Legislator Case Law & Legislation
122012016017 EE

Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava

33 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Table of Provisions (33)

§ 1 Määruse reguleerimisala § 2 Riikliku õppekava sisu § 3 Kooli õppekava koostamine § 4 Klaasipuhuja assistendi eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 5 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 6 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 7 Õpingute läbimisel omandatavad kutsed ja osakutsed § 8 Tekstiilkäsitöö eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 9 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 10 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 11 Õpingute läbimisel omandatav kutse § 12 Keraamiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 13 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 14 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 15 Õpingute läbimisel omandatav kutse § 16 Sepa eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 17 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 18 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 19 Õpingute läbimisel omandatav kutse § 20 Nahkkäsitöö valmistaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 21 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 22 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 23 Õpingute läbimisel omandatav kutse § 24 Puukäsitöö eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 25 Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 26 Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 27 Õpingute läbimisel omandatav kutse § 27<sup>1</sup> Kujundaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid § 27<sup>2</sup> Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks § 27<sup>3</sup> Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht § 27<sup>4</sup> Õpingute läbimisel omandatav kutse ja spetsialiseerumised § 28 Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine § 29 Määruse kehtetuks tunnistamine

Statutory Text (33 Articles)

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks disaini ja käsitöö õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele

1) klaasipuhuja assistent (inglise keeles glass blower assistant), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

2) tekstiilkäsitöö (inglise keeles textiles crafts), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

3) keraamik (inglise keeles ceramics), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

4) sepp (inglise keeles blacksmith), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

5) nahkkäsitöö valmistaja (inglise keeles leather craftsman), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

6) puukäsitöö (inglise keeles woodworker), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

7) kujundaja (inglise keeles designer), EKR tase 4, õppemaht 210 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Klaasipuhuja assistendi eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Tekstiilkäsitöö eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Keraamiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

(7) Sepa eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.

(8) Nahkkäsitöö valmistaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.

(9) Puukäsitöö eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 7.

(10) Kujundaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 8.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud ja üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada klaasipuhuja assistendi erialal nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena klaasitöö valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab klaasi kuumtöötlemise protsessist tulenevalt lihtsamaid ja esteetilisi klaasesemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud klaasipuhuja assistendi eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Klaasipuhuja assistendi eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 114 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 13 EKAPd;

3) valikõpingud 36 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) klaasi kuumtöötluse algõpetus 20 EKAPd;

4) klaasi külmtöötluse algõpetus 12 EKAPd;

5) klaasi vabapuhumine 21 EKAPd;

6) kuumliidete lisamine 18 EKAPd;

7) klaastoodete ja teenuste turundus 7 EKAPd;

8) kavandamine ja kujutamine 5 EKAPd;

9) materjaliõpetus 5 EKAPd;

10) erialane inglise keel 2 EKAPd;

11) praktika 13 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Klaasipuhuja sell, tase 4” vastavad kompetentsid.

(2) Õppekava moodulite 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Klaasesemete valmistamine, tase 4” vastavad kompetentsid.

(3) Õppekava moodulite 1, 2, 7, 8, 10 ja 11 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Klaastoodete ja teenuste turundus, tase 4” vastavad kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada tekstiilkäsitöö tegijana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena tekstiilkäsitöö valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid, juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab kvaliteetseid ja esteetilisi erinevates tekstiilitöötehnikates esemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast, kasutab traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud tekstiilkäsitöö eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Tekstiilkäsitöö eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 21 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAPd;

2) Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi alused 4,5 EKAPd;

3) kavandamine ja kujutamine 7 EKAPd;

4) materjaliõpetus ja kanga kujundamine 10,5 EKAPd;

5) silmuskudumise ja heegeldamise põhialused 12 EKAPd;

6) õmblemise põhialused 12 EKAPd;

7) tikkimise põhialused 9 EKAPd;

8) kangakudumise põhialused 11 EKAPd;

9) tekstiiltoodete ja teenuste turundus 14 EKAPd;

10) erialane inglise keel 1,5 EKAPd;

11) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

12) kanga kujundamine 10 EKAPd;

13) õmbluskäsitöö 10 EKAPd;

14) kanga rakendamine ja kudumine 10 EKAPd;

15) rahvuslikud tikandid 10 EKAPd;

16) lõikejärgne silmuskudumine, heegeldamine ja nõeltehnika 10 EKAPd;

17) Eesti rahvarõiva komplektiosade valmistamine 10 EKAPd;

18) vööde ja paelte valmistamine 10 EKAPd;

19) pisitehnikas esemete valmistamine 10 EKAPd;

20) praktika 21 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Õppekava moodulite 1–11 õpiväljundite ja moodulitest 12–20 ühe mooduli õpiväljundi saavutamisel omandatakse kutsele „Tekstiilkäsitöö sell, tase 4” vastavad kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada iseseisvalt keraamikuna ja meeskonnaliikmena keraamiku töö valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab käsitsi vormides kvaliteetseid ja esteetilisi erinevaid keraamilisi esemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud keraamika eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Keraamiku eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 18 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 3 EKAPd;

2) keraamika põhialused 4,5 EKAPd;

3) kavandamine ja kujutamine 12 EKAPd;

4) materjaliõpetus 9 EKAPd;

5) savitombust vormimine 6 EKAPd;

6) ribatehnika 10,5 EKAPd;

7) saviplaaditehnika 6 EKAPd;

8) savilehetehnika 6 EKAPd;

9) savi treimine 13,5 EKAPd;

10) üheosalise kipsvormi valmistamine 6 EKAPd;

11) üheosalise kipsvormi abil paljundamine 7,5 EKAPd;

12) keraamikatoodete ja teenuste turundus 12 EKAPd;

13) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

14) praktika 18 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Keraamikasell, tase 4” vastavad kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada sepana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena sepatöö valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab kvaliteetseid ja esteetilisi sepistatud tavapäraseid tööriistu ning käsitöö- ja tarbeesemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud sepa eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Sepa eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 123 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 30d EKAPd;

3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 1 EKAPd;

2) sepatöö tehnoloogia 2 EKAPd;

3) kavandamine ja kujutamine 34 EKAPd;

4) Eesti rahvakultuuri ja rauatöö ajaloo alused 3 EKAPd;

5) lukksepa- ja keevitustööd 9 EKAPd;

6) sepistamine 30 EKAPd;

7) sepistatud toodete ja teenuste turundus 8 EKAPd;

8) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

9) praktika 30 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Sepp, tase 4” vastavad kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada nahkkäsitöö valmistajana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena nahkkäsitöö valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab kvaliteetseid ja esteetilisi erinevates nahatöötehnikates esemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud nahkkäsitöö eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Nahkkäsitöö valmistaja eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 18 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) Eesti rahvakultuuri ja nahatööpärandi alused 4,5 EKAPd;

4) nahatöö põhialused 15 EKAPd;

5) kavandamine ja kujutamine 12 EKAPd;

6) nahast väikeesemete valmistamine 7,5 EKAPd;

7) liistuta jalatsi valmistamise alused 6,5 EKAPd;

8) karpide ja vutlarite valmistamine 6,5 EKAPd;

9) köitmise alused 6,5 EKAPd;

10) nahkrõivaste õmblemise alused 7,5 EKAPd;

11) nahktoodete ja teenuste arendus ning turundus 12 EKAPd;

12) nahkaksessuaaride valmistamine 16,5 EKAPd;

13) liistuta nahkjalatsite ja pastelde valmistamine 16,5 EKAPd;

14) nahkvormide valmistamine 16,5 EKAPd;

15) raamatuköidete valmistamine 16,5 EKAPd;

16) nahkrõivaste valmistamine 16,5 EKAPd;

17) sisustusesemete valmistamine 16,5 EKAPd;

18) praktika 18 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Õppekava moodulite 1–12 õpiväljundite ja moodulitest 13–18 ühe õpiväljundi saavutamisel omandatakse kutsele „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4” vastavate kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada puukäsitöö tegijana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena puukäsitöövaldkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ning enda tööalast arengut ja edasist õpiteed tulenevalt käsitöölise kutse-eetika põhimõtetest ja loomingulisest väljendusviisist, on kursis tööalaste arengusuundade- ja tööturu suundumustega käsitöö valdkonnas;

2) täidab iseseisvalt tööülesandeid juhindudes etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist, vastutab oma tööülesannete täitmise eest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt töö eesmärgile;

3) valmistab kvaliteetseid ja esteetilisi puidust käsitöö- ja tarbeesemeid, töötab sõltuvalt eseme eripärast kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid, töövõtteid ja viimistlusviise, järgides kvaliteedinõudeid ning järgib materjali säästlikku kasutamist;

4) väärtustab tellimustööde tähtaegsust ning töötab järgides efektiivseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning keskkonnahoiunõudeid;

5) mõtleb loovalt ja arendab oma ideid, teostab neid tulenevalt sihtrühmast ning turustab valmis toodangut ja teenuseid tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud puukäsitöö eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Puukäsitöö eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 21 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) Eesti rahvakultuuri ja puutöönduse ajaloo alused 4,5 EKAPd;

4) kavandamine ja kujutamine 4 EKAPd;

5) puiduõpetus 13 EKAPd;

6) puutööalane tööriista- ja tehnoloogiaõpetus 16 EKAPd;

7) tervikpuu esemete valmistamine 10 EKAPd;

8) painutamistööd 10 EKAPd;

9) laudnõude valmistamine 10 EKAPd;

10) tappseotiste valmistamine 10 EKAPd;

11) puittoodete ja teenuste turundus 4 EKAPd;

12) tahumistööd 10 EKAPd;

13) punumistööd 10 EKAPd;

14) treimistööd 10 EKAPd;

15) painutatud esemete valmistamine 10 EKAPd;

16) intarsia- ja puidu lõiketehnikad 10 EKAPd;

17) täispuidust traditsiooniliste mööbliesemete valmistamine 10 EKAPd;

18) praktika 21 EKAPd.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Õppekava moodulite 1–12 õpiväljundite ja moodulitest 13–18 ühe mooduli õpiväljundi saavutamisel omandatakse kutsele „Puukäsitööline, tase 4” vastavad kompetentsid.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada kujundajana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena loomemajanduses ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud eriala ja kutset, on kursis eriala arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest loomemajanduses;

2) kujundab keskkonda ja objekte, esitades teavet esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel, kasutades erialast tarkvara, tehnoloogiat, töövõtteid ja -vahendeid;

3) täidab iseseisvalt tööülesandeid, juhindudes tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, planeeritud tööprotsessist ja koostööpartnerite tagasisidest, vastutab tööülesannete õigeaegse täitmise ja lõpptulemuse eest;

4) töötab ergonoomiliselt ning järgib tööohutuse, materjalide ohutu, säästliku ja keskkonnateadliku kasutamise ning käitlemise põhimõtteid;

5) kasutab loovalt uusi ideid, kavandab ja teostab kujunduslahendusi, tuginedes ettevõtluse printsiipidele;

6) töötab meeskonnas erinevates rollides, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;

14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;

15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud kujundaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

(1) Kujundaja eriala õppekava õppemaht on 210 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 148 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 24 EKAPd;

3) valikõpingud 32 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) kultuuri- ja kunstilugu 15 EKAPd;

4) kujutava kunsti ja kujundamise alused 37 EKAPd;

5) kujunduse idee loomine ja kavandamine 8 EKAPd;

6) kujundamise tööprotsessi alused 6 EKAPd;

7) praktika 24 EKAPd;

8) kujundusgraafika loomine 50 EKAPd;

9) liikuva graafika loomine 50 EKAPd;

10) interaktiivse graafika loomine 50 EKAPd;

11) dekoreerimine 50 EKAPd;

12) stiliseerimine 50 EKAPd;

13) 3D-modelleerimine 50 EKAPd;

14) 3D-animeerimine 50 EKAPd;

15) tekstuuri ja faktuuri loomine 50 EKAPd;

16) 3D-kujunduse loomine 50 EKAPd;

17) digitaalsete miniatuuride loomine 50 EKAPd;

18) illustreerimine 50 EKAPd.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 8–18 nimetatud moodulid on spetsialiseerumise moodulid, millest õpingute käigus valitakse vähemalt üks. Valiku tingimused ja võimalused sätestatakse kooli õppekavas.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ning spetsialiseerumise moodulitest 8–18 vähemalt ühe õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kujundaja, tase 4” vastavad kompetentsid alljärgnevalt

1) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 8 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Kujundusgraafik, tase 4”;

2) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 9 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Liikuva graafika kujundamine, tase 4”;

3) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 10 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4”;

4) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 11 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Dekoraator, tase 4”;

5) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 12 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Stilist, tase 4”;

6) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 13 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-modelleerija, tase 4”;

7) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 14 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-animaator, tase 4”;

8) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 15 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-tekstuurija, tase 4”;

9) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 16 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-kunstnik-kujundaja, tase 4” ;

10) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 17 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Digiskulptor, tase 4”;

11) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 18 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Illustraator, tase 4”.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Haridus- ja teadusminister — Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava — RT I, 2016, 17

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →