Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord

(1) Käesoleva määrusega sätestatakse

1) sõltuvusravi kohaldamise ettevalmistamise kord;

2) sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise ja järelevalve kord;

3) karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise kord ja

4) karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi täitmise ja järelevalve kord.

(2) Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamisele, täitmisele ja järelevalvele kohaldatakse käesolevas määruses sõltuvusravi kohaldamisele ettenähtud korda 3. peatükis sätestatud erisustega.

Kriminaalhooldusosakonna pädevuses on

1) sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta arvamuse koostamine;

2) sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise üle järelevalve teostamine.

(1) Justiitsministeerium peab nende sõltuvusravi kohaldavate tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi sõltuvusravi kohaldaja) nimekirja, kellega on sõlmitud sõltuvusravi rahastamise leping.

(2) Kriminaalhooldusametnikul on õigus nimekirjaga tutvuda, et valida sõltuvusravi kohaldamiseks sobivaim sõltuvusravi kohaldaja.

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab uurimisasutuse või prokuratuuri taotlusel ettekande, milles antakse arvamus sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.

(2) Sõltuvusravi võimalikkust hindav arvamus koostatakse „Kriminaalhooldusseaduse” §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

(3) Kriminaalhooldusametnikul on arvamuse koostamiseks õigus vajaduse korral kohtuda sõltuvusravi kohaldamise kohta ekspertiisiakti koostanud kohtupsühhiaatriaeksperdiga.

(1) Kriminaalhooldusametnik peab arvamuse koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi eesmärki ning sellele allumise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab kahtlustatavale või süüdistatavale selgitama, mida loetakse sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

(2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta alluda sõltuvusravile.

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab jõustunud kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

(2) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes andis arvamuse sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta.

Sõltuvusravi kohaldamise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik võimalusel arvestama ekspertiisaktis väljendatud arvamust ja sõltuvusravi kohaldaja seisukohta sõltuvusravi kohaldamise koha osas. Sõltuvusravi kohaldamise koht valitakse võimalusel kriminaalhooldusaluse elukoha lähedal, et vältida ülemääraseid kulutusi sõltuvusravi kohale saabumise ja sealt lahkumisega.

(1) Kriminaalhooldusametnik kohtub võimaluse korral enne, kui kriminaalhooldusalune saabub kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sõltuvusravi kohaldajaga, ja lepib temaga kokku aja, millal kriminaalhooldusalune saabub sõltuvusravi kohaldaja juurde ambulatoorsele sõltuvusravile.

(2) Kui kohtule koostatud ekspertiisiaktist selgub, et kriminaalhooldusalusele on näidustatud statsionaarne sõltuvusravi, pöördub kriminaalhooldusametnik vastavat teenust osutava sõltuvusravi kohaldaja poole ja lepib kokku sõltuvusravile saabumise aja.

(3) Kui sõltuvusravi kohaldaja suunab kriminaalhooldusaluse uuringule, teise arsti konsultatsioonile, statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ravile või ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile, edastab ta saatekirja koopia ka kriminaalhooldusametnikule.

(1) Kriminaalhooldusametnik edastab sõltuvusravi kohaldajale jõustunud kohtuotsuse koopia, millest lähtub sõltuvusravi tähtaeg alates kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva sõltuvusravi koha leidmisest viie tööpäeva jooksul. Ühtlasi teavitab kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi kohaldajat kohustustest, millele kriminaalhooldusalune on allutatud.

(2) Sõltuvusravi kohaldaja võib pöörduda ekspertiisiakti koostanud kohtupsühhiaatriaeksperdi poole ja saada ekspertiisiaktist koopia.

Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik

1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on jätkuvalt nõus sõltuvusravile alluma;

2) selgitama kriminaalhooldusalusele sõltuvusravi eesmärki ja tingimusi;

3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke sõltuvusravi kohaldamise kohti;

4) kuulama ära kriminaalhooldusaluse arvamuse sõltuvusravi koha valiku osas;

5) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi sõltuvusravile allumisel ning võtma selle kohta allkirja käesoleva määruse lisas 1 või 2 olevale õiguste ja kohustuste lehele;

6) selgitama sõltuvusravile allumist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;

7) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks sõltuvusravist kõrvalehoidmise tagajärjed;

8) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;

9) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

(1) Kui kriminaalhooldusalune suunatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise käigus uuringule, teise arsti konsultatsioonile või statsionaarsele ravile, edastatakse saatekirja koopia ka kriminaalhooldusametnikule.

(2) Pärast statsionaarsele sõltuvusravile allutamise kohta haigusloo koostamist või pärast ambulatoorse sõltuvusravi kohaldamise kohta tervisekaardi koostamist edastab sõltuvusravi kohaldaja haigusloo või tervisekaardi koopia ka kriminaalhooldajale, kes vajaduse korral korrigeerib selle alusel käesoleva määruse § 12 lõike 2 kohaselt koostatavat kava.

(1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast sõltuvusravi kohaldajaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivitamata teatavaks sõltuvusravile allumise alguse, sõltuvusravi koha ja sõltuvusravi kohaldaja. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse, kes ja kuidas peab sõltuvusravile allumise arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda sõltuvusravi kohaldaja ja kriminaalhooldusametnikuga.

(2) Pärast sõltuvusravi kohaldaja poolt sõltuvusraviplaani koostamist edastatakse selle koopia kriminaalhooldusametnikule, kes hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske ja koostab neist lähtudes kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava „Kriminaalhooldusseaduse” § 27 lõike 1 kohaselt. Kavale lisatakse ka sõltuvusravi kohaldaja koostatud ja kriminaalhooldusametnikule saadetud kriminaalhooldusaluse sõltuvusraviplaani koopia.

(3) Kriminaalhoolduse läbiviimise kava muudetakse ja kinnitatakse vajaduse järgi, arvestades sõltuvusravi üldist tähtaega ja liiki.

(4) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud jaotusest ja sõltuvusraviplaanist, teavitab kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi kohaldamisest seitsme kuu möödudes Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonda Justiitsministeeriumi rahastatava sõltuvusravi tähtaja lõppemisest ja vajadusest kooskõlastada pärast üheksakuulise sõltuvusravi möödumist järgneva sõltuvusravi finantseerimisega seonduv tegevus.

Vajaduse ja võimaluse korral saadab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse sõltuvusravi kohaldamise esimesel päeval selle kohaldamise kohale.

Sõltuvusravile allutud kuude arvestust peab kriminaalhooldaja. Raviaja arvestust peetakse käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormi kohaselt.

(1) Kui sõltuvusravi kohaldamiseks on vajalik kriminaalhooldusaluse paigutamine statsionaarset raviteenust pakkuva sõltuvusravi kohaldaja juurde, selgitab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalusele, et statsionaarsel ravil viibimise ajal ei pea kriminaalhooldusalune käima kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel.

(2) Välistamaks võimalust sõltuvusravist kõrvale hoiduda, käib kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi kohaldamise kohas kriminaalhooldusalusega kohtumas või suhtleb tervishoiutöötajaga, kui ravi iseloomu tõttu on kriminaalhooldusalusega vahetu kohtumine välistatud.

(3) Statsionaarse ravi asendamisel ambulatoorse raviga tuleb kohe muuta registreerimise kohustus kriminaalhooldusosakonna põhiseks.

Sõltuvusravile allutatu omavoliline lahkumine statsionaarset sõltuvusravi teenust pakkuva sõltuvusravi kohaldaja juurest on keelatud. Kõikidest raviteenuse osutamisega seotud liikumistest, mis eeldavad sõltuvusravile allutatu ajutist lahkumist sõltuvusravi osutamise kohast, tuleb viivitamata teavitada kriminaalhooldajat.

(1) Kriminaalhooldusaluse sõltuvusravile allumist kontrollib vahetult sõltuvusravi kohaldaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta sõltuvusravile allumisel.

(2) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal sõltuvusravi kohale, ei allu sõltuvusravi kohaldaja töötaja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab sõltuvusravi kohaldaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. Kriminaalhooldusametniku nõudmisel vormistab sõltuvusravi kohaldaja teavituse kirjalikult. Vajaduse ja võimaluse korral selgitab kriminaalhooldusametnik rikkumise asjaolusid sõltuvusravi kohaldamise kohas.

(3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt seletuse ja fikseerima rikkumise käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormi kohaselt. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.

(1) Kriminaalhooldusametnik, kelle järelevalve alla on määratud sõltuvusravile allumise kohustusega kriminaalhooldusalune, võib kontrollida sõltuvusravile allumise kohustuse täitmist igal ajal, kooskõlastades oma kontrollkäigu sõltuvusravi kohaldajaga.

(2) Kriminaalhooldusametnikul on õigus sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise kontrollimiseks igal ajal külastada statsionaarsel sõltuvusravil viibivat kriminaalhooldusalust või sõltuvusravi kohaldajale helistada. Kontrollkülastusest ei teatata kriminaalhooldusalusele ette.

Kriminaalhooldusametnik võib kooskõlastatult sõltuvusravi kohaldajaga nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist sõltuvusravi kohaldamise kohast ajutiselt, kui

1) kriminaalhooldusalune ilmub sõltuvusravi kohaldamise kohta alkoholi- või narkojoobes;

2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada sõltuvusravi kohaldaja töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

(1) Sõltuvusravile allumise kohustuse jäme rikkumine on

1) omavoliline lahkumine sõltuvusravi kohaldamise kohast;

2) alkoholi- või narkootikumi tarvitamine;

3) ilmumine sõltuvusravi kohaldamise kohta alkoholi- või narkojoobes;

4) sõltuvusravi kohaldaja töötajate või tema vara, kõrvaliste isikute või kriminaalhooldusaluse enda ohustamine.

(2) Sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse sõltuvusravi kohaldamise kohale mitteõigeaegne ilmumine, samuti ajakavast kõrvalekaldumine.

(3) Sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ei loeta juhtumeid, kus kriminaalhooldusalune teavitab hilinemisest kriminaalhooldusametnikku ja kriminaalhooldusametnik nõustub hilinemise põhjusega.

(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab sõltuvusravist kõrvale või esinevad käesoleva määruse §-s 20 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumised käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormi kohaselt ja teeb kriminaalhooldusalusele käesoleva määruse lisa 5 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusalusele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse käitumiskontrolli toimikusse.

(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust. Käesoleva määruse § 20 lõikes 1 loetletud jämeda rikkumise korral on kriminaalhooldusametnik kohustatud koostama erakorralise ettekande, olenemata varasematest rikkumistest või eelnevate hoiatuste tegemise arvust.

(3) Erakorraline ettekanne koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile „Kriminaalhooldusseaduse” § 31 lõikes 22 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

(1) Kui sõltuvusravile allumine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu, taotleb kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi tähtaja kulgemise peatamist.

(2) Kriminaalhooldusametnik koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande „Kriminaalhooldusseaduse” § 31 lõikes 5 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

Kriminaalhooldusosakond peab sõltuvusravile allumise kohta käitumiskontrolli toimikut digitaalselt ja paberil (dokumenditoimik) justiitsministri poolt kehtestatud kriminaalhooldusregistri põhimääruse kohaselt.

Sõltuvusravi lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond kohtule või prokuratuurile kriminaalhoolduse lõppemise kohta ettekande, mis koostatakse „Kriminaalhooldusseaduse” §-s 301 sätestatud kriminaalhoolduse lõppemise ettekande nõuetest lähtudes.

Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamisele, täitmisele ja järelevalvele kohaldatakse käesolevas määruses sõltuvusravi kohaldamisele ettenähtud korda käesolevast peatükist tulenevate erisustega.

Kui kohus peab vajalikuks süüdimõistetule määrata karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohustus alluda narkomaania ravile ja peab vajalikuks kriminaalhooldaja arvamust, lähtub kriminaalhooldaja arvamuse esitamisel käesoleva määruse §-st 4.

Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi puhul ei pea teavitama Sotsiaalministeeriumi.