Regionaal- ja põllumajandusminister — Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”” muutmine — RT I, 2025, 2

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruses nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja sõna „eelneva”; 2) paragrahvi 1 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks lõikes 6 nimetatud alustele ei kohaldata määrust riigiabi saajale ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 nimetatud alustel ning vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud alustel.”; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.”; 4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust ühiselt maakonna arengustrateegias määratletud integreeritud koostööprojektide kaudu suunata maakonna arengustrateegias määratletud sellise ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada sihtrühma vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse puuetega inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalse põhimõtete kohaselt.”; 5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 4 punktides 3–6 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja vähemalt ühe rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.”; 6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „teenindab” sõnadega „moodustab ja nende tööd korraldab”; 7) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Toetust antakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud projekti kohta, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse järgmisi tegevusi:”; 8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) arendustegevus ja teadustegevus;”; 9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine;”; 10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) turismisektori sihtpiirkonna terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.”; 11) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 punktis 11 sätestatud turismisektori sihtpiirkonnana käsitatakse külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub külastajale integreeritud elamuse, võimaldab tarbida teenuseid ja ööbida ning mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut.”; 12) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 7–9” tekstiosaga „ja 11”; 13) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama tegevussuuna alt; 32) projekte, mis ei hõlma lõikes 11 nimetatud turismisektori sihtpiirkonda tervikuna;”; 14) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projekti tulemusena tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.”; 16) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 5 jäetakse väljatekstiosa „hangete korraldamise,”; 17) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas” sõnadega „rajatava keskkonna”; 18) paragrahvi 5 lõiget 3 ja paragrahvi 8 lõike 1 punkti 7 täiendatakse lause teise osaga „, välja arvatud juhul, kui toetuse summat suurendatakse § 10 lõike 3 kohaselt.”; 19) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaudsed kulud võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud lõikes 3 nimetatud investeeringu kulust.”; 20) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulud loetakse ehitamise kulude hulka.”; 21) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Enne taotluse esitamist on lubatud teha ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4 vastavaid personalikulusid üksnes projekti ettevalmistamiseks ja ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulusid. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral taotleja tehtud tööde ettevalmistamisega seotud kulusid ei hüvitata.”; 22) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmise korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi andmise korral, kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne rakendusüksusele taotluse esitamist.”; 23) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõikes 6 sätestatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.”; 24) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja 4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel.”; 25) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peab projekti tegevustega alustama ja lõpetama ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid. Taotluse esitamise tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva võib sätestada juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.”; 26) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui abikõlblike kulude eelarve suureneb ehitustegevuse riigihanke kallinemise tõttu, võib ehitustegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti juhul, kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse üldise grupierandi määruse artiklitest 14, 25, 26, 27, 55 või 56 tulenevate piirangutega ja lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga.”; 27) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastavat investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardile. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi maksimaalne määr on Ida-Virumaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest ning Lõuna- Eestis suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest. Ülejäänud Eestis on regionaalabi maksimaalne määr suurettevõtja puhul 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti abikõlblikest kuludest.”; 28) paragrahvi 13 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „esitama taotlemisel” sõnadega „allkirjaõigusliku isiku”; 29) paragrahvi 13 lõikes 6, § 15 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „kasu saav” sõnadega „muu kasu saav” vastavas käändes; 30) paragrahvi 13 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja muudele ühingutele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral;”; 33) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „kinnitus” sõnadega „kirjalik kinnitus”; 34) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „juurdepääsetavuse” sõnaga „ligipääsetavuse”; 35) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus;”; 36) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) lõigetes 5 ja 6 nimetatud kinnituskirjad.”; 37) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) MARO annab maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe tegevussuuna kohta vaid ühele projektile kinnituskirja, millega kinnitab, et: 1) projekti tegevus on kajastatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse tegevussuuna all; 2) tegemist on maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede; 3) projekti tegevuse mõjupiirkond ja sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus ja ning selle projekti eesmärk vastab meetme eesmärgile. (6) Paragrahvi 21 lõikes 72 nimetatud projekti vastavust regionaalse arenguleppe tegevuskavale kinnitab kinnituskirjaga Lõuna-Eesti piirkonnas regionaalministri 20.05.2024 käskkirjaga nr 152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine” moodustatud Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu ja Kesk-Eesti piirkonnas riigihalduse ministri 18.02.2023 käskkirjaga nr 47 „Kesk-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine” moodustatud Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu.”; 39) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise reservnimekirja alusel. Reservnimekirjana käsitatakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel. (6) Lõikes 5 nimetatud reservnimekirja koostamisel võetakse erinevates NUTS 3 piirkondades hinnatud projektide puhul aluseks piirkondades antud hinnete aritmeetiline keskmine.”; 40) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta saab taotlusvoorus esitada vaid ühe taotluse MARO poolt antud § 15 lõike 5 kohase kinnituskirja olemasolul.”; 42) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna kohta esitatakse kaks või enam kinnituskirja, loetakse kõik sama tegevussuuna kohta esitatud taotlused § 18 lõike 4 alusel nõuetele mittevastavaks.”; 43) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus neli NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjoni, mille koosseisud kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega. (2) Piirkondade hindamiskomisjonid moodustatakse NUTS 3 piirkondade põhiselt järgmiselt: 1) Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub igast MAROst üks esindaja ning kokku vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget; 2) Kirde-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub üks MARO esindaja ning vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.”; 44) paragrahvi 20 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning kelle 2021. aasta käive on olnud vähemalt üks miljon eurot”; 45) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu koos enda hinnetega § 21 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite kaupa.”; 46) paragrahvi 20 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „liige” sõnadega „ja ekspert”; 47) paragrahvi 20 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) peab tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale eksperdi või hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse;”; 48) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „projekti mõju maakonna arengustrateegia” sõnadega „ja rakenduskava erieesmärgi”; 49) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, sealhulgas võtta uuesti kasutusele kasutusest välja jäänud hooned ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende seotus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust;”; 50) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi NUTS 3 piirkondades. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonnaülese integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut.”; 51) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme maakonnaülese integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides ning kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb.”; 52) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui projekt viiakse ellu mitme maakonnaülese integreeritud koostööprojektina, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.”; 53) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektori panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti. (72) Kui projekt on nimetatud Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks kinnitatud Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskavas või Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks kinnitatud Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskavas, antakse boonusena 0,5 hindepunkti.”; 54) paragrahvi 21 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõigete 7–72 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte ei summeerita. Kui mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.”; 55) paragrahvi 26 lõige 2 ja lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule on rakendusüksusel õigus tunnistada taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 6 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul ehitustööde lepingut;”; 56) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) tagama, et mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmed on toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks;”; 58) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus.”; 59) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) moodustama hindamiskomisjonid ning korraldama ekspertide kaasamise taotluste menetlusse § 20 kohaselt ning korraldama ja juhendama nende tööd.”; 60) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja panus strateegias „Eesti 2035” kinnitatud strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule;”; 61) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 kehtestatud tingimustel. Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3 kohaselt on ettemakse kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul ning nende esitamata jätmise korral tagastab ta toetuse 15 kalendripäeva jooksul. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.”.