Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping — RT I, 2011+03:00, 13

Tallinn, 28.10.2010. a nr 10-009 Vastavalt „Halduskoostöö seaduse” §-dele 8 ja 10 ning avatud hankemenetluse teel läbiviidud riigihanke „Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja, oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi, ühenduse veoloa ja selle kinnitatud ärakirja, kahepoolse ja CEMT-i veoloa, ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoloa, autojuhi tunnistuse ja juhuveo kontrolldokumendi andmine” hankedokumentidele ja edukaks tunnistatud pakkumusele ning lähtudes „Autoveoseaduse” § 14 lõikest 1 ja § 21 lõikest 7 sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005. a korralduse nr 387 alusel minister Juhan Parts ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (edaspidi mittetulundusühing), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toivo Kuldkepp halduslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED JA HALDUSÜLESANDE MÄÄRATLEMINE 1.1. Lepinguga määratakse kindlaks ministeeriumi ja mittetulundusühingu (edaspidi nimetatud pooled) vastastikused õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel ja sellealasel andme- ja teabevahetusel, haldusülesande täitmise rahastamisel, järelevalve teostamisel, sätted Lepingu jõustumise, tagatise ja lõpetamise kohta jm haldusülesande täitmisega seonduv. 1.2. Lepinguga annab ministeerium mittetulundusühingule õiguse nõukogu määrusest (EMÜ) nr 881/92 tuleneva ja „Autoveoseaduses” sätestatud ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja ning „Autoveoseadusest” tuleneva oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi (edaspidi kõik koos tegevusluba ja sõidukikaart), nõukogu määrusest (EMÜ) nr 684/92 tuleneva ühenduse veoloa (edaspidi EMÜ veoluba) ja selle kinnitatud ärakirja ning ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoloa, CEMT-i veoloa ja rahvusvaheliste autoveo kokkulepete alusel saadud kahepoolse veoloa (edaspidi mõlemad koos veoluba), Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 881/92 tuleneva autojuhi tunnistuse, nõukogu määrusest (EMÜ) nr 684/92 ning Interbus kokkuleppest tuleneva sõitjate juhuveo kontrolldokumendi väljastamiseks vastavalt „Autoveoseaduses”, selle alusel kehtestatud ja Euroopa Liidu vastavas õigusaktis, rahvusvahelises kokkuleppes ning käesolevas Lepingus sätestatud tingimustele. 2. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1. Mittetulundusühing annab vedajale tegevusloa ja sõidukikaardi „Autoveoseaduse” § 13 kohaselt esitatud dokumentide alusel, kontrollides eelnevalt vedaja vastavust „Autoveoseaduse” §-des 5–7 või 10 sätestatud nõuetele. 2.2. Mittetulundusühing kontrollib tegevusloa ja sõidukikaardi taotleja andmeid „Autoveoseaduse” § 15 sätestatu kohaselt. 2.3. Mittetulundusühing annab vedajale pärast vedaja poolt „Autoveoseaduse” § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist tegevusloa või teatab loa taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul. 2.4. Mittetulundusühing võib tegevusloa andmisest keelduda ja keeldub sõidukikaardi andmisest, kui ilmnevad „Autoveoseaduse” §-s 16 nimetatud asjaolud. 2.5. Mittetulundusühing annab vedajale pärast vedaja poolt „Autoveoseaduse” § 13 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist sõidukikaardi või teatab kaardi taotlejale sõidukikaardi andmisest keeldumisest kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul. 2.6. Mittetulundusühingul on õigus „Autoveoseaduse” § 14 lõike 3 kohaselt kontrollida tegevusloa omaja vastavust „Autoveoseaduse” §-s 5 või 10 toodud nõuetele ja teha „Autoveoseaduse” §-s 19 sätestatud juhtudel tegevusloa ja sõidukikaardi omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse, tegevusloa või sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tegevusloa või sõidukikaardi kehtetuks tunnistada. 2.7. Tegevusloa andmisest keeldumise ning „Autoveoseaduse” §-s 19 sätestatud juhtudel ettekirjutuse tegemise, tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus vormistatakse mittetulundusühingu käskkirjaga. 2.8. Mittetulundusühing on kohustatud ministeeriumi teavitama igast tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest ja põhjustest hiljemalt 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 2.9. Ministeerium annab CEMT-i ja kahepoolsed veoload üle mittetulundusühingule nende väljastamiseks vedajatele. 2.10. Mittetulundusühing annab vedajale veoloa ja analüüsib veolubade kasutamist „Autoveoseaduse” § 21 lõikes 3 nimetatud veoloa taotlemise ja andmise korra kohaselt. 2.11. Tegevusluba ja sõidukikaart, EMÜ veoluba ja selle kinnitatud ärakiri, CEMT-i veoluba, ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoluba ning autojuhi tunnistus varustatakse vähemalt kahe turvaelemendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusele nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused” ning muud Lepingust tulenevad dokumendid varustatakse turvaelemendiga vajaduse korral. 2.12. Mittetulundusühing esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile veolubade kohta aruande „Autoveoseaduse” § 21 lõikes 3 nimetatud veoloa taotlemise ja andmise korra kohaselt. 2.13. Mittetulundusühing analüüsib ja esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hinnangud veolubade iga-aastase või suurenenud nõudluse korral täiendavate veolubade koguse määramisega. 2.14. Mittetulundusühing kannab kulutused, mis on seotud teistele riikidele väljastatavate veolubade blankettide trükkimise ja edastamisega. Nimetatud veolubade vormi ja kujunduse määrab kindlaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2.15. Mittetulundusühing kasutab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud tegevuslubade ja sõidukikaartide vorme, autojuhi tunnistuse vormi, mis on toodud nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 muudatuse (EÜ) nr 484/2002 lisas ja sõitjate juhuveo kontrolldokumendi vorme ning ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoloa vormi, mis on toodud nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 muudatuse (EÜ) nr 2121/98 lisades ning Interbus kokkuleppe lisades ning kannab kulutused, mis on seotud nimetatud dokumentide blankettide trükkimisega. 2.16. Mittetulundusühing kasutab EMÜ veoloa ja selle kinnitatud ärakirja vormi, mis on toodud nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 muudatuse (EÜ) nr 11/98 lisas. Mittetulundusühing kannab kulutused, mis on seotud EMÜ veoloa ja selle kinnitatud ärakirja blankettide trükkimisega. 2.17. Mittetulundusühing korraldab tegevuslubade andmise vähemalt Tallinnas ja teiste halduslepingust tulenevate dokumentide andmise vähemalt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres vähemalt 4 tunni jooksul tööpäevadel ajavahemikus 8.00–18.00. 2.18. Mittetulundusühing esitab vajaliku informatsiooni Lepingust tulenevate dokumentide andmisega seonduva kohta oma kodulehel ning tagab tasu võtmata haldusülesandega seonduva olulise informatsiooni olemasolu oma kodulehel Lepingu kehtivusaja jooksul. Mittetulundusühing tagab vastava nõustamise tasu võtmata nii telefonitsi kui Lepingu punktis 2.17 nimetatud linnade kontorites. 2.19. Mittetulundusühing peab kõikide halduslepingust tulenevate dokumentide ning nende omajate kohta elektroonset arvestust. 2.20. „Autoveoseaduse” § 32 kohaselt esitab mittetulundusühing Statistikaametile ja ministeeriumile andmed tegevuslubade ja sõidukikaartide andmise ning kehtivate dokumentide üldseisu kohta poolaasta seisuga. 2.21. Lepingu alusel antavate dokumentide vorm, hulk, menetluskord või muu Lepingu täitmise tingimus võib objektiivsetel asjaoludel (näiteks Eestit mõjutavatel üldistel majanduslikel põhjustel, seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide, Euroopa Liidu vastavate õigusaktide või rahvusvaheliste kokkulepete muutmisel), mida ei olnud võimalik Lepingu sõlmimisel ette näha, muutuda. 2.22. Mittetulundusühing säilitab tegevuslubade, sõidukikaartide, EMÜ veolubade ja nende kinnitatud ärakirjade taotlemiseks ja andmise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast nimetatud dokumentide kehtivusaja lõppemist ning muude Lepingust tulenevate dokumentide aluseks olevaid dokumente üks aasta pärast nende dokumentide kehtivusaja lõppemist. 2.23. Mittetulundusühing ei avalda Lepingust tulenevate dokumentide andmiseks esitatud dokumente ja andmeid kolmandatele isikutele, kui seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti. 2.24. Vastavalt „Autoveoseaduse” § 32 lõikele 11 kannab mittetulundusühing „Autoveoseaduse” § 17 lõigetes 1–3 nimetatud vedaja andmed koos § 5 lõikes 2 nimetatud vedude eest vastutava isiku nime ja kontaktandmetega majandustegevuse registrisse vastavalt „Majandustegevuse registri seaduses” sätestatule. 2.25. Ministeerium informeerib mittetulundusühingut kõikidest Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide muudatustest. 2.26. Ministeerium kaasab mittetulundusühingu Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide väljatöötamisele ja muutmisele. 2.27. Ministeeriumi taotlusel aitab mittetulundusühing kaasa rahvusvahelistest autoveo kokkulepetest tulenevate ühiskomisjonide nõupidamiste korraldamisele ja kaasab oma esindajaid nimetatud komisjonide töösse, sh ka väljaspool Eestit. 2.28. „Autoveoseaduse” § 18 lõike 1 kohaselt annab mittetulundusühing vedajale ühenduse tegevusloa viieks aastaks. 2.29. „Autoveoseaduse” § 18 lõike 3 kohaselt juhindub mittetulundusühing sellest, et ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri ja sõidukikaart kehtivad üksnes tegevusloa kehtivusajal. 2.30. „Autoveoseaduse” § 17 lõike 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud veoloa taotlemise ja andmise korra kohaselt kannab mittetulundusühing ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ja EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja märkuste lahtrisse sõiduki registreerimismärgi. 2.31. „Autoveoseaduse” § 21 lõike 9 kohaselt võib mittetulundusühing EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja või veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja: 1) andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta nimetatud dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele; 2) on nimetatud dokumendi taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 3) ei ole õigusaktides määratud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba või 4) on nimetatud dokumendi kasutamisel käimasoleval kalendriaastal korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo kokkulepete või „Autoveoseaduse” sätteid või on rikkumine olnud selliste tagajärgedega, mis on kahjustanud Eesti riigi mainet. 2.32. Mittetulundusühing on kohustatud halduslepingust tulenevate dokumentide andmisel, andmisest keeldumisel, kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel järgima „Halduskoostöö seaduses”, „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud nõudeid ja tingimusi, kui „Autoveoseaduses”, Euroopa Liidu vastavas õigusaktis või rahvusvahelises kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 3. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE RAHASTAMINE 3.1. Lepingust tulenevate dokumentide andmise teenuse eest tasuvad nende saajad. 3.2. Mittetulundusühingul on õigus võtta Lepingust tuleneva dokumendi väljastamise eest tasu, mille suurus ei tohi ületada Lepingu sõlmimise aluseks oleva hankemenetluse käigus mittetulundusühingu poolt esitatud pakkumuses toodud tasusid teenuste osutamise eest ning need tasud kehtivad Lepingu kehtivuse perioodil (pakkumuse maksumuse tabel on toodud Lepingu lisades 2 ja 2¹). 3.3. Ministeerium ei ole kohustatud tasuma mittetulundusühingule Lepingust tuleneva haldusülesande täitmise eest ega hüvitama talle haldusülesande täitmisega seotud kulutusi. 4. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE 4.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostab Riigikontroll ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4.2. Riigikontrolli ja ministeeriumi volitatud isikul on õigus nõuda mittetulundusühingult järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja mittetulundusühing on kohustatud sellised dokumendid volitatud isikule esitama. 4.3. Mittetulundusühing on kohustatud üks kord aastas, seisuga 1.jaanuar esitama ministeeriumile vähemalt 2 kuu möödumisel nimetatud kuupäevast majandusaruande Lepingust tulenevate dokumentide väljaandmise kohta (majandusaruande esitamise vorm on toodud Lepingu lisas 1). 4.4. Mittetulundusühing on kohustatud küsima ministeeriumilt nõusolekut või teavitama ministeeriumit „Halduskoostöö seaduse” § 15 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaoludel. 5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TAGATIS JA LÕPETAMINE 5.1. Leping jõustub 1. jaanuarist 2011. a ja kehtib viis aastat või kuni poolte poolt Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni. 5.2. Lepingu tagatis on üks miljon (1 000 000) Eesti krooni (63911.65 eurot). Mittetulundusühing esitab ministeeriumile Lepingu allakirjutamisel Lepingu tagatise olemasolu tõendamiseks ministeeriumi kasuks nõutava krediidi- või finantsasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu garantiikirja, mis kehtib Lepingu kehtivusaja lõpuni. 5.3. Mittetulundusühing ei vähenda oma põhikirja muutmisel käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 5.4. Lepingu ühepoolse ülesütlemise korral on kirjaliku etteteatamise tähtaeg kuus kuud tagamaks Lepingust tulenevate ülesannete täitmise järjepidevuse, v.a Lepingu punktis 5.5 toodud juhtudel. 5.5. Ministeeriumil on õigus Leping vähemalt ühekuulise etteteatamistähtajaga ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui: 5.5.1. mittetulundusühing on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivaid õigusakte korduvalt või olulisel määral rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 5.5.2. mittetulundusühing on haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostava Lepingu punktis 4.1 nimetatud asutuse ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 5.5.3. mittetulundusühing ei vasta vähemalt ühele „Halduskoostöö seaduse” § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. Nimetatud tingimuste mittetäitmisest on mittetulundusühing kohustatud ministeeriumi koheselt informeerima; 5.5.4. Lepingu lõpetamine osutub tingimata vajalikuks ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimiseks, arvestades sealjuures „Haldusmenetluse seaduse” § 102 lõike 3 nõudeid. 5.6. Ministeeriumil on õigus nõuda mittetulundusühingult leppetrahvi summas kuni üks miljon (1 000 000) Eesti krooni (63911.65 eurot) järgmistel juhtudel: 5.6.1. mittetulundusühing ei pea ühepoolselt kinni Lepingu punktis 5.4 ettenähtud ülesütlemise tähtajast; 5.6.2. ministeerium on otsustanud Lepingu punktis 5.5.1, 5.5.2 ja 5.5.3 toodud põhjuste ilmnemisel Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada; 5.6.3. mittetulundusühing ei ole haldusülesande täitmisega seotud dokumente ministeeriumile üle andnud punktis 5.12 sätestatud tähtajaks. 5.7. Ministeeriumil on õigus nõuda mittetulundusühingult leppetrahvi summas kuni sada tuhat (100 000) Eesti krooni (6391.16 eurot) kui mittetulundusühing on jätnud Lepingu punktides 2, 3.2 ja 4.3 toodud kohustuse täitmata või on nimetatud kohustus täidetud mittenõuetekohaselt. 5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal selliste asjaoludega arvestaksid või neid väldiksid või takistavad asjaolud või nende tagajärjed ületaksid (Vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna ka kehtiva õigusakti muutmist või uue õigusakti kehtestamist, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist või muudab selle täitmise ebamõistlikuks, või muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna. 5.9. Ministeerium võib halduslepingut ühepoolselt muuta, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades sealjuures „Haldusmenetluse seaduse” § 102 lõike 3 nõudeid. 5.10. Vastavalt „Haldusmenetluse seaduse” § 102 lõikele 4 võib raskustesse sattunud mittetulundusühing juhul kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 5.11. Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus. 5.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral annab mittetulundusühing kõik Lepingus sätestatud haldusülesande täitmisega seotud dokumendid ja sellekohased elektroonsed andmed ministeeriumile või ministeeriumiga järgmiseks perioodiks halduslepingu sõlminud mittetulundusühingule üle hiljemalt 2015. a viimasel tööpäeval või Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ministeeriumi poolt määratud tähtajal. Leping on vormistatud kahes identset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe eksemplari. Lepingu lisad: lisa 1 – majandusaruande esitamise vorm 1 lehel lisa 2 – pakkumuse maksumuse tabel Eesti kroonides 1 lehel lisa 2¹ – pakkumuse maksumuse tabel eurodes 1 lehel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) Harju 11, 15072 Tallinn Narva mnt 91, 10127 Tallinn Reg. nr 70003158 Reg. nr 80013850 Minister ERAA juhatuse liige Juhan Parts Toivo Kuldkepp