Rahvastikuminister — Haldusleping nr 7-3/829-1 riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks — RT I, 2020, 16

Tallinnas, 17.01.2020 Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” § 23 lõike 2 punkti 15 ja peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” punkti 9 alusel rahvastikuminister Riina Solman (edaspidi ministeerium), ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikoodiga 90009654, aadressiga Toompuiestee 33a, 10149 Tallinn, keda esindab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Agu Laius (edaspidi KÜSK), keda edaspidi nimetatakse eraldi ka pool või koos pooled, sõlmivad riigieelarve seaduse § 531 lg 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping). 1. KÜSKile antavad haldusülesanded KÜSKile antavad haldusülesanded on järgmised: 1.1. ministeeriumi valitsemisala vahenditest riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimine, sealhulgas: 1.1.1. taotlusvoorude ja konkursside korraldamine, mis muuhulgas sisaldab järgmist: 1.1.1.1. taotlusvoorude ja konkursside väljakuulutamine; 1.1.1.2. taotlejate nõustamine; 1.1.1.3. taotluste vastuvõtmine ja nende täielikkuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine; 1.1.1.4. nõuetele vastavate ja hinnatud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 1.1.2. riigiabi reeglite kohaldamine. Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, lähtub KÜSK toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist; 1.1.3. toetuse saajatega lepingute sõlmimine tingimustel, mis tagavad toetuse sihtotstarbelise ja nõuetekohase kasutamise; 1.1.4. järelevalve tegemine lepingus ning muudes õigusaktides, sealhulgas riigihankeid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toetuse kasutamisel, sealhulgas maksete, aruannete ja kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 1.1.5. nõuete vastaselt või mittesihipäraselt kasutatud toetuse või selle osa tagasinõudmine, sealhulgas selleks kohtusse pöördumine; 1.1.6. vaiete lahendamine. 1.2. Kodanikuühiskonna valdkonnas nõustamise, analüüside, uuringute, kampaaniate, ürituste, konkursside jms tegevuse korraldamine, mis aitab kaasa valdkonna arengule ja esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule. 1.3. Muude, õigusaktidest tulenevate, punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud haldusülesandega seotud kohustuste täitmine. 2. KÜSKi õigused ja kohustused ülesande täitmisel 2.1. KÜSK teeb haldusülesande täitmiseks muu hulgas järgmised toimingud: 2.1.1. esitab ministeeriumile hiljemalt 1. veebruariks jooksva eelarveaasta finantsplaani, tegevuskava ning selle põhjal taotluse riigieelarves ette nähtud vahendite eraldamiseks. Finantsplaanile lisatakse eelarveaastale eelneva kolme aasta finantsplaan; 2.1.2. töötab välja ja kehtestab haldusülesande täitmiseks vajalikud, sealhulgas taotlusvoorude ja konkursside väljakuulutamist, projektitaotluste menetlemist, toetuse maksmist, järelevalve tegemist ja vaiete lahendamist reguleerivad protseduurid; 2.1.3. menetleb taotlusi vastavalt KÜSKi nõukogu kehtestatud taotlusvoorude ja konkursside tingimustele; 2.1.4. haldab taotluste menetlemiseks vajalikke infosüsteeme; 2.1.5. säilitab haldusülesande täitmiseks läbiviidud tegevuste kohta kontrolljälje vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; 2.1.6. säilitab toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt õigusaktidele; 2.1.7. esitab ministeeriumile eraldise kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ja finantsaruande ministeeriumi kinnitatud vormidel jooksva aasta 21. juuliks ning järgneva aasta 31. jaanuariks aasta lõikes kumulatiivselt, esitades aruannete mustandid ministeeriumile ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks vähemalt 3 tööpäeva enne nimetatud tähtaegu; 2.1.8. teavitab ministeeriumit viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad negatiivselt mõjutada haldusülesande täitmist ja riigieelarvelise eraldise kasutamist; 2.1.9. tagab, et tema poolt toetuse saajatega sõlmitavates lepingutes sätestatakse tingimus, millega kaasneb üldjuhul kohustus kasutada toetuse tegevuste ja tulemuste tutvustamisel kas KÜSKi logo ja/või viidata sõnaliselt Siseministeeriumi ja KÜSKi toetusele; 2.1.10. teeb muid toiminguid, mis ei ole lepingus otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuulub haldusülesande hulka. 3. Haldusülesannete täitmise rahastamise alused ja ulatus 3.1. Haldusülesande täitmiseks ja lähtudes KÜSKi taotlusest ja ministeeriumi eesmärkidest eraldab ministeerium eelduslikult hiljemalt 31. märtsiks KÜSKile igal aastal riigieelarvest raha, andes selle kohta käskkirja. KÜSKi taotluse esitamise ning ministeeriumi käskkirja andmisega on pooled sõlminud vastava kokkuleppe. 3.2. Kasutamata jäänud eraldise kasutusotstarve järgneval aastal määratakse punktis 3.1 nimetatud eraldise andmise käskkirjas, lähtudes KÜSKi taotlusest. 3.3. KÜSKil on õigus teha finantsplaanis ja tegevuskavas muudatusi kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis ministeeriumi heakskiidul. 3.4. Erakorraliste projektide rahastamisteks on KÜSKil õigus teha ministeeriumile eraldise suurendamise taotlusi. 4. Järelevalve lepingu täitmise üle 4.1. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab ministeerium. 4.2. Ministeerium annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab ministeerium KÜSKilt aruande puuduste kõrvaldamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.3. Ministeeriumil on haldusülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida KÜSKi tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettekirjutusi ning nõuda puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. 4.4. Ministeeriumil on õigus nõuda tagasi kogu eraldis või osa eraldisest, kui selgub, et KÜSK ei kasutanud eraldist lepingus ette nähtud eesmärgil, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas eraldise saamiseks valeandmeid. 4.5. Ministeeriumil on õigus järelevalve käigus nõuda KÜSKilt nii kirjalikke kui suulisi selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning KÜSK on kohustatud selgitusi ning vastavaid dokumente esitama. 4.6. Ministeeriumil on õigus teostada kohapealset kontrolli KÜSKi juures. Ministeeriumil on õigus teostada kohapealset kontrolli ka isikute juures, kellega on KÜSK sõlminud lepingud ministeeriumi eraldatud vahendite kasutamiseks. 4.7. Lisaks ministeeriumile on Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil õigus kontrollida KÜSKile esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust. 5. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg ning seni kehtinud lepingu kehtivuse lõppemine 5.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 5.2. Leping on sõlmitud tähtajatult. 5.3. Lepinguga võetakse üle KÜSKi ja ministeeriumi vahel 6. märtsil 2019. aastal sõlmitud lepingus kajastatud õigused ja kohustused. 6. Lepingu muutmine 6.1. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need on lepingu lahutamatud osad. Lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal. 6.2. Kui lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud lepingu allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema parimad jõupingutused lepingu täiendamiseks või muutmiseks viisil, et võimalikult suures ulatuses saaksid täidetud lepingu eesmärgid. 7. Lepingu lõpetamise alused ja kord 7.1. Kui üks pooltest soovib lepingu lõpetada, peab ta sellest teisele poolele kirjalikult ette teatama vähemalt neli kuud, tuues välja ülesütlemise põhjendused. 7.2. Ministeeriumil on õigus leping üles öelda või ühepoolselt lõpetada, teatades sellest KÜSKile vähemalt 30 päeva ette, kui: 7.2.1. KÜSK on korduvalt (üle kahe korra aastas) jätnud lepingujärgse ülesande ja ministeeriumi vastavasisulise nõudmisega ettekirjutuse täitmata; 7.2.2. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 7.2.3. KÜSK on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud viisil, mis on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 7.2.4. lepingu sõlmimise aluseks olevaid õigusnorme muudetakse selliselt, et need ei näe ette käesoleva lepingu sõlmimist. 7.3. Kui leping öeldakse üles, lõpetatakse, või kui esineb muu põhjus, mis takistab KÜSKil jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja ministeerium. 7.4. Lepingu lõpetamisel on KÜSK kohustatud haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks andma ministeeriumile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, üle kogu haldusülesande täitmisega seotud dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 7.5. Lepingu lõpetamisel tagastab KÜSK ministeeriumile eraldise kasutamata osa, mille juures võetakse arvesse KÜSKi haldusülesande lõpetamisega seotud kulusid, sealhulgas võetud kohustuste (nt töö-, üüri- jms lepingud) täitmiseks vajalikke summasid. 8. Vastutus 8.1. Lepinguga võetud kohustuste eest kannavad pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides ja lepingus sätestatud korras. 8.2. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud vääramatust jõust. Vääramatust jõust tingitud lepingu rikkumine ei ole vabandatav, kui pooled ei ole täitnud Lepingu punktist 8.3 tulenevat teavitamiskohustust. 8.3. Poolel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepingu täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 8.4. Eraldise täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on KÜSK kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib ministeerium nõuda KÜSKilt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 8.5. Kui KÜSK ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on ministeeriumil õigus: 8.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% eraldisest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ministeeriumi õigust nõuda KÜSKilt ka kahju hüvitamist. KÜSK kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates ministeeriumi kirjaliku nõude kättesaamisest; 8.5.2. teha KÜSKile hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui KÜSK ei lõpeta ministeeriumi määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on ministeeriumil õigus lepingust taganeda, teatades sellest KÜSKile kirjalikult, ja nõuda KÜSKilt eraldise tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine ei välista leppetrahvi kohaldamist. 8.6. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 8.7. Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele poolele oma süülise tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 10. Kontaktisikud 10.1. Pooled teatavad vastastikku kontaktisikud, kes korraldavad lepingut puudutavat teabevahetust. 11. Lepingu poolte andmed ja allkirjad Siseministeerium Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital registrikood 70000562 registrikood 90009654 Pikk 61 Toompuiestee 33a 15065 Tallinn 10149 Tallinn telefon 612 5008 telefon 655 6240 e-post info@siseministeerium.ee e-post kysk@kysk.ee (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman Agu Laius