) personalitöö korraldamine;
6) operatiiv-, valmidus- ja mobilisatsiooniplaanide koostamises osalemine;
7) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
Uurimisosakonna põhiülesanded on
1) Kaitseväes ja Kaitseliidus kriminaalmenetluse teostamine;
2) teenistuslike juurdluste korraldamine Kaitseväe juhataja ja sõjaväepolitsei ülema korraldusel;
3) Kaitseväes ja Kaitseliidus süütegude ennetamine ning tõkestamine;
4) Kaitseväes ja Kaitseliidus oma vastutusalas õigusaktidega kehtestatud korra ja ettekirjutuste täitmise kontroll;
5) väeliigis või Kaitseväe struktuuriüksuses tehtud teenistusliku juurdluse kontroll ja juhendamine;
6) aruandluse esitamine Kaitseväe juhatajale ja õiguskaitseasutustele ning vajadusel Kaitseliidu ülemale;
7) jälitustegevus sõjaväepolitsei vastutusalas, sealhulgas kaitseväeteenistusest omavoliliselt lahkunute tagaotsimise korraldamine;
8) Kaitseväes ja Kaitseliidus toimepandud distsiplinaarsüütegude ja kuritegude analüüs;
9) uurimisalase väljaõppe korraldamine sõjaväepolitsei vastutusalas;
10) muude õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
(1) Tegevväelasest sõjaväepolitseinikul ja sõjaväepolitsei uurijal on kaitseväelise distsipliini ja muu seadustes ettenähtud järelevalve teostamisel õigus
1) peatada kaitseväelane;
2) peatada Kaitseväe või Kaitseliidu kasutuses olev sõiduk;
3) anda kaitseväelastele korraldusi sõjaväepolitsei ülesannete täitmise tagamiseks, sealhulgas kaitseväelise distsipliini rikkumise lõpetamiseks või distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seotud toiminguteks;
4) siseneda takistamatult Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses või omandis olevale objektile. Sisenemine turvaalale, kus töödeldakse riigisaladust, toimub vastavalt riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktides sätestatud korrale;
5) saada oma teenistusülesannete täitmiseks vajalikku teavet vahetult kõigilt Kaitseväes ja Kaitseliidus ameti- või töökohal olevatelt isikutelt;
6) rakendada teisi asjakohaseid seadusest tulenevaid meetmeid, mis on vajalikud ülesande täitmisel, või teha toiminguid talle antud volituse, sealhulgas ametijuhend, ulatuses.
(2) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktides 3 ja 5 sätestatud Kaitseliidu kaasamise korral on sõjaväepolitseinikul ja sõjaväepolitsei uurijal kaitseväelise distsipliini ja muu seadustes ettenähtud järelevalve teostamisel õigus kasutada teenistuskohustuste täitmisel oleva Kaitseliidu liikme suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 6 sätestatud meetmeid.
(3) Sõjaväepolitseiniku selget eristumist eeldatavate ülesannete täitmisel kantakse vastava kirjega erivarustust või sõjaväepolitsei käesidet. Sõjaväepolitsei ülesannete täitmisel osalev sõjaväepolitseinik võib enese identifitseerimiseks kasutada ametižetooni.
Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha asukoht, teenistusülesanded, nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning töökorraldusele ja asendamisele määratakse ametijuhendis.
(1) Sõjaväepolitsei koosseisus oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha, millel asub tegevväelane, ametijuhendi kehtestab sõjaväepolitsei ülem.
(2) Sõjaväepolitsei ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.
Kaitseministri 6. jaanuari 2009. a määrus nr 1 „Sõjaväepolitsei põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.