Siseminister — Haldusleping nr 7-3/791-1 — RT I, 2018, 51

Tallinnas 19.12.2018 Võttes aluseks: Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lg 2 p 15 ning riigipiiri seaduse § 82 olles kooskõlas: halduskoostöö seaduse § 3 lg 1 ja § 8, haldusmenetluse seaduse § 96 lg 1, § 97, § 99 lg 2 ja 3 ning § 101 lg 4 ja riigipiiriseaduse § 81, § 83 Siseministeerium (edaspidi ministeerium), registrikood 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel siseminister Katri Raik ja ühispakkujad AS Silport Kinnisvara, registrikood 10444519, aadressiga Kesk tn 2, 40231 Sillamäe linn ning AS Sillamäe Sadam, registrikood 10318973, aadressiga Kesk tn 2, 40231 Sillamäe linn, kelle volitatud esindajaks on AS Silport Kinnisvara, mida esindab juhatuse liige Tõnis Seesmaa (edaspidi täitja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmisid halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU EESMÄRK Lepingu eesmärk on täita haldusülesannet, milleks on riigipiiri seaduse § 81 sätestatud sõidukite Narva maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine (edaspidi teenus). Teenus on suunatud kõikidele Narva maanteepiiripunkti läbivatele veoautodele, mis alustavad oma teekonda väljastpoolt Narva linna ja Narva-Jõesuu haldusüksust. 2. LEPINGU SÕLMIMISE ALUS JA DOKUMENDID 2.1 Leping sõlmitakse haldusülesande üleandmiseks korraldatud avaliku konkursi (riigihanke viitenumber 200456) „Ooteala teenus veoautode Narva maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks“ (edaspidi konkurss või riigihange) tulemusena edukaks pakkujaks tunnistatud isikuga. 2.2 Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest, lepingu muudatustest, riigihanke alusdokumentidest koos dokumentide muudatustega, edukaks tunnistatud pakkumusest ja lepingu täitmise käigus poolte vahel sõlmitavatest protokollidest. 2.2.1 lepingu lisaks lepingu sõlmimise hetkel on Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ 2.2.2 lepingu lahutamatuks osaks on riigihankele esitatud täitja pakkumus. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Täitja võtab endale lepinguga kohustuse täita haldusülesannet ja kohustub: 3.1.1. tagama ooteala aadressil Tööstuse 14, Sillamäe ja selle vastavuse lepingu lisas 1 etteseatud tingimustele; 3.1.2. korraldama alates 01.01.2019 läbi Narva piiripunkti Eestist lahkuvate, väljastpoolt Narva linna ja Narva-Jõesuu haldusterritooriumi saabuvate piiriületuse ootejärjekorra koha võtnud veoautode suunamise piiripunkti; 3.1.3. välja töötama ooteala kasutamise eeskirja, milles on sätestatud ootealale sisenemise, ootealal viibimise ja sealt väljumise kord ning esitama selle ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt kaks nädalat enne teenuse pakkumist; 3.1.4. võimaldama piiriületamist soovivatel isikutel piiriületuse ootejärjekorda registreerimist isiklikult kohale tulles; 3.1.5. teavitama avalikkust teenuse pakkumisest ning sellega seonduvatest piiriületajatele kaasnevatest kohustustest; 3.1.6. kandma teenuse pakkumisega seotud kulud; 3.1.7. võtma arvesse, et ministeeriumil on riigipiiri seaduse § 84 alusel loodud piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu) haldamiseks sõlmitud haldusleping kolmanda isikuga ning arvestama nimetatud andmekogu haldamise teenust pakkuva ettevõttega sõlmitud halduslepingu tingimustega ja sõlmima vastava ettevõttega lepingu andmekogu kasutamiseks; 3.1.8. tagama valmisoleku andmekogu kasutamiseks, sealhulgas kandma tehnilise valmisolekuga seotud kulud; 3.1.9. arvestama, et andmekogu turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste M. Sellest tulenevalt on täitja kohustatud tagama andmekogu kasutamisel nimetatud turvaklassile ja turbeastmelt vastava infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuete täitmise kogu lepingu kehtivuse aja jooksul vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”; 3.1.10. tegema toiminguid, mis ei ole lepingus ja selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuuluvad teenuse pakkuja ülesannete hulka; 3.1.11. tagama, et punktis 3.2.2 sätestatud lisateenuste osutamise õigus ei segaks punktis 3.1 ja lisas 1 sätestatud põhikohustuste täitmist; 3.1.12. teavitama ministeeriumi viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.1.13. tagama haldusülesande täitmisel riigipiiri seaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, nende seaduste alusel antud õigusaktides ja muudes õigusaktides sätestatud teenuse osutamisele kohalduvate nõuete täitmise. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. võtta haldusülesande täitmise eest isikutelt riigipiiri seaduse alusel käesolevas lepingus ette nähtud tasu; 3.2.2. pakkuda seoses teenuse osutamisega ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõidukiga piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu. Täitja teavitab ministeeriumit lisateenustest; 3.2.3. saada ministeeriumilt teavet, mis on vajalik lepingu täitmiseks. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. andma täitjale lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 3.3.2. teavitama täitjat viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist; 3.3.3. tagama täitjale võrreldes teiste piiriületuse ooteala teenuse pakkujatega ühetaolise juurdepääsu andmekogu andmetele ja funktsionaalsustele; 3.3.4. teavitama täitjat õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad haldusülesannet ning astuma täitjaga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra tõttu haldusülesanne muutub. 3.4. Ministeeriumil on õigus: 3.4.1. saada teavet lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta; 3.4.2. teostada lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise üle järelevalvet. 3.5. Täitja ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele. 3.6. Täitja kinnitab ja tagab, et ta on võimeline haldusülesannet täitma ja saab täielikult aru endale võetavatest kohustustest. 4. KONFIDENTSIAALSUS 4.1. Konfidentsiaalne on lepingu täitmisel teatavaks saanud isiku-, teenistuslikud- ja andmekogu turvaandmed ning muu teave ja asjaolud, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada ministeeriumi või kolmandate isikute huve. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse lepingu olulise rikkumisena. 4.2. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või selle aluselt antud õigusaktidest, tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 4.3. Täitja kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud riigi sisejulgeoleku tagamisega. Täitja tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele. 4.4. Täitjal on keelatud teha ja säilitada koopiaid teenuse pakkumise käigus töödeldud andmetest. 4.5. Täitja on kohustatud sõlmima kõigi teenuse osutamisel osalevate töötajate ja muude seotud isikutega täiendavad tähtajatud konfidentsiaalsuslepingud. 4.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktidest ei tulene teisiti. 5. LEPINGU TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED 5.1. Täitja täidab lepingu esemeks olevat haldusülesannet rahaliste vahendite arvelt, mida isikud piiriületuse ooteala kasutamise eest tasuvad. 5.2. Pooled on kokku leppinud lepingu jõustumisest esimesel aastasel perioodil tasu suuruseks ühe veoauto piiriületuse ooteala kasutamise kohta 14 (neliteist) eurot (koos käibemaksuga). 5.3. Täitja arvestab, et tulenevalt riigipiiri seaduse § 87 lõikest 4 lisandub punktis 5.2 nimetatud ooteala kasutamise tasule ootejärjekorra koha võtmise tasu, mille isikud maksavad täitjale koos ühe tasuna. Selleks kohustub täitja sõlmima andmekogu haldajaga vastavasisulise kokkuleppe ning maksma isikute poolt ootejärjekorra koha võtmise tasu osa andmekogu haldajale. 5.4. Piiriületuse ootejärjekorra koha tühistamisel hiljemalt 48 (nelikümmend kaheksa) tundi enne planeeritud piiriületuse aega, tagastatakse isikule punktis 5.2 nimetatud ooteala kasutamise tasu või jäetakse isiku taotlusel ettemaksuks. Ettemaksuks jäetud tasu on võimalik kasutada kuue kuu jooksul alates ootejärjekorra koha tühistamisest. 5.5. Punktis 5.3 nimetatud ootejärjekorra koha võtmise tasu ei tagastata. 5.6. Punktis 5.2 kokkulepitud tasu suurus lepitakse kokku üheks aastaks korraga ja kehtestatakse igal aastal eraldi. Täitja esitab hiljemalt 1. novembriks ministeeriumile põhjendatud taotluse teenuse pakkumise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks, kust nähtuvad detailsed teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatava ärikasumi suurus. 5.7. Täitjal ei ole lepingu täitmisega seonduvalt ministeeriumi või tema valitsemisala asutuste suhtes täiendavaid rahalisi nõudeõigusi. 6. ARUANDLUS 6.1. Täitja esitab ministeeriumile igal aastal kinnitatud majandusaasta aruande. 6.2. Täitja kajastab oma raamatupidamises eraldi lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmisega seotud tulusid ja kulusid ning toob selle välja majandusaasta aruandes. 7. LEPINGU TÄITMISE TAGAMINE NING JÄRELEVALVE 7.1. Pooled on kohustatud tegema koostööd lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks. 7.2. Lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral, mille eest ei ole lepingus ette nähtud eraldi leppetrahvi, on ministeeriumil õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot iga rikkumise korral. 7.3. Kui täitja muudab ühepoolset kehtestatud tasu, on tegemist täitjapoolse lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on ministeeriumil õigus nõuda ja täitjal kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot. 7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumisel on ministeeriumil õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 200 000 (kakssada tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral. 7.5. Lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või mingil muul viisil edasi andmisel täitja poolt kolmandatele isikutele ilma ministeeriumi eelneva kirjaliku nõusolekuta on ministeeriumil õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 100 000 (sada tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral. 7.6. Kui täitja poolt antud kinnitused ei vasta tõele, on tegemist täitjapoolse lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on ministeeriumil õigus nõuda ja täitjal kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot. 7.7. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. 7.8. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 7.9. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 7.10. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega ministeeriumile ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama ministeeriumi poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.11. Täitja vastutab oma töötajate poolt töötervishoiu ja -ohutuse alaste nõuete järgimise eest. 7.12. Täitja vastutab oma töötajate poolt õigusaktide järgimise eest. 7.13. Kui täitjal tekib vajadus haldusülesande täitmisel kasutada intellektuaalse omandiga kaitstud teost, ei vastuta ministeerium sellise teose kasutamisega täitjale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Täitja kohustub hüvitama ministeeriumile kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult vastava nõude saamisel. 7.14. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab ministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet. Ministeeriumil ja Politsei- ja Piirivalveametil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda täitjalt asjakohaseid selgitusi ja dokumente. 7.15. Punktis 7.14 nimetatud isiku esindajatel on õigus järelevalve teostamiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustel siseneda täitja tööruumidesse ning kõikidesse teenuse osutamisega seonduvatesse ruumidesse, teha täitjale kohustuslikke ettekirjutusi lepingu täitmiseks ning määrata täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud täiendav tähtaeg ei vabasta täitjat leppetrahvi tasumise kohustusest. 7.16. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras. 7.17. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel, s.o asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada või suutnud seda asjaolu vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige hajusat ummistusrünnet, loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu täitmise piirkonnas, mis muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama. 7.18. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu ära langemisel, on täitja kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks. 7.19. Muudatusi seadustes ja teistes riigi õigusaktides ei käsitleta vääramatu jõuna. 8. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE 8.1. Lepingut võib muuta või lõpetada: 8.1.1. poolte kokkuleppel; 8.1.2. kui tulenevalt muutunud õiguslikust või faktilisest olukorrast ei ole poolel objektiivselt võimalik lepinguga võetud kohustusi täita; 8.1.3. vääramatu jõu korral. 8.2. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 8.1 nimetatud alusel, esitab sellekohase ettepaneku kirjalikult teisele poolele. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult ning selle allkirjastavad mõlemad pooled. 8.3. Ministeerium võib lepingut muuta või ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud alljärgnevatel juhtudel. Ministeeriumil on õigus: 8.3.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist; 8.3.2. leping üles öelda, kui täitja on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist; 8.3.3. leping üles öelda, kui täitja on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. 8.4. Ministeerium on kohustatud punktis 8.3 toodud alusel lepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest tuleb täitjat teavitada kirjalikult. 8.5. Kui leping lõpetatakse punkti 8.3.1 alusel, hüvitab ministeerium täitjale lepingu lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju. 8.6. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning ministeeriumil ei ole õigust haldusülesannet täitjale üle anda. Kui lepingu sõlmimise aluseks olev õigusnormi muudetakse või tunnistatakse kehtetuks, kuid ministeeriumil säilib õigus anda haldusülesande täitmine edasi, jätkavad pooled haldusülesande täitmise järjepidevuse säilitamise eesmärgil lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning viivad lepingu muutunud õigusega kooskõlla. 8.7. Täitjal on keelatud jätta lepingu lõppemisel ja lõpetamisel enda valdusesse teenuse osutamise käigus tekkinud mistahes andmeid või koopiat andmetest, muuhulgas isikuandmed, kontaktandmed, kauba ja sõidukitega seonduvad andmed, tollideklaratsiooni andmed, andmete töötlemise käigus tekkinud andmed (logid), muud piirületuse ootejärjekorraga seotud andmed jms. 9. TEADETE EDASTAMINE 9.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Viljar Kärk, telefon 612 5216, e‑post: Viljar.Kark@siseministeerium.ee. 9.2. Täitja kontaktisik lepingu täitmisel on Tõnis Seesmaa, telefon 39 29 102, e‑post: t.seesmaa@silport.ee. 9.3. Pooled edastavad lepingu täitmist mõjutada võivad teated kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 9.4. Pooled vahetavad kirjalikke teateid kokkulepitud kontaktaadressidel. Kontaktisikute ja aadresside vahetusest teavitavad pooled teineteist viivitamatult. Kontaktisiku ja kontaktandmete muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet. 9.5. Teated, mis on informatiivse sisuga ja millel ei ole õiguslikku tähendust, võib edastada punktis 9.3 märgitust erinevas vormis. 9.6. Lepingu täitmise käigus toimuvad pooltevahelised koosolekud ja nõupidamised protokollitakse ja allkirjastatakse poolte või nende kontaktisikute poolt. 10. LEPINGUST TULENEVATE VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD JA LEPINGU VAIDLUSTAMINE Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused asjast huvitatud poole algatusel Tallinna Halduskohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11. LEPINGU JÕUSTUMINE NING TÄHTAEG 11.1. Leping loetakse sõlmituks lepingu mõlemapoolse allkirjastamise hetkest. 11.2. Leping on sõlmitud tähtajaga 5 (viis) aastat arvestades lepingu jõustumise kuupäevast. 11.3. Leping avaldatakse Riigi Teatajas ning see jõustub 01.01.2019. 11.4. Leping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt. 12. Lepingupoolte rekvisiidid Siseministeerium Registrikood: 70000562 Pikk 61, 15065 TALLINN Katri Raik Tel: 612 5008 /allkirjastatud digitaalselt/ E-post: info@siseministeerium.ee AS Silport Kinnisvara Tõnis Seesmaa Registrikood: 10444519 /allkirjastatud digitaalselt/ ja AS Sillamäe Sadam, Registrikood: 10318973 Kesk tn 2, 40231 SILLAMÄE Tel: 3929 102 E-post: t.seesmaa@silport.ee