Keskkonnaminister — Keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping — RT I, 2019, 15

Keskkonnaministeerium (edaspidi ministeerium), mida esindab keskkonnaminister Siim Kiisler, kes tegutseb halduskoostöö seaduse § 8 alusel, ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK), mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Andrus Treier, keda edaspidi nimetatakse eraldi „pool” ja koos „pooled”, arvestades riigieelarve seaduse § 531 lõiget 2 ja keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 56 lõiget 2, sõlmivad käesoleva halduslepingu (edaspidi Leping): 1. SA-le KIK antavad haldusülesanded SA-le KIK antavad haldusülesanded on järgmised: 1.1. KeTS § 56 lõike 1 alusel keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (edaspidi keskkonnaprogramm) vahendite kasutamise korraldamine projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu ministeeriumi poolt selleks otstarbeks vastavalt Lepingu punktile 3 eraldatud vahenditest, sealhulgas: 1.1.1. ministeeriumi ettepanekul taotlusvoorude korraldamine, mis muuhulgas sisaldab järgmist: 1.1.1.1. taotluste vastuvõtmine ja nende täielikkuse ja nõuetele vastavuse kontroll; 1.1.1.2. nõuetele vastavate taotluste edastamine ministeeriumile; 1.1.1.3. nõuetele vastavate ja hinnatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine vastavalt KeTS § 59 lõikele 1; 1.1.2. taotluse toetuse saamise nõuetele mittevastavuse või osalise vastavuse korral vastavalt lepingu sõlmimata jätmine või antava toetuse vähendamine; 1.1.3. toetuse saajatega sihtfinantseerimise lepingute sõlmimine tingimustel, mis tagavad toetuse sihtotstarbelise ja nõuetekohase kasutamise; 1.1.4. järelevalve tegemine keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” ja Lepingus ning muudes õigusaktides, sh riigihankeid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toetuse kasutamisel, sealhulgas maksete, aruannete ja kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 1.1.5. nõuete vastaselt või mittesihipäraselt kasutatud toetuse või selle osa tagasinõudmine, sealhulgas selleks kohtusse pöördumine või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõude esitamine vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule; 1.1.6. vaiete lahendamine. 1.2. Rahastavates keskkonnavaldkondades nõustamise, analüüside, uuringute, kampaaniate, ürituste, konkursside jms tegevuse korraldamine, mis aitavad kaasa valdkonna arengule ja esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule. 1.3. Muude, õigusaktidest tulenevate, punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud haldusülesandega seotud kohustuste täitmine kokkuleppel ministeeriumiga. 2. SA KIK õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel 2.1. SA KIK teeb haldusülesande täitmiseks muuhulgas järgmised toimingud: 2.1.1. töötab välja ja kehtestab kooskõlastatult ministeeriumiga haldusülesande täitmiseks vajalikud, sealhulgas projektide menetlemist ja toetuse maksmist reguleerivad protseduurid; 2.1.2. haldab taotluste menetlemiseks vajalikke infosüsteeme; 2.1.3. säilitab haldusülesande täitmiseks läbiviidud tegevuste kohta kontrolljälje vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; 2.1.4. säilitab toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt õigusaktidele; 2.1.5. esitab ministeeriumile iga kuu 10. kuupäeval toetuste rakendamise ülevaate eelneva kuu kohta ning kvartaalselt (aprill, juuli, oktoober, jaanuar) 25. kuupäeval tegevuskulude ülevaate eelneva kvartali kohta; 2.1.6. teavitab ministeeriumit viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada haldusülesande täitmist ja riigieelarvelise eraldise kasutamist; 2.1.7. teeb muid toiminguid, mis ei ole Lepingus otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik Lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuulub haldusülesande hulka. 3. Haldusülesannete täitmise rahastamise alused ja ulatus 3.1. Haldusülesande täitmiseks eraldab ministeerium SA-le KIK iga-aastaselt oma eelarvest vahendeid, arvestades KeTS § 56 lõikes 1 sätestatut, mille kohta sõlmitakse eraldise kasutamise leping (edaspidi eraldise leping). 3.2. Vastaval aastal taotlusvoorudes kasutamata jäänud eraldise osa suunab SA KIK keskkonnaeesmärkide täitmiseks järgneva aasta taotlusvoorudes, teavitades sellest ministeeriumi. 3.3. Erakorraliste projektide rahastamisteks on SA-l KIK õigus teha ministeeriumile eraldise suurendamise ettepanekuid. 4. Järelevalve Lepingu täitmise üle 4.1. Järelevalvet Lepingu täitmise üle teostab KeTS § 56 lõike 3 alusel ministeerium. 4.2. Ministeeriumil on haldusülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida SA KIK tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettekirjutusi ning nõuda puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. 4.3. Ministeeriumil on õigus järelevalve käigus nõuda SA-lt KIK nii kirjalikke kui suulisi selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning SA KIK on kohustatud selgitusi ning vastavaid dokumente esitama. 4.4. Lisaks ministeeriumile on Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil õigus kontrollida SA KIK esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust. 4.5. SA KIK on kohustatud esitama majandusaasta aruande ministeeriumile samal ajal selle esitamisega vastavalt riigivaraseadusele. 5. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg ning seni kehtinud lepingu kehtivuse lõppemine 5.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 5.2. Leping on sõlmitud tähtajatult. 5.3. Lepingu jõustumisel loetakse SA KIK ja ministeeriumi vahel 22. mail 2006. aastal sõlmitud keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise halduslepingu nr M-20-1-2006/36 kehtivus lõppenuks. 6. Lepingu muutmine 6.1. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need on Lepingu lahutamatud osad. Lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal. 6.2. Kui Lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud Lepingu allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema parimad jõupingutused Lepingu täiendamiseks või muutmiseks viisil, et võimalikult suures ulatuses saaksid täidetud Lepingu eesmärgid. 7. Lepingu lõpetamise alused ja kord 7.1. Kui üks pooltest soovib Lepingu lõpetada, peab ta sellest teisele poolele kirjalikult ette teatama kuni neli kuud, tuues välja ülesütlemise põhjendused. 7.2. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda või ühepoolselt lõpetada, teatades sellest SA-le KIK vähemalt 30 päeva ette, kui: 7.2.1. SA KIK on korduvalt (üle kahe korra aastas) jätnud lepingujärgse ülesande ja ministeeriumi vastavasisulise nõudmisega ettekirjutuse täitmata; 7.2.2. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 7.2.3. SA KIK on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud viisil, mis on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 7.2.4. Lepingu sõlmimise aluseks olevaid õigusnorme muudetakse selliselt, et need ei näe ette käesoleva Lepingu sõlmimist. 7.3. Kui Leping öeldakse üles, lõpetatakse, või kui esineb muu põhjus, mis takistab SA-l KIK jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja ministeerium. 7.4. Lepingu lõpetamisel on SA KIK kohustatud haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks andma ministeeriumile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul Lepingu lõppemisest arvates, üle kogu haldusülesande täitmisega seotud dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 7.5. Lepingu lõpetamisel tagastab SA KIK ministeeriumile eraldise kasutamata osa, mille juures võetakse arvesse SA KIK haldusülesande lõpetamisega seotud kulusid, sh võetud kohustuste (nt töö-, üüri- jms lepingud) täitmiseks vajalikke summasid. 8. Vastutus 8.1. Lepinguga võetud kohustuste eest kannavad pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides ja Lepingus sätestatud korras. 8.2. Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud vääramatust jõust. Vääramatust jõust tingitud Lepingu rikkumine ei ole vabandatav, kui pooled ei ole täitnud Lepingu punktist 8.3 tulenevat teavitamiskohustust. 8.3. Poolel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt Lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust Lepingu täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 8.4. Pooled kinnitavad oma teadlikust asjaolust, et endale Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele poolele oma süülise tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 9. Vaidluste lahendamine Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 10. Kontaktisikud Pooled teatavad vastastikku kontaktisikud, kes korraldavad Lepingut puudutavat teabevahetust. 11. Lepingu poolte andmed ja allkirjad Tellija Täitja Keskkonnaministeerium SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Registrikood 70001231 Registrikood 90005946 Narva mnt 7a Narva mnt 7a 15172 Tallinn 15172 Tallinn Telefon: 626 2802 Telefon 6274170 E-post: keskkonnaministeerium@envir.ee E-post: info@kik.ee Siim Kiisler Andrus Treier Minister Juhatuse liige