Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord

Käesolev määrus kehtestab nõuded sisekliima tagamisega hoone või hoone osa energiamärgise vormile ja selle väljaandmise korrale.

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses

1) energiaarvutus – arvutus, mille tulemusena määratakse kaalutud energiaerikasutus hoones selle standardkasutusel. Selle arvutuse lähteandmete hulka kuuluvad välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduaega, vabasoojust, hoone õhupidavust ning muud hoone ehitusprojektis sisalduvad hoonet iseloomustavad andmed;

2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.08.2012. a määruses nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded”;

3) energiakasutus – elektri või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga;

4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)];

5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade jms) poolt tarvitatav elekter;

6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse [°C] järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel;

7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus 1975–2004;

8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse [°C] järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest jms eralduv soojus) arvel;

9) tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuse tarnijalt hangitud kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütus loetakse tarnitud energiaks;

10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse;

11) lokaalne taastuvenergia – hoones või kinnistul päikese-, tuule-, vee- või pinnaseenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumpade puhul võetakse energiaallikast saadud taastuvenergia energiaarvutuses arvesse soojuspumba soojusteguriga;

12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud.

(1) Energiamärgis antakse välja sisekliima tagamisega hoonele või hoone osale. Hoone eraldi kasutatavale osale võib anda iseseisva energiamärgise, kui hoones puudub ühine küttesüsteem.

(2) Energiamärgise väljaandmisel jaotatakse hooned sõltuvalt nende kasutamise otstarbest kahte kategooriasse: elamud ja mitteelamud. Elamute ning mitteelamute kategooriasse kuuluvad hooned on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.08.2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded” § 1 lõigetes 3 ja 4.

(3) Sisekliima tagamisega hoone või hoone osa energiamärgis võib põhineda

1) energiaarvutusel;

2) mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel;

3) väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.08.2012. a määruses nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded” kehtestatud korrale.

(4) Projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele antakse välja energiaarvutusel või väikeelamute puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

(5) Olemasolevale hoonele antakse välja üldjuhul mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis). Erijuhud on ära toodud käesoleva määruse § 15 lõikes 2.

(6) Ettevõtja, kes annab välja energiamärgise, täidab riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonnas nõutud infoväljad. Lisaks infoväljade täitmisele laetakse riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles käesolevas määruses energiamärgise osana käsitletavad lähteandmed, arvutustulemused ning soovi korral hoone või hoone osa foto. Üleslaetava foto digitaalfaili formaat peab vastama riikliku ehitisregistri energiamärgise keskkonnas esitatud nõuetele. Kui andmed on korrektselt sisestatud, genereerib riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkond energiamärgise järgnevad osad

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis;

3) energiasäästumeetmete loetelu (olemasoleva hoone energiamärgise väljaandmise korral).

(7) Riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonnas genereeritud hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise väljaprintimisel, eesmärgiga see väljaprinditav energiamärgise osa hoonesse üles riputada, tuleb järgida, et väljaprinditud dokument oleks kvaliteetse lõpptulemiga (sh värvilahendus on korrelatsioonis käesoleva määruse lisaga 2).

(8) Energiamärgise väljaandmine toimub üksnes läbi riikliku ehitisregistri.

(9) Hoone energiamärgise andmed riiklikus ehitisregistris on avalikud.

(1) Soojusvarustuse liigid on

1) kaugküte – asula või piirkonna mitut tarbijat või hoonet teenindava soojusvarustussüsteemi korral;

2) lokaalküte – hoonekeskse soojusvarustuse korral (näiteks katel kortermaja keldris, pliitkatel eramus jms);

3) kohtküte – ruumikeskse soojusvarustuse korral.

(2) Juhul kui hoonele on riiklikus ehitisregistris määratud küttesüsteemi liik ja see vastab tegelikkusele, määratakse soojusvarustuse liik riikliku ehitisregistri andmete alusel.

(3) Juhul kui hoonele pole riiklikus ehitisregistris määratud küttesüsteemi liiki või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse soojusvarustuse liik lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikest 1.

(4) Hoone osale energiamärgise väljaandmisel tuleb soojusvarustuse liigi määramisel lähtuda selle osa kohta energiamärgise väljaandmiseks kogutud lähteandmetest.

(1) Energiaallikad on

1) soe vesi (kaugkütte korral);

2) aur (mõnel juhul kaugkütte korral);

3) kütus;

4) elekter;

5) soojuspump;

6) muu energiaallikas.

(2) Juhul kui energiaallikaks on kütus, tuleb järgneva nimekirja alusel määrata täpne kütuse liik

1) põlevkiviõli;

2) kerge kütteõli;

3) diislikütus;

4) masuut;

5) maagaas;

6) vedelgaas;

7) biogaas;

8) halupuit;

9) küttepuud, segapuit;

10) küttepuud, kask;

11) puiduhake;

12) puitbrikett;

13) puitpellet;

14) turbabrikett;

15) tükkturvas;

16) freesturvas;

17) kivisüsi.

(3) Juhul kui energiaallikaks on soojuspump, tuleb järgneva nimekirja alusel määrata täpne soojuspumba liik

1) maasoojuspump;

2) õhk-õhk soojuspump;

3) õhk-vesi soojuspump.

(4) Juhul kui hoonele on riiklikus ehitisregistris määratud energiaallika liik ja see vastab tegelikkusele, määratakse energiaallikas riikliku ehitisregistri andmete alusel.

(5) Juhul kui hoonele pole riiklikus ehitisregistris määratud energiaallika liiki või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse energiaallikas lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2.

(6) Hoone osale energiamärgise väljaandmisel tuleb energiaallika määramisel lähtuda selle osa kohta energiamärgise väljaandmisel kogutud lähteandmetest.

(1) Energiaarvutusel põhinev energiamärgis koosneb üldjuhul neljast osast

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis;

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 1 toodud energiaarvutuse lähteandmed;

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 3 toodud energiaarvutuse tulemused.

(2) Juhul kui projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele on tõendatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.08.2012. a määruses nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded” käsitletud lihtsustatud tõendamismeetodi abil, on energiamärgise üheks osaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 2 toodud energiaarvutuse tulemused.

(3) Energiaarvutusel põhinev hoone või hoone osa energiamärgise koondinformatsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(4) Ehitusseaduse § 31 lõigetes 5 ja 51 määratletud hoonetes ning muudes hoonetes külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud energiaarvutusel põhinev hoone või hoone osa energiamärgise vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljaandmisel määratakse hoone energiatõhususarv majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” kohaselt.

(2) Juhul kui projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele on tõendatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.08.2012. a määruses nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded” käsitletud lihtsustatud tõendamismeetodi abil, on hoone või selle osa energiatõhususarv võrdne sama määruse § 3 lõike 4 punktis 1 sätestatud hoone või selle osa kasutamisotstarbele vastava energiatõhususarvu piirväärtusega.

(1) Energiatõhususarvu klass määratakse kindlaks hoone energiatõhususarvu ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud energiatõhususarvu skaalale.

(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse välja üks ühine energiamärgis, valitakse energiatõhususarvu skaala selle kasutamise otstarbe järgi, mille osakaal köetava pinna suhtes on hoones kõige suurem.

(1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljaandmise kuupäevaks on energiamärgise koostamise kuupäev riiklikus ehitisregistris.

(2) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise kehtivuse lõpp määratakse ehitusseaduse § 31 lõike 3 alusel.

(1) Olemasoleva hoone energiamärgis koosneb vähemalt viiest osast

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm;

3) energiasäästumeetmete loetelu;

4) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikud lähteandmed või majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 1 toodud energiaarvutuse lähteandmed;

5) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutus või majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 3 toodud energiaarvutuse tulemused.

(2) Olemasoleva hoone või hoone osa energiamärgise koondinformatsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(3) Ehitusseaduse § 31 lõigetes 5 ja 51 kirjeldatud hoonetes ning muudes hoonetes külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud olemasoleva hoone või hoone osa energiamärgise vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Energiasäästumeetmete loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 4.

(5) Energiamärgise väljaandja või tellija soovi korral on võimalik riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles laadida foto hoonest või hoone osast.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud foto peab vastama järgmistele nõuetele

1) fotol peab kujutama hoonet väljastpoolt;

2) hoonet või hoone osa tuleb fotol kujutada nii, et see kataks maksimaalses ulatuses foto ala (st fotol ei kujutata kõrvalisi objekte);

3) üksiku korteri energiamärgise väljaandmise korral tehakse foto tervest korterelamust.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalike lähteandmete osas tuleb esitada vähemalt alljärgnev teave

1) hoone riikliku ehitisregistri kood. Kui taotletakse energiamärgist olemasoleva hoone osale, näidatakse ka hoone osa identifitseerimist võimaldavad andmed (näiteks korteri number, korpuse nimi või number);

2) hoone ehitusaasta. Juhul kui hoones on läbi viidud energiakasutust olulisel määral mõjutav rekonstrueerimine, näidatakse nende rekonstrueerimistööde loetelu koos nende teostamise aastaga;

3) hoone või selle osa, millele energiamärgis välja antakse, köetav pind (m²). Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse välja üks ühine energiamärgis, tuleb märkida hoone kasutamise see otstarve, mille osakaal hoone köetavast pinnast on kõige suurem;

4) kütteks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika liigi kohta. Juhul kui hoone ventilatsioonisüsteemis ei kasutata ainult elektrit, kajastatakse muu ventilatsioonisüsteemis kasutatud kütuse või energia kogus kütteks kasutatud kütuste või energia koosseisus;

5) tarbevee soojendamiseks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika liigi kohta;

6) kasutatud elektri kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul. Juhul kui korterelamus puudub teave korterites kasutatud elektri kohta, võib kasutatud elektri koguse määramiseks summeerida korterelamu üldelektri ja määruse lisas 5 toodud näitajate alusel määratud korterites kasutatava elektri koguse;

7) kasutatud gaasi kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul;

8) energiavõrkudesse eksporditud energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul;

9) lokaalse taastuvenergia süsteemi nimetus (näiteks päikesekollektor, päikesepaneel, tuulegeneraator, soojuspump vms);

10) energiamärgise tellija või tema volitatud esindaja poolt antud teave hoone kasutamise otstarbe, kasutatavuse ja sisekliima kohta. Korterelamu puhul tuleb esitada ka korterite arv;

11) andmete esitaja nimi või asutus.

(2) Riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda kaalutud energiakasutuse arvutamiseks vajalike lähteandmete üleslaadimisega kinnitab energiamärgise väljaandja, et lähteandmed on esitanud energiamärgise tellija või tema volitatud esindaja ning et energiamärgise tellija või tema volitatud esindaja on kinnitanud järgmist

1) energiamärgise väljaandjale kättesaadavaks tehtud andmed on temale teada olevad andmed hoone ja hoone energiakasutuse kohta. Hoone energiakasutuse andmeteks loetakse kaudselt ja otseselt energiakasutust iseloomustavad andmed;

2) ta on teadlik asjaolust, et vajalike korrektsete lähteandmete puudumisel energiaerikasutuse arvutamiseks võidakse vajaliku soojuse ja elektri erikulu määrata käesoleva määruse § 15 lõikes 2 sätestatud meetodi abil ning energiamärgise väljaandja võib energiamärgise välja anda suurima kaalutud energiaerikasutuse klassiga.

(3) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel, esitatakse käesolevas paragrahvis nõutud lähteandmed ulatuses, mida võimaldavad tellijalt või tema volitatud esindajalt saadud andmed.

(4) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel, laetakse riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 1 toodud energiaarvutuse lähteandmed. Käesolevas paragrahvis käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikke lähteandmeid sellisel juhul esitama ei pea.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel näidatakse arvutuses kasutatavad lähteandmed ja arvutused hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks.

(2) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tuleb esitada järgnevad arvutuses kasutatavad lähteandmed

1) hoone või selle osa kasutamise otstarve, millest lähtuvalt valitakse kaalutud energiaerikasutuse skaala. Käesoleva määruse mõistes on selliseks kasutamise otstarbeks see otstarve, mille osakaal hoone köetavast pinnast on kõige suurem;

2) piirkond maakonna järgi, kus hoone asub;

3) hoone soojusvarustuse liik. Soojusvarustuse liigi määramisel juhindutakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatust;

4) hoone kütmisel kasutatav energiaallikas. Energiaallika määramisel juhindutakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatust;

5) köetav pind hoones (m²);

6) andmed energiakasutuse kohta, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia kasutus hoone kütmiseks (MWh/a). Soovitavalt antakse andmed viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

7) andmed, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia kasutus tarbevee soojendamiseks hoones (MWh/a). Soovitavalt antakse andmed viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

8) andmed elektri kasutuse kohta hoones (MWh/a). Soovitavalt antakse andmed viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

9) andmed gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, kasutuse kohta hoones (MWh/a). Soovitavalt antakse andmed viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

10) kraadpäevade arv hoone asukoha piirkonna järgi hoone tasakaalutemperatuuril viimasel kolmel täisaastal ning normaalaasta kraadpäevade arv.

(3) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tuleb esitada järgnevate arvutuste tulemused

1) normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu (MWh/a). Soovitavalt antakse andmed viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

2) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu (MWh/a). Soovitavalt kasutatakse küttesoojuse kulu keskmise väärtuse määramisel andmeid viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

3) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojuse kulu tarbevee soojendamiseks (MWh/a). Soovitavalt kasutatakse tarbevee soojendamiseks vajatava soojuse keskmise kulu määramisel andmeid viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta. Juhul kui hoone kõige olulisemaks energiaallikaks ei ole elekter ega gaas ja tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrit või gaasi ning summaarne elektri või gaasi kulu on mõõdetud, ei pea keskmist soojuse kulu tarbevee soojendamiseks avaldama;

4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu (MWh/a). Soovitavalt kasutatakse keskmise elektri kulu määramisel andmeid viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

5) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a). Soovitavalt kasutatakse keskmise gaasikulu määramisel andmeid viimase kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta;

6) aasta keskmine hoone kaalutud energiakastutus (MWh/a);

7) hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)];

8) hoone kaalutud energiaerikasutuse klass.

(4) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamise aluseks olevad andmed peavad maksimaalselt kajastama hoone seisukorda energiamärgise väljaandmise hetkel. Juhul kui hoonet on viimase kolme aasta jooksul renoveeritud mahus, mis on oluliselt mõjutanud hoone energiakasutust, tuleb arvutuste aluseks võtta periood pärast renoveerimist.

(5) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel, esitatakse käesolevas paragrahvis nõutud lähteandmed ning arvutustulemused ulatuses, mida võimaldavad tellijalt või tema volitatud esindajalt saadud andmed.

(6) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel, laetakse riikliku ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” lisas 3 toodud energiaarvutuse tulemused. Käesolevas paragrahvis käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikke lähteandmeid ning arvutustulemusi sellisel juhul esitama ei pea.

(1) Köetava pinna suuruse määramisel lähtutakse üldjuhul riikliku ehitisregistri andmetest.

(2) Riiklikus ehitisregistris köetava pinna suuruse kohta andmete puudumisel võib köetava pinna määramisel kasutada

1) hoone kohta koostatud dokumentatsiooni (näiteks ehitusprojekt, mõõdistusprojekt vms);

2) energiamärgise tellija või tema volitatud esindaja esitatud andmeid.

(3) Köetava pinna tegelik suurus võib erineda riiklikus ehitisregistrisse kantud andmetest. Märgise väljaandja selgitab võimaluse korral välja köetava pinna tegeliku suuruse ja märgib, millised andmed võeti energiamärgise väljaandmisel aluseks.

(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel kasutatakse kraadpäevi, mis määratakse hoone asukoha piirkonna ja hoone tasakaalutemperatuuri alusel.

(2) Hoone asukoha piirkond tuleb valida lähtuvalt hoone asukohast maakonna järgi alljärgnevalt loetletud piirkondade seast

1) I piirkond, kuhu kuuluvad Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond;

2) II piirkond, kuhu kuuluvad Järva, Jõgeva, Rapla, Tartu ja Viljandi maakond;

3) III piirkond, kuhu kuulub Harju maakond;

4) IV piirkond, kuhu kuuluvad Põlva, Valga ja Võru maakond;

5) V piirkond, kuhu kuuluvad Lääne ja Pärnu maakond;

6) VI piirkond, kuhu kuuluvad Hiiu ja Saare maakond.

(3) Hoone asukoha piirkondade kraadpäevad määratakse alljärgnevates ilmajaamades mõõdetud ööpäeva keskmiste välisõhu temperatuuri andmete alusel

1) I piirkond – Jõhvi;

2) II piirkond – Tartu;

3) III piirkond – Tallinn (Harku);

4) IV piirkond – Valga;

5) V piirkond – Pärnu;

6) VI piirkond – Ristna.

(4) Energiamärgise välja andmiseks vajaliku hoone kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel on hoone tasakaalutemperatuur alati 17 °C.

(5) Andmed täis- ja normaalaasta kraadpäevade arvu kohta erinevates hoone asukoha piirkondades ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hoone tasakaalutemperatuuri korral avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks arvutatakse

1) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu;

2) keskmine energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojuse kulu tarbevee soojendamiseks;

3) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu;

4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks.

(2) Juhul kui tellijalt või tema volitatud esindajalt ei ole võimalik saada andmeid kasutatud energia kohta või andmed hoones kasutatud energia kohta on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb

1) hoone kaalutud energiaerikasutus määrata kasutades määruse lisades 5 ja 6 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” toodud andmeid, välja arvatud juhul, kui kasutamise otstarbe järgi, mille osakaal köetava pinna suhtes on hoones kõige suurem, on hoone liigitatav ärihooneks, avalikuks hooneks, terminaliks või tervishoiuhooneks või

2) omistada hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (H) antud kasutamise otstarbe puhul või

3) hoone kaalutud energiaerikasutus määrata projekteerimisettevõtja teostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruse nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” kohase hoone energiaarvutuse alusel. Andmete allikaks võib olla ka hoone ehitusprojekt, mille kütte- ja ventilatsiooniosas on näidatud hoone ligikaudne energiavajadus selle osade kaupa (energiavajadus kütteks, ventilatsiooniks, jahutuseks).

(3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud soojus ning kütteks kasutatud elekter. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija antud tarbimisaine alumist kütteväärtust või majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” toodud tarbimisaine alumisi kütteväärtusi.

(4) Juhul kui kõige olulisemaks energiaallikaks kütmisel on elekter või elektriga käitatav soojuspump ning kütteks kasutatud elektrit eraldi ei mõõdeta, tuleb tarnitud elektri kogusest lahutada sooja tarbevee valmistamiseks ja muudeks vajaduseks (näiteks toiduvalmistamine, olmeseadmed, valgustus jne) kasutatud elekter. Andmete puudumisel elektri erikasutuse kohta sooja tarbevee valmistamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid. Juhul kui sooja tarbevee valmistamiseks kuluvat vett eraldi ei mõõdeta, võib sooja tarbevee valmistamiseks kulunud elektri koguse määramisel lähtuda ka kogu hoone mõõdetud külmavee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külmavee tarbimises.

(5) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse iga energiaallika kohta järgmise valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALEAAAA2CAYAAACInHilAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUTSURBVHhe7Zo/bxQxEMXzHfINUlDSUVNAGVFQ 0YT+IlEiSEMBiDKiQxHtlaQPRYSUgg76SEgUSGkRoSGV0UP3jrmJvbu+9e2tL+8nrXRrn3e94+fx +M9WEKJyJGJRPRKxqB6JWFSPRCyqRyIWS/HuxeOwtbW1cB19OJ3lDotELLK4uvoTnj+6F+49eh7+ XF3NUkO4+PEt3N7eDo9fvJulDIdELLI4/3oWtrdvh28/LmYp/zn9cJTMWyUSscgCIkbocPb1fJay fiRikcXl5c/wYGdnVEKWiEU2jIs5oVtHHGyRiMXSeDFrdUJUDZbcUpM65PnVDDA9fFlkEigRi07Q 66ZCB8bK3huj3Ntnr8PBwf6CYPH/yf1J+Hl5OUtZHolYdCblUQHXif1kD+mTyZtwPD1cEDjTY8/K RSIWnaFQvZDphWNeGktySEfZ3Tt7c8+L9FIxtEQssvCTOV6p5TZsgECsLMf/wauXWqJLitjvja9j J2YMyA79sJM3emUI+s1kUsyO10ScGjK4U7OuZZShkR364ydvvP9+8T28fva2SDwMFkTMhkvNQNGA N8ETyQ5lgB395A3hxfvpNLw8nM5S+rMg4qbZJ2hbZtkUZIcyMHyw0EGUHMnmIu768LYGrh3ZoT7m Iu46RG5648kO9TEXMWKVnZ0HjTsoHEbH3ngQmF1R8FdTGLBJdrgpZIk4tbW4ScgO9XEtJm5agEYD p4ba1PDadMgDZboueMP7YQ++SVwl6GOHVdWxtJ2adthAbPRax9WV+T9jQyQ/FgZs+nAaLueQB/L2 7uy2xp4EsWrX4btPONHHDjl17Moq7bQpLMidXohG+P3rV/jy+eO88VPGQbncQx4+D96N77FeB4Lc Pzj4V682AZZiGTuwjK2j/SZfb3Y0hC5Y/E919jHbaUj43bEQLuqzvSfD0Hn37q2kYdD7kQeDdz3k wTIA76Mw8JuNYxvQpg9Frh1sHWF0fhO9eywPnvbJ3l6ys9dgpyHIFnEKGCj2ELwA6b6xmgyKMofT 43//t6LgswDL47kl99r7ErODrWMsBKAYY3l4Xqpj1Gyn0qT0lCXiFLmHPCh29CxsQXrvjfLWu6Dh Sx2gXhW2jvgG68F54buQ58MRCDLWOJtop2WBjbzdSG8Re8PxvumQB/5Db8SGYiOyUV49fXgtLfas sWDrGBMq8XlNnX1MdoIX9J0yNiqvg94ijhkOvabpkIcvY3sZ8uykCtDrjBlbRys+gDwuyfk8fHtq XXoMdmLnse8BfP8Y2qW3iGOG4weyp+LeDoVoDFsGDWuXsHzMiHeg54/BYCl8HXmPy4vU5mFFwQrV 2moMdsIzU3sDqF8qb0iKxMRdOD46inobD4w2ZrGWJjZJ7GKroezEjsGQZYwMImIMSScnn2Z3cehl 2rZ8awfei1445jXbbDW0nfi+MQt5ME8s6oVxcarjrRuJWHTGi3ljVifEzQSxfGxSB6EPcVDLIhGL KPS6qdCBsbL3xpgI+uW4VSMRiyTwtilBchnVTvaYZuNmO5H1HYIbKG2HoNqQiEUSitILmV445qUh TAobAmZZevZYHp7XdAiqDYlYNOInc7xiy2347yoOQbUhEYtiQJylD0F1QSIWxUD4wZCgaYLn86wH XwaJWBSD4QLwIQPyljkE1QWJWBQDQmXIYO9x5RyCykUiFmsHk7o+u38SsRgcu3aMa9lVCSIRi+qR iEX1SMSieiRiUT0SsaicEP4Cbs737xR4HPQAAAAASUVORK5CYII=

kus Qteg,kyt – küttesoojuse kulu vaadeldaval täisaastal (MWh/a); SN – normaalaasta kraadpäevade arv; Steg – kraadpäevade arv vaadeldaval täisaastal.

(6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAANEAAAA1CAYAAADf7w57AAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAWvSURBVHhe7ZwxbxRJEIX9H/wPHFxIRkzAhYjg IhLIl/wETggAEVpkyHK6Ic59AUIQkOGEACEhcRKSU4RJcDToWVujntrq3q7pmd6d3fdJI3l21z3V r+tVt3tmvdcQQoqgiQgphCYipBCaiJBCaCJCCqGJKvHl/H1zND9tHt+73ezt7TW37z1ufl9dLd4l U4YmqsSrJw+a/f0bzdfvF+358es31z+TaUMTVeDq6nfzYjZrDQQwMz148mpxRqYMTVSBy8sfzfNH LzvLN5poe6CJKnDx/Wszm73omIjLue2BJqoAZp2Dg7vNj8vL6/M3r48752Ta0EQVwKzz7OSkuXtw cL0zRwNtFzTRyGBTAdva78+/LF4h2wZNNDLYVJj9PePMs8XQRIQUQhMRUghNREghNNGAYBcOu299 D943miY00YDITpyYIndHDjdjb+zv00QTJWoiXVXDhydJHOzGyf0gj2a4IZtjIj0um3jPaddyZ8lE UhX1o/oYZAjCarka0dCT5DDfu3fni7NlYuOCpx9wnU24D7WrudMxkYgQezASYnBGykMSB0fpd4dW jQsq/7q/n7TLudMx0arBkDU/nz7OQ2YJHCWaYVxSM9omJOgu505rIqkkq6bcTah6UwJ6iZH6LGdy x2Wd7HrutCbKrWY0kY++O3bCFJZBu547rYlyHs+XhNhWE4WzhnX0XYr03bEDU/jaxK7njstEkgzW tI3f16/LNJ+ThEjg3CqNAXn56HkbK66jv/Qm4LP6q9nrINTCk0glJsrVtFSjktyx8iY2Y82PnkZj HDp/PJos/U2UCgQdtiqpFYQWFkHF/rCEwPdv3skeRCwftMjWYGwa0OnOzfsuQ6xaKsWS06tpCrlG rAj2zZ1Y8iLBDw8fdj6LGGJPw687f1oTSZKHjYt4ECclpK4CsWRJvR6KiQ7J7BW2i+s8PDxsK3oY S0xktP30aL44S4P25brWkZpJV+GpbCGie2yAEbM1C8Q0tRJdf9ZL39yxZg+J5XR+1OlzKsZYX3V/ Pfnj0aQ1EcAv4gIixq+fP5uPH/5rA9LuBVbyel2NyiAdQkflOqHIYacs8YH1OtruW2GGJBZzDugD 9Nf9QJuxWSqmqcUQGnlzx8obIHGjvbDgpmKM9TXU3Js/1vXEnPr1jokENCadx4GBunXrr45zhTA4 IFXJkzAITv6xYXiN0IzSwVRFt8wbE6wm3qJiIUkajos1HkJMU4shNcrNHZ03gmil8ygVY6yvoe7e /LGuh/fRJz2WpolioGHdABwbVhmvieTzCO5kPl+qPhAlFDxWwUAoAkgJVouwStYipammlkY6d3Te COHmgWiXinGM/EldzzKXy0QWVkWxzAZ0kgN0Sv4oFEEkSGn72b//LL2mxQe6/ZRgNUjFOiYpTTXr 0sjSRsci598uvi393z4h1de++RPTBO9bxi82kXVBVAC9Vo8FoDsVfg7vhetskKrsukqkBBub2ECk +P/zJ7P6eUlpqlmXRpY+ViyIHTNMbHMo1Ve81yd/vJoUmwhYUxyCxRQrRxg4gpRpF50O34O44a6O 3rqUdrUQMTNbM+LYpJYDMfA74b2LElKahtqDdWkEdN5YCS5GkBh1/GPkj1eTQUzkdS44PT5emTCW qDEgpu64Ze4aeK8ry5C+N1W95Ghfgz55A3LjL82fXAYxEfAEgaQ5O3u7OFtGqkluUunBkGoTW8KM CXSQ2dd71Ih3lfa18SZvTvyl+eNlMBORMgPhyK2aZLOgiQgphCYipBCaaASwbvfuzuldJzIdaKIN QDZCau3OkWGhiUbAs9uD7XDcmD57e8aZaKLQRCPgvVkHuJybLjTRCMjNVrmJqreycejtbJpoutBE A9NnUwHQRNOFJhqY8BkszkS7AU00MJ5NhRCaaLrQRAPTZ1MB0ETThSYipBCaiJBCaCJCCqGJCCmi af4ANENLYj6FbI8AAAAASUVORK5CYII=

kus p – kütteks vajatava soojuse saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(7) Mitmete aastate keskmine normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAKoAAAA4CAYAAABt2GPKAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUMSURBVHhe7Zs9TxRRFIb3P/APKCzprC2wJBRW NtivvQEbCjWWxI5sbLeEHgtCoLCTxsKQmGhiQmvERqox77JnPXv33Ln3zNcy7vskkzD7MR/nPPfc jx0GBSE9gKKSXkBRSS+gqKQXUFTSCygq6QUUtSNubn4Wb3bfFZ8+figGg0GxtrZRfP1xPX2XpKCo HXF1eTER9Nn+4WT/9GhUjI5OJ3+TNBS1IyCmSArCfVIORe2I8cGrua7+cP9ZcXF5Nd0jKShqJtc/ vhZbD3eKnzc301fywfh0+Hg4+y72dx5ucYzqgKJmALG219eL9fXtSqJC8uHwbfHn9tbcJ2koagKZ BGGrKiqOocej4T5JQ1FLQOXbWFubzM4x+akqKqkPRc2Eoi4XipoJRV0uFDUTirpcKGomOaJibVQm XlU2/lIVh6JmkiPq7e2fYu/p5ky83AV9PWkjNlFRw+qw6g9R5Hb9subqjRmWrHJEXdW8LIgqrXvz 6d7cgrSsJ65qq/eMUSWGiFfudyD4+fnldG+RVc/LnKgSjNhiNIKyqpXVO5kSgbCFcnlhXgJR0a2U BVXGYPxVJQ/ILbLWiRnzokSVVpvqQlJBI/PoMWWV7pl5uWMmam73QVF9VF0JEJiXO2aiepZf7nNA dAWztmV0j1VXAsD/kpe6uESVgK/qzL8O0oVDVo9QzMsdC2PUsq4JQYtVBJ2InMqFypfbDaJivNt9 kz3jroNcf87mBTHyPnxdNy94LxTYk6u6ecK5Ys/e4vNvh8OsHmYWbav7kJaKC5W/rZsKW70cKxYA HMvzhDvGablV6D52/cCTFE2dvFiSeHLVVJ6sxuJlrixIS5OT/f71a/bvvdisi8B3rCoRex2EAcSN yDl064V0z1++nLX+ZUnWBJ7KFFIlLyA8pzdXTeUJwut/xRFw/FcH4+nev+NbUpv9V1iV0K08evTA FKVKa0HLk2PhXBJoHVgdpDDgfaOJigI8ebHk8F5Hk3my3sPx9fW4RY2Bk+mDSLfhlQgXdDA+Xuhy dCDlxqp2mfcFney2CPMCwmpYJVdN5kl/R7DktV4D/hmBosrNy3fQct6Px3NdjiRVBznWbfSBUJYu QSz1kMCbq6bzFIpqiY3PxIYxtUQFVmsGVgsCeoAeBk9u/PWLJwuvLSvZmHh8u/42mbBIl5uT7CoN 7PuXz431HFbcPLlqOk/hObzxqS0qkhkujZS1jPCG9Gfxnp40AGm9ywCJhZh6lozXYvcmWNUiBb7T 5BKcJYInV03nKezSU2KH1BYV4CKl2mDTF4wL0t0Gbli/j4DqpZZwOUSO3bWsUkXCJCLgqQX4MCkp 5Fyp43qxriM3V03mKdZorOoeoxFRUxyPRlkJwMV3LWQMqRo6mCJU2TUiwVoEz5aq1F68VQvk5Mqb J8QklNLbmFsXFck9OTmb7tlIa226otQByQi7SUteTR1JsbXRSC1JYqRyVSVPYWORyuttlJ1U1D6C Fh8G05KXdANFNYh18TnjU9IOFNVAung9hsoZn2rwee/MH+e1fsokFNWkbHzqmQB4kLEbK7YNRW0J iK0fuCgDQwo0jJOzE1bUCBS1JVAhPeuEgF1/HIraEnqdUMa3eilKNj3mpahxKGoLVJlIAYoah6K2 QPiTIStqfShqC0A470+XgKLGoagtUGUiBShqHIraAt4HLkgaitogsmjf9FNQhKKSnkBRSS+gqKQX UFTSCygq6QFF8ReGrlRcZIii9QAAAABJRU5ErkJggg==

kus n – vaadeldavate täisaastate arv.

(8) Soojuse kulu tarbevee soojendamiseks saadakse vee erisoojuse, sooja tarbevee ja külma vee keskmise temperatuuride vahe ning sooja tarbevee koguse korrutamisel. Sooja tarbevee kogus määratakse üldjuhul sooja tarbevee soojusvahetisse antud külma vee mõõtja näidu alusel. Soojuse kulule tarbevee soojendamiseks lisatakse sooja tarbevee torustiku soojuskaod ja käterätikuivatitega hoonesse antud soojus. Juhul kui mõõtmisandmed sooja tarbevee koguse kohta puuduvad, võib sooja tarbevee valmistamiseks kulunud soojuse kulu määramisel lähtuda kogu hoone mõõdetud külmavee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külmavee tarbimises. Tarbevee soojendamiseks kasutatud soojuse kulu määramiseks võib kasutada ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” toodud andmeid.

(9) Energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud soojuse kulu tarbevee soojendamiseks (edaspidi kaalutud tarbevee valmistamise kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAL0AAAA1CAYAAAAUNOqFAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUhSURBVHhe7ZwxT9tAFMfzHfINMnRkY+4AI2Jm gT39AsDC0CJGxIYipE4ZKhX2dEAIhm5l6VAhMVRCYkWkC5nc/lFedHncxTnf+WzX/59kKXYc+957 //fufD7oZIS0DIqetA6KnrQOip60DoqetA6KPgF3tzfZ8fAi29tayzqdTra2tZe9TCbTb0lqKPoE nB7sZN3uSnb/8DjbH5xfvn4m6aHoS2YyecmO+v2Z4AEq/87B6XSPpIaiL5nx+Ck73D2ZG85Q9NVC 0ZfM48N91u8fzYmew5tqoehLBlW919vMnsbj1/3L88HcPkkPRV8yqOqfzs6yzV7vdeaGgq8eir5E 8BCLacqb27vpEVIHKPoSwUNsf73Pyl4zKHrSOih60jooetI6KPpIYJYGszNFN87bp4Oij4TM1IiI l52xwcurlW6Xok+IU/S6cpkLpogdzNbIfLyPv/ACaxnR65jUcc6/Cbp5I3qpPHr5KwIDI1iRFiP+ 8xElkuX6+na69xZXTPB2F/epw3uAJulmTvTScNdiKBjAip+PBBpb6Nr5vJigsla9Pr9pupkTfZ4D ZdzKFYL5SBXGFuIvxGRRj1EHQTVNNzPRS7bmdUN1qCxNAb4S4Rfp3peNSZU0UTcz0S9bMSj65Sk6 oyM0YTjZRN3MRL/MklcJ4v8oerMq27aiXXPRGR3QhGXITdSNl+glgLauDL/Xx6XryxMOnHKye1g4 uLiP/kMNAdfWf66XGtMPPoEPFT0SOa93CfVPiG5C427iY8ebMf0iJ8FAW7WyiU47A41yPcygiwyt ArakqxPw0cbqtleA84YOi4oQvtte3QhOdrmHq2CF6CZG3IswE72I0myEGAyDFhmvK4orwLbj4jRU wfV/maqX4uLaCKrcX3oN7WR8b1vGi+t/PB5O99yUNbwBRaup2OxKZrTZVWVht1mIIDzYof2mz/Ol qG5ixV3wsWMmeiANEQP+PD9nP75/m93QlpU2sflWXUkaLQ7TEHGCHLcllVzHBNXEpy1lYGvXsqD9 8L22Addc1AvgdyI0nOuqqDH8U0Q3QPwSGneg7ZAkt9k2J3oBN5IGY4Nz379/Z612ZgOBZP6yQdYG iyP0Z1fwTWzJZl6jCnwLgA0RlRmTvJ4H95V/MLXo3Jj+8dFNzLgDbYe36F3gwvoiaJSZyb6i1z2F iATH9b/OAGiDq8JpgWnHpga+yRNnGUgMEPSz4dBZHVP5x6abmHF32aETQfASvQ1d6YHNSKBFCfTv RSg4VxqMz6Z4bNcB+rht6JUKm19SAbvlIXZREaqTf0LibrMD57qGVcGit90QBuisdDVCV0M448P+ /ly24xzzgc2VVDqzqxJeETH9/vUzWsXVdrt8X2Vixoy7rx3Boge2bgQNlrEdNm2gdLlynnwPwciT vwnuYbuW4Eo+m5PKpMiQAb+JNV8NdIUUn37++mVuqFOFf4SQuJv6Ab52RBF9kYpxMRhECzKwdX22 ZCwb33vK8CPvBU8sYvu9KkLsiCJ6YBOdCwR6NLqa7oWjk06qiGtMVxbwgVQl3y1FW2P7vSpC7Ygm +rYTInhstiEbKQeKnrQOip60Doo+Mhhv+s7e6NkIUi4UfcXIQ3eq2RtC0UfHZ/oW05t4iTe6GrHS J4Sij0yRFz4c3qSFoo+M+XJKXjzp6Uls5hQlRZ8Wij4iRR5iAUWfFoo+Inr9Dyt9PaHoI+LzEGtC 0aeFoo9IkYdYQNGnhaInrYOiJ62Doietg6InLSPL/gLbhUso6Ecy5AAAAABJRU5ErkJggg==

kus Qtvs – soojuse kulu tarbevee soojendamiseks vaadeldaval täisaastal (MWh/a); p – tarbevee soojendamiseks vajatava soojuse saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(10) Mitmete aastate keskmine kaalutud tarbevee valmistamise kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAKkAAAA4CAYAAACG79jJAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAATgSURBVHhe7Zy9ThtBFIX9Dn4DFynpqCmgRNQ0 0DsvADQUCFEiOkRPSXqnQAiKdKFJESEhEQmJFuE0UG1yHF9rfH3HOzP76/h80krejXc9c++5PzM2 6WSEtByKlLQeipS0HoqUtB6KlLQeipS0Hoq0BobD1+x47yz7/u1r1ul0sm53JXt8fhn/K8mDIq2B h/u7kTh3D89H59dXF9nF1fXoNcmHIq0BiFIECvQ5mQ9FWgOXp0dT5f38cDe7u38Yn5E8KNIAXp4f s83Vnex1OBxfCQf9aH+jP7kX5zurm+xJI6BIc4Cotnq9rNfbShIpBN7vn2TvHx/mOcmHIp2DLHhw pIoUz3D7T31O8qFIPSDjrXS7o1U4FjqpIiXFoUgDoEibhSINgCJtFoo0AIq0WSjSAEJFiv1PWWil HPwWyoYiDSBUpB8f79n+9vpEdKEb9u4ijcziFanOCsv8o4iYci/7qrE2w9ZUiEiX0S8zIpWoXt/e n9pwlj3DZYz22J5UbAh7xYj79vZ+fDbLMvtlSqRiCN9mMwyyjBk1ZeEk4sGhhRXLsvtlSqQoJfMM Kj0XvzEJA+IWoRax2bL7ZSJSida8spFnMDKN20OmlGT6xRFpaMmgSONIXfEL9Isj0pC+SwzeVmO4 Wcs6miqHqSt+8D/4pShRIhVjL+MKvyhStiHUGDHRL0ZPOq8cwWC+TOA6IS9rIfLP9o6jVst1IGMP PWKBjWJ/PF3EL7iuhVuXn/A5vt/N4rkn/X5wRZlY2ioZEqEwkLy2JqWjXZ7lMwD6rCpKU1vLPYh1 jJDqF0skdfvJCpIUptKBRJkM7Pfb2+TPcHFYA8Y9VnaYd10ieeOv09w/rQAQGiYmxpfPjl1wtA3M K3UOKX7Rn9eEn/Bv+j6AZx+dXo7P/gFB435L1GbN0hkJpWRt7ZM3i8ZGixhQZxcMXqJfjCDXY8tk mygro4T6xRJHU36SZ7ggQ+uxRIvUhzsgIOVCD2IeesLuJNzXmIhv0IsE5lF1m6H94ooINOknKzjc +1181+O7f4eUyesol0ngOv6XD6tsxW7btAUtlrrQvWSTftIi1eIX8D6rbQGFRAowOCuKrAgC2nGS afB+MSJeu9nH96wqwbiwyHh6eUrqja2Sm8evnz9KCUYrOJryk76WYpfCIsXgdQRhYL6okMkKMMbn g4Op6BSByER8Bq4SfCZEqcfhm5eLL1vMA/eUtS1nCaEpP+GaG9hWAOVRWKQAg5VMg0NPzm2m5b3y HhhUtlNcRCT6eXUg5VE7EGNyneJDOyYP+byQZ4dijaFuP/mCJTbhlCLSPL5cXJRm/DqAw7D94hpT hJQXMMhO4rTYIyRLh5KSscr2k1X+YwMYVC5SOHcwuBmfLQaIdl0aLeFqiggUR9kVwxKJj7L9pINE MnNKINaSSRcNRLs2piVcUg8UqcJX1iHcMntGEg5FqpCy7vZNof2oC+6JXeHjsxf5m7WqoEgV8/rR 2IY/BunZmK1noUgrAsLWP6LwgVYCgTG4GTCTGlCkFYHMGLsfyHJvQ5FWhOwHSj/rbjXJoXtcitSG Iq2AlEUToEhtKNIKcL8OZCYtDkVaARBb7FeSgCK1oUgrIGXRBChSG4q0AlJ+REH8UKQlIhvyZf6a iVCkZAGgSEnroUhJ66FISeuhSEnLybI/sXyO7K+GkKYAAAAASUVORK5CYII=

kus n – vaadeldavate täisaastate arv.

(11) Lõigetes 9–10 kirjeldatud arvutust ei pea teostama juhul, kui

1) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrit ning summaarne elektritarbimine on mõõdetud (hoone kõige olulisemaks energiaallikaks ei ole elekter). Elektri kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse sellel juhul summaarse elektritarbimise hulka;

2) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult gaasi ning summaarne gaasitarbimine on mõõdetud. Gaasi kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, kulu koosseisu.

(12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALkAAAA1CAYAAAAd30r/AAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAULSURBVHhe7Zw/TxsxGIfzHfINGDqyMTPQETF0 YoE9H6CCiaFFjIgNRawZYU8HhGDoVpYOFRISlZBYEelCpqt+Ud6T49h3/pMcZ+f3SCdx5HLxaz+2 X/sCnYKQzKHkJHsoOckeSk6yh5KT7KHkJHsoOSkZjV6L44Oz4tfPH0Wn0ym63fXi8fll+mq6UHJS 8nB/N5F7/+h8cn592S/6l9eTn1OGkpMSSC2CA/08VSg5KRmcfptJT86P9ou7+4fpWbpQ8ox4eX4s tjf2itfRaPobd5CP9z73yvfifG9jmzk5aQ+QcmdtrVhb2wmSHB2k1zsp3sdj43nKUPIMkAUjjlDJ cQ81/9bPU4aSJw5G3PVud7ILgoViqOQ5Q8kzgpKboeQZQcnNUPKMoORmKHlGuEqO/W9ZqIYcqT0F peQZ4Sr5ePxeHO5uldK6PvBRF7kpYZVc7+25fFnHhB5rqlO+T7oi++q+bYutRRfJ2+TPnOTSW7d2 D2ceBMhebA5f2BFssUIWxJraI23fnFziR6w+neP29n56Nk8b/ZmRXApoewiAguYyotfFipFIb6i2 4ys5EPlwxMbbVn9mJK9rWMnlcngShlirhMipQ9chMxeOmLZtqz+l5NIL66aTFEc4HddYVwm0q4ge Ui9t9qeU3HXkykHyVRqlXQndcRHa7E8puUs+JxXRBsnVkcd0VE2JIbnrKhC64wLa7I+X5FIJpilJ pisXyWygEk56vaWPsLGSo4PF7LzExil17Hr4oLajj4yx/pioqiefOpzLyasaD4GYergeoPRYX9FR hia+w1w3tVY1Bl6L/WOCujjl85teoAkon+8fX8T4Y2NRPpSSi5hq75XKRsFtFW+rkLqKQsAy0sg9 IZ9rw8akK1USA9zbNirpFS9xmBrXFCPwibNpQmeZUH8EXx98OsDMXIY3ojdKQf+9vZX/ngCHafpC 4VynHwHvkXtJ5aAiQu4VCioQMemfB8GrRhu14nGtqU6ALUZ5rak4fYlJxUL8ASE+oB3013C9qU2N CZs+SqLRNzc/zfUqvfFcQI/Wp3sRJ6aCQ5BGUWO1jRwCKvJ0cDWJ23ZtVYyg6ThdWVTnc/UHhPpg es1Lchu4sXqDEMkRgFoBcnz5+r2RRWcMEi/KezEYWNMxW4xoONyjjXGqnXBZ6P6AEB+q6tAkv5fk JkwFB7ZRAUGZpi2fHOujUEedqg5uixG0Mc6PLFOID2gH9T8LCHDOdK9oyVFIPYe1fRjQpyd5/2Bw sfSRJBa94m1x2mLEOX5eZJy4HxbJTy9Pk4WdjISus6tNmCr+/vk9094xhPjg2ymjJQcomDrVqIVD gfRpXb1edjFsI3+bQBnV2NBAsnugx2mKESw6Tsyk+mfgd7ZBRiUkdcJ7zg6OZ9ozFhcf1PrF9T51 uBDJ67jq9xdaKW2l6TglZdKFhuSq9DZM+WsV8nku914GofW7dMlRMcPhzfQsXz4iToxu2B1SRzUR sS4lwkgpo6fv4TJLLJqY+m1kJCfLAdO2vh4yia8TIziORa4pmoCSJ4wp9zaJv+pQ8kSxpSWu+fgq QckTRdISdeHomo8LuN53d0XfRUoBSp4oVfm4z46JD7LVl9pMQclXGHQK14cqSIPQqYY3Q47kJB18 H6oApiskKeRhkOTy+lYhDj2/p+QkGUIWnYCSk2RQv5jFkZxkic+iU4WSk2QIWXQCSk5IC6HkJHso OckeSk4ypyj+A1QOpZjPtMm/AAAAAElFTkSuQmCC

kus Qel – elektri kulu (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(13) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu (MWh/a), mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALEAAAA1CAYAAAAOCAoLAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAT2SURBVHhe7ZuxThtBEIb9Dn4DFynpqFOQElHT mN6RUgMNRYQoER1CaV1C7xQIQZEuNCkiJCQiIdEinAZXG/2Ox9pb7+7t3PnsHXs+aSXOnO92Zv+d md07t4yiCEdFrIhHRayIR0WsiEdFrIhHRayIR0W8pgyHr+Z4/8z8/PHdtFot025vmMfnl8l/ZaEi XlMe7u/G4t07Oh8fX19emIvL6/Hf0lARrykQLQkYuMeSUBGvKf3Tr4Xy4fxoz9zdP0yOZKEiFsjL 86PZ3uya1+Fw8gkP1MO9T73p93Hc3dzWmlhZDBDcTqdjOp2dyiLGJOj1Tsz7aOQ9loaKWBC0GEOr I2Jcx65/3WNpqIiFgGi50W6PdxCwCKsj4lVDRSwQFXERFbFAVMRFVMQCUREXURELJFXE2PulhWCV JuUJnopYIKkiHo3ezcHu1lSUqQ8z7EWkBIIidmex5BdEQrg2SknRnHKC9pW5Y4httxQR56CTGRHT LNzaPShsftMepdSXRGxCNkIcsDH3x6/cmpjshW0c8d/e3k+OZslJJwURU8dCG9/ooPSIXGYjIos7 MLnBFTEgcaHVtS83nRREXDaAVGNJfroDG2MCWIWJGoIyDVqdMcxNJ1MR0+wqSwMSIlWIVBtXGYwf CbmKH3LUyVTEqRFIsohXOcqmUnXHgshRJ1MRp9RZ5IBlidiOIr5Wlr6q1JKrSNUdC5CjTlgiJuN9 qYTSTKqglkEdEWMCLWPXgvyZ0jjY48URW12dpIKJcNLrJU2wmZo4NlAwwDdzXcMWXdinUpYKQ87H 5028NE73W5afMObcl+vr6KQppiL2pQByMjoccnjIEWUOotIA4n96eSr80iBE3XIiJFIC1/dFGdhi vzSOQcL9fANZxa5lwIl0NlV1QqT6x/V5jEIOollGHfz79jb9STeaL+1gQLlpA9+ha8HoL93uwn5Z gGgMW9w+w7mh6IHv0KDgPJ8fwDLt4gI7YtE0RhWdAI5/4HN3jCh4uJ97CymaLdQwuB8/fpiZXTQr Oc5A593UjPuVRdF5QoNg2xi7P5x32r+Klkg52JUK7OEGHh+pOgFc/+B/rq5YIg6BC9sXqCJizDB3 pqJzVaNC05CNcN63fj9YIkmxy84qTeHqBHD8Eyt1fOJmidiHr8MgNNtdY2IdzgE7gsQmrQS7OHXm vOH4Bz731crQlDsRQG0Ro3NuLRm6GXDTCs71LaZywR34kG2LsAu+pgURFk+UxlOifUgYMf78/jW3 ScjxD3ey1RYxgHPJoWh2ukKH3BRsn//58DDbxQ+As217MBi0Endta9ouZD1c2x58fBYKGESVrIDv nO0fs0RfRsw/ti9xni+Lh5iLiMu4urgIOiNUjkghZNu87aJSxhUs7lMW8XFOSrQm6F7zziQ2Pv/E dBKjcRHDIYPBzeTof2Sj2YjW9CKjSWzbmrYLkQo7KvbAk9hi93L7xWllEZ5DmX9cnXBYSCRW6oMU 6649fMK2qSNgNCkBRkUsBKRfNzL6hL2OqIgFECobUurhdUBFLAAqG+zFWUo9TOBc7u6Eu/OSMypi AcTqYc6uQyq0FSYlyquI1wAIPnXPGiUKJszgZqCRWMkH7sMDoOWEkhX2ww6qpd3tNDS7vlYRK9lQ ZVEHVMRKNrgv/mgkVsTBWdTZqIiVbKiyqAMqYkVZICpiRTwqYkU8KmJFOMb8A6/cMmSuN/sgAAAA AElFTkSuQmCC

kus Qg – gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAQ8AAAAdCAYAAAC0RukaAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAARWSURBVHhe7Zk/T9xAEMXvO9w3uCIlHTUFKRFF Kpqjv0gpI6ChCaKM6NAp7ZXQkwJFokgXeiQkCiRaxKXhqo1e5LHG6/WfWZ99u/b8pJMO27eetzP7 dmxGRlEUxQM1D0VRvFDzUBTFCzUPRVG8UPNQFMWLQvO4PD00o9Eo/YzHW+bx+SU5Gy6xxr0Ohqq9 77pD1Zczj5fnR7M1Hpvdg2PzvlolR415uL/7H/j86jY5Ehaxxr0Ohqq977pD15cxDwr28PQyOZIF QYfo6rHGvQ6Gqr3vumPQlzEPtEe2y3FWq3dzfLBbKGhTxBq3DeK8ODozr8tlcqSaPmgfgm6pxhj0 peZBTlfVClWJ6ppY43YhLbC+aB+CbonGWPSl5lG3DQqtEGON24V0EfVF+xB0SzTGoi81j9uruZlM 9kvFYQLQKq0zYEwAXv4Ufarask3F3QbSRdQX7UPQLdEYiz6ReSyXr2Z/Mqlsp7ok1riJKvMsK46Y tQ9Bt6/GWPTl3nnc3T8kR/JAVFE7Rb+nienqRU7XcaMgyu7Fke6o0uu70i6NS0qoustAzOezWeWj BSHRGIK+OqTmAXF2G0TuBhH03RUIhHCnpLHqBN30saXLuDHWdHuvdsHg2bVsB7WRFBjoSrtUh5RQ dZeBBTqbnbeS2xD01SE1D0CORUH/fXszf37/TBeyq4Dwm73taW5Sio63QVdx4xwvGCSK7oGkEjDE zycnqfvXTZykwIi2tdP4pAOFO/s4y1wDvWifqajp3nxOyghRN8FzzPMIQ5UsSKnGrvQB2sBhOk8v T7n8FpExD8LuBtAe7ex8cE4WJjeU5+m24+YFg3tRAvGdFgoSRQbDj9fBZxERbWrnOhAjb9dtvTRu VcFyQtWN6ynHiBE7OM2DdCxfjW3qA1wjzP/LdJrZIFHzuK+rjp3mUQQvDmBPaKisK25M9PfFda4N 5EnDvTAu7iF5Jm6LptpdOkij/Z0KTVrAbdBUNxaS/Yhqbx51x2qDpvqASyPGdRmTC5F52PgEHAI+ cdNvsDh+LBaZXZWKiu/CrvY+BHwWka2DzBLnzo4u0l2KQAFih9y0cXKkuskI7Q/yjLFC2Bg4PjUN jfbjD3Jbd4xG5gFsByT4bhwi0ri5S9uJItP49vVT7pi9sEJAot2lg8ySFxq+8x0rxPxLdLsWFhFq bqU1bWuUmmJj80AA9i6DYIsmPhSkcdsFw6/FOf5yC9ACCxGJdpcO6MULYd514Dr+lr+okDeJRLfd 0vPfuuYkBCT6gK0R1/IcVtHYPACCtlu7GCiLGwuEP5pgYvl5TDz/15nr+Tjkuair3aWDa+fAMFzj hYQk5/xavqhQC6EZI1GmD5RpxIYg6ajWYh595Xo+Tye5DCQg1MXiS13tfWMIuos0SrtFNY8C8Px3 c/Mr+csN7cCSVi8G6mjvI0PQzTWigyrrUqpQ81AUxQs1D0VRvFDzUBTFCzUPRVG8UPNQFMUDY/4B qx3uTawNMzwAAAAASUVORK5CYII=

(15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)] arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAIEAAAA2CAYAAADgb/qdAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAQASURBVHhe7Zo9TxtBEIb9H/wPXKSko6YgJUJW KhronT4KNDSJKKN0CKV1CUqdAiFRpAs9Eh0SLcJpcLXhtfye1nu7e+P72Ltz5pFOgvOy9t08OzN7 ZmCU/x6VQFEJFJVAeUMlUFSCNjk/PTKDwSA7hsMt8/D4tHw1HSpBCzw9Ppit4dDsHhyb1/l8edaY +7vbhQwXl9fLM2lQCRJDAY5Oz5dnVoEIqTOCSpAYlAA3A9jM56/m+GA3KEkTqAQJYRYoSvdFotSN SpAQaapXCTaY68sLMxrtm+fZbHkmD8uBSrChSCSYzZ7N/mjkLRksJ9xS1tU3qAQJYRBv7+6XZ/JA FF/JcAWqs4FUCRLiS/Vc+RCDP7uBhTx724e5DBI6vy4qQWKYDSjC35cX8+f3ryzF+3oBZIEmHyCp BC3he2S8s/MulwWYPWIlpCq9l6AoJfJRLI9QDZWMk85VBchhr3qVoADW0FDHzaDxBoZqrmScdK4m cMUgdZWJ3kpgr0qfBKHuGX9nd9+ScdK5msL3PhCgrmcJOQl4wbzBMA0fomh/mxI2V/hs7taJ2GNs 3POScdK5mgQxYExw1JmBViRwUxyFGI/HSZ9grUORBG4t5TW6EsTGSefqKysSoPa4N5QGdvVCQxLw c4cCR9El46Rz9ZVMgpDVoVVQFXeL5B7SG6sSVCeTIBRs3IAUzU9ZtBxUJ5MgFOzQTSa8Qeuu4Loo kqAos0nGSeey4f1o85ASzQRF6c4NQGgr5aPpciDd1knGSefqK5kEvFDuAvg7AuJLd5CmyS81pMQy FYKEz0+xQ1JLxknn6jK4V754ruQMXhgG4vh5c7P43ZfuMKFPjtTEJAAMHo9Q0CTjpHN1FZEELrho X7pjlvDJoXQblGE3blEJQqtMJegniKfvoV9QglAzRJr+UmOTKeq3UhPNBDF8pSJkmrIK7hPune// B9qgtASg741SG9i7iq4smkoSKOvDLIAMikUU29mkQiVIiPvkMbT7So1KkBD3W9rYY+eUqASJYP9k 7wbYH7S9Q1AJEmBvCX1HbBsuzRJ4j++fv5bqL1SCBDAL+AKKQPskQJY43N4T9wt4j7I7DZWgYZjy QwGCBL7X0C9MJmfZeewqmDlsmfD3H09OFr1FLKvEUAkahsELpXW87tsmYmUzoLYodomwRbHPr4tK 0CDs/mOrM7RNhBzfple5R/c4z0aSgUc/cDaZlN5qqgQdxG4kf0ynK/+fwQxhZwGUnMn7SemHTipB B7GbQgrhloAvnz54y0IZVIIO4gYVJYA9AUuM3Uza/UMZVIIOgqDbQeUOAyvft3WEBGV3BkAl6BlV V70PlaAnMBs08a2jSqCoBIpKoLyhEigqgWLMP/JPXCUDwOSjAAAAAElFTkSuQmCC

kus Akyt – hoone köetav pind, mis on määratud käesoleva määruse § 13 alusel (m²).

(16) Juhul kui hoonest eksporditakse energiavõrkudesse energiat, siis kasutatakse hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse leidmiseks arvutusloogikat, mis on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.10.2012. a määruses nr 63 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” energiatõhususarvu arvutamise kohta.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse klass määratakse kindlaks hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaalutud energiaerikasutuse skaalale.

(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse välja üks ühine energiamärgis, valitakse kaalutud energiaerikasutuse skaala kasutamise otstarbe järgi, mille osakaal köetava pinna suhtes on hoones kõige suurem.

Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass, mis ei ole leitud käesoleva määruse kohaselt, tähistatakse edaspidi riiklikus ehitisregistris märkusega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub üldises korras.