Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord

Määrusega kehtestatakse nõuded perekonnaseisukannete (edaspidi kanne) tegemiseks, perekonnaseisuandmete parandamiseks ja muutmiseks ja kande väljatrüki edastamiseks ning säilitamiseks.

(1) Määruses sätestatud toimingute sooritamisel, sealhulgas perekonnaseisutoimingu tegemise avalduse esitamisel ja dokumentide kättetoimetamisel, kontrollitakse menetluses osalejate isikusamasust perekonnaseisutoimingute seaduse § 9 lõikes 10 nimetatud dokumentide alusel.

(2) Alla 15-aastase, kellele ei ole välja antud lõikes 1 nimetatud dokumenti, isik tuvastatakse tema seadusliku esindaja ütluste ning vajadusel muude tõendite alusel.

Tõlgi kasutamine perekonnaseisutoimingu tegemisel

Avaldus tuleb täita tumedas kirjas, mis tagab esitatud andmete säilimise ja võimaldab avalduse elektroonilist salvestamist.

(1) Avaldus võetakse perekonnaseisuasutuses menetlusse avalduse perekonnaseisuasutusse esitamise päeval. Posti teel, elektrooniliselt või Eesti konsulaarasutuse kaudu esitatud avaldus võetakse menetlusse hiljemalt selle perekonnaseisuasutusse saabumise päevale järgneval tööpäeval.

(2)

(3) Kui avalduse esitamisel ilmnevad ilmselged perekonnaseisukande tegemisest keeldumise alused, siis võib perekonnaseisuametnik jätta avalduse vastu võtmata, selgitades avaldajale avalduse vastuvõtmata jätmise põhjuseid.

(1) Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris.

(2) Kui avalduse registreerimine rahvastikuregistris pole ajutiselt võimalik, tehakse avaldusele märge «vastu võetud, (kuupäev)». Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris esimesel võimalusel.

(3) Vaimulikule esitatud abiellumisavalduse registreerib rahvastikuregistris koguduse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.

(4) Menetlustoimikute numeratsioon on üle-eestiline sõltumata kande liigist.

(5) Rahvastikuregistris registreeritud avalduse teisele perekonnaseisuasutusele menetlemiseks edastamisel avaldust uuesti ei registreerita.

(1) Avaldus ja sellele lisatud perekonnaseisukande aluseks olevad dokumendid (edaspidi alusdokumendid) salvestatakse elektrooniliselt rahvastikuregistris.

(2) Kui alusdokumendiks on välisriigi dokument, salvestatakse originaaldokument ja dokumendi tõlge. Apostilliga kinnitatud välisriigi dokumendi apostilli ei salvestata.

(3)

(4)

(5) Kande tegemisest keeldumise otsus salvestatakse vastavasse perekonnaseisutoimingu menetlustoimikusse, mille kohta keelduv otsus tehakse.

(1) Kui perekonnaseisuametniku suhtes kehtib toimingu tegemise piirang, mis on sätestatud perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 14, registreerib ta alusdokumendid, teeb rahvastikuregistrisse avalduselt andmehõivekande ja edastab menetlustoimiku kande tegemise otsustamiseks sama perekonnaseisuasutuse teisele perekonnaseisuametnikule, kellele toimingu tegemise piirang ei kehti.

(2) Kui ükski valla- või linnavalitsuse perekonnaseisuametnik ei tohi perekonnaseisukannet teha toimingu tegemise piirangu tõttu, mis on sätestatud perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 14, registreeritakse alusdokumendid ning edastatakse menetlustoimik ja paberil avaldus kande tegemiseks pädevale perekonnaseisuasutusele.

(3)

Kui ilmneb perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 14 sätestatud alus, mis piirab toimingu tegemist, edastab notar menetlustoimiku ja paberil alusdokumendid teisele notarile. Menetlustoimiku edastamiseks on vajalik avaldaja ja teise notari kirjalik nõusolek.

Avaldaja taotluse alusel annab perekonnaseisuasutus või notar, kellele perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud, menetluse üle teisele perekonnaseisuasutusele või notarile. Perekonnaseisuasutus või notar, kellele soovitakse menetlus üle anda, peab andma selleks kirjaliku nõusoleku. Menetluse üleandmisel edastatakse menetlust jätkavale perekonnaseisuasutusele või notarile menetlustoimik ja paberil alusdokumendid.

(1) Rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes avastatud vea parandab selle avastanud perekonnaseisuasutuse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Ühe aasta jooksul perekonnaseisukande tegemisest arvates parandab vea kande teinud perekonnaseisuasutus.

(3) Notari perekonnaseisukandes tehtud vea parandab notar.

(4) Isiku avalduse alusel parandab vea isiku perekonnaseisuandmetes avalduse saanud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutus.

(5) Siseministeeriumi või Eesti välisesinduse avastatud vea parandab Siseministeeriumi määratud perekonnaseisuasutus.

(6) Perekonnaseisuandmete muutmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–5.

(1) Kui valla- või linnavalitsusel on vaja sisestada rahvastikuregistrisse andmed Eesti või välisriigi perekonnaseisudokumendilt, rahvusvahelise kaitse andmise otsuselt või kohtulahendilt, teeb andmehõivekande maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete sisestamise tellimus edastatakse elektrooniliselt maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusesse, kes sisestab dokumendi andmed rahvastikuregistrisse kolme tööpäeva jooksul tellimuse saamisest arvates.

(3) Välisriigi või Eesti asutuse edastatud perekonnaseisuandmete muudatust kajastavalt dokumendilt sisestab andmed Siseministeeriumi määratud perekonnaseisuasutus.

(4) Kui notarile esitatakse perekonnaseisudokument, mis ei ole seotud abielu sõlmimise või lahutamisega, edastab notar dokumendi andmete sisestamiseks oma asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kanded nummerdatakse rahvastikuregistris toimingupõhiselt kalendriaasta lõikes iga perekonnaseisuasutuse arvestuses eraldi.

(1) Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 8 sätestatud paberil kande võib teha sünni ja surma registreerimise, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta.

(1¹) Paberil tehtava kande märkuste väljale märgib kannet tegev perekonnaseisuametnik põhjuse, miks ei ole kande tegemine rahvastikuregistrisse võimalik.

(2) Paberil tehtud kanded nummerdatakse toimingupõhiselt kuupäeva lõikes igas perekonnaseisuasutuses eraldi. Kande number koosneb kuupäevast ja toimingu järjekorranumbrist.

(3) Paberil tehtud kande andmehõivekandega rahvastikuregistrisse ülevõtmisel antakse kandele rahvastikuregistrijärgne number.

(4) Vaimulik nummerdab perekonnaseisutoimingute seaduse § 42 lõike 6 alusel vormistatavad abielukanded kalendriaasta lõikes. Kande number koosneb vaimulikule antud numbrist, toimingu üldnumbrist, aastaarvust ja konkreetse toimingu järjekorranumbrist. Vaimuliku tehtud abielukande andmehõivekandega rahvastikuregistrisse ülevõtmisel antakse kandele rahvastikuregistris paberkande number.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lõikes 6 sätestatud kande kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse kirjalikult.

(1)

(2)

(3)

(4) Vaimulikule esitatud abiellumisavalduse puhul kontrollib riigilõivu laekumist enne abielu sõlmimist abiellumisavalduse rahvastikuregistris registreerinud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnik.

(1) Perekonnasündmuse tõend (edaspidi tõend) trükitakse A4-formaadis valgele paberile kaaluga 80 grammi.

(2) Menetlus lõpetatakse, kui esmane tõend on väljastatud või perekonnaseisukande tegemisest on möödunud 14 päeva.

(2¹) Paberil tehtud kande alusel antud tõend nummerdatakse toimingupõhiselt kuupäeva lõikes igas perekonnaseisuasutuses eraldi. Tõendi number koosneb kuupäevast ja toimingu järjekorranumbrist.

(3)

(4)

(5)

(6) Kui menetlustoimik edastati perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 14 sätestatud perekonnaseisutoimingu tegemise piirangu tõttu teisele perekonnaseisuasutusele, väljastab esmase tõendi perekonnaseisuasutus, kellele menetlustoimik kande tegemiseks edastati, perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 7 sätestatud korras.

(7) Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 8 sätestatud paberil tehtud kande puhul, mis ei ole veel rahvastikuregistrisse üle võetud, tehakse tõendile märge «kanne tehtud paberil».

(8) Notar väljastab esmase tõendi enda tehtud abielukande ja abielulahutuse kande tõendamiseks.

(9) Vaimulik väljastab esmase tõendi enda kinnitatud abielu sõlmimise tõendamiseks.

(10) Vaimuliku poolt kinnitatud abielu sõlmimise kohta välja antud esmane tõend võib olla allkirjastatud vaimuliku poolt, kes abielu sõlmis, või maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametniku poolt, kes abielukande andmed andmehõivega rahvastikuregistrisse üle võttis.

(1) Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 7 sätestatud eemalviibivale avaldajale saadetakse tõend lihtkirjaga avalduses märgitud aadressil või krüpteeritult avalduses esitatud e-posti aadressil.

(2) Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka perekonnaseisutoimingute seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud väljavõtte väljastamisele.

(1) Paberil alusdokumente säilitatakse perekonnaseisuasutuses, kus tehakse vastav perekonnaseisukanne.

(1¹) Välisriigis toimunud perekonnasündmuse kohta koostatud välisriigi dokument (edaspidi välisriigi dokument) ja selle tõlge salvestatakse rahvastikuregistris. Välisriigi dokument tagastatakse avaldajale.

(2) Vaimulikule abiellumiseks esitatud abiellumisavaldusi säilitab koguduse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. Vaimuliku koostatud abielukandeid säilitab Siseministeerium.

(3)

(4) Notar säilitab talle perekonnaseisutoimingute tegemiseks esitatud alusdokumente vastavalt justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 «Notariaadimäärustik» sätestatud notari dokumentide arhiveerimise korrale.

(1) Perekonnaseisuametnik täidab avaldaja soovil sünni registreerimise avalduse avaldaja poolt esitatud dokumentide, rahvastikuregistri andmete ja avaldaja ütluste alusel. Avaldaja kontrollib eeltäidetud avalduses toodud andmete õigsust ja allkirjastab avalduse.

(2)

(3)

(4)

(5)

(6) Kinnipeetava, vahistatud või väljasaatmiskeskuses viibiva vanema isaduse omaksvõtu avaldus peab olema notariaalselt tõestatud.

(1) Piiratud teovõimega vanema lapse sünni registreerimise avalduse esitab lapse seaduslik esindaja.

(2) Kui alaealise vanema teovõimet on lapse sünni registreerimiseks laiendatud, võib avalduse esitada alaealine vanem isiklikult.

(3) Piiratud teovõimega vanema isaduse omaksvõtu avaldusele või isaduse omaksvõtu nõusolekule lisatakse vanema seadusliku esindaja nõusolek.

(1) Kui lapse sünni registreerimisel esitatakse vanemate abielu sõlmimist tõendav dokument, mille kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad, sisestatakse andmed enne lapse sünni registreerimist käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras.

(2) Kui lapse sünni registreerimise avalduse esitab eestkostja ja eestkoste seadmise kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad, sisestatakse andmed enne lapse sünni registreerimist käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras.

(3) Kui sünni registreerimise avaldus ning lõigetes 1 või 2 sätestatud dokument esitatakse valla- või linnavalitsusele, edastatakse dokument andmete sisestamiseks valla- või linnavalitsuse asukohajärgsele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele.

(1)

(2) Lapse sünni registreerimisel juhul, kui vanemad ei ole omavahel abielus ja laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-des 18 ja 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, märgivad vanemad lapse sünni registreerimise avalduse esitamisel, kas nad soovivad hooldusõigust teostada ühiselt või jätta hooldusõiguse ühele vanemale.

(1) Kui isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus esitatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud juhul naise raseduse ajal, võetakse avaldus vastu, avatakse sünni registreerimise menetlustoimik ja registreeritakse avaldus.

(2) Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka perekonnaseaduse §-s 85 nimetatud abielumehest põlvnemise välistamise avalduse esitamise suhtes.

(1) Lapse sünni registreerimisel antakse talle isikunimi vanemate kokkuleppel lähtudes nimeseaduse §-s 8 sätestatust.

(2) Kui lapse vanemad on abielus ja sünni registreerimise avalduse esitab üks vanematest, esitatakse lisaks teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele antava nime kohta.

(1) Kui laps sünnib tervishoiuteenust osutavas asutuses, kantakse rahvastikuregistrisse lapse sünnikohana tervishoiuteenuse osutaja asukoht (maakond ja linn või vald).

(2) Kui laps sünnib väljaspool tervishoiuteenust osutavat asutust, kantakse rahvastikuregistrisse lapse sünnikohana tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõendile märgitud sünnikoht (maakond ja linn või vald).

Kui laps sünnib elusalt, kuid sureb enne sünni registreerimist, tehakse nii sünni- kui surmakanne ja väljastatakse avaldajale tema soovil nii sünni- kui surmatõend.

(1) Isaduse omaksvõtuks pärast lapse sünni registreerimist esitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele isaduse omaksvõtu avaldus ja lapse ema nõusolek isaduse omaksvõtuks.

(2) Isaduse omaksvõtuks esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatule lapse nõusolek, kui

1)

2) ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või

3) laps on saanud täisealiseks.

(3) Lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul esitatakse lisaks alla 14-aastase lapse eestkostja nõusolek isaduse omaksvõtuks. Vähemalt 14-aastane laps võib eestkostja nõusolekul anda isaduse omaksvõtu nõusoleku isiklikult.

(4) Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus teeb isaduse omaksvõtu kande. Avaldaja soovil muudetakse lapse perekonnanime lähtudes nimeseaduse §-st 81.

(5) Kui isaduse omaksvõtt tehakse täisealiseks saanud isiku suhtes, siis tema lastele ja abikaasale antakse nende soovil uus perekonnanimi nimeseaduse §-s 16 sätestatud korras.

(1) Seoses lapsendamisega muudab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus lapse sünnikandes lapse nime ja vanemate andmeid lapsendamise kohtumääruse ja lapsendaja avalduse alusel. Lapsendaja soovil annab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus lapsele uue isikukoodi.

(2) Kui lapsendaja ei esita lõikes 1 nimetatud avaldust perekonnaseisuasutusele ühe kuu jooksul lapsendamise kohtumääruse jõustumisest arvates, muudab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus lapse sünnikande andmed lapsendamise kohtumääruse alusel.

(3) Kui lapsendamise kohtumääruse andmete rahvastikuregistrisse kandmisel ilmneb, et rahvastikuregistris puuduvad andmed lapse sünni kohta, sisestatakse andmed rahvastikuregistrisse käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras.

(4) Kui lapsendatu sünd on registreeritud välisriigis, muudab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus lapsendamise kohtumääruse alusel rahvastikuregistris lapsendamisega seotud andmed.

(5) Eestis registreeritud sünni kohta koostatud kande muutmisel seoses lapsendamisega väljastatakse uus sünnitõend lapsendamisjärgsete andmetega.

(6) Kui lapsendatu on saanud täisealiseks, lisatakse tema soovil sünnitõendile andmed lapsendamise fakti kohta ja lapsendamiseelsed andmed, lähtudes perekonnaseaduses lapsendamissaladuse kohta sätestatust.

Rahvastikuregistri andmete muutmine seoses soo muutmisega

Kui enne 1995. aasta 1. jaanuari lapsendatud isik soovib taastada lapsendamisel muudetud sünniaja või -koha andmeid, muudetakse need sünniaktilt tehtud andmehõivekandes.

(1) Perekonnaseisuametnik täidab avaldaja soovil surma registreerimise avalduse avaldaja poolt esitatud dokumentide, rahvastikuregistri andmete ja avaldaja ütluste alusel. Avaldaja kontrollib eeltäidetud avalduses toodud andmete õigsust ja allkirjastab avalduse.

(2) Kui surma registreerimise avalduse esitab matuseteenuse osutaja esindaja, siis esitab ta lisaks surma registreerimise avaldusele ja alusdokumentidele avalduse esitamise volitust tõendava dokumendi.

(1) Kui surma registreerimise alusdokumendil on surmaaeg märgitud nädala, kuu või aasta täpsusega, märgitakse rahvastikuregistris surmaajaks vastava nädala, kuu või aasta esimene kuupäev.

(2) Kui arstlikul surmateatisel on surmaajaks märgitud surnu leidmise aeg, siis kantakse rahvastikuregistrisse surmaajaks surmateatisel olev leidmise aeg.

(3)

(4) Kui surnu oli avaldaja andmetel abielus, kuid abielu sõlmimist tõendavat dokumenti ei esitata ja rahvastikuregistris puuduvad andmed surnu abielu kohta, siis registreeritakse surm, kuid avalduses märgitud andmeid surnu abielu ja perekonnaseisu kohta jäävad menetlustoimikusse ning rahvastikuregistrisse neid ei kanta.

(5) Kui rahvastikuregistris puuduvad surnu andmed ning surma registreerimisel ei esitata tema isikut tõendavat dokumenti, kantakse surnu isikuandmed rahvastikuregistrisse arstliku surmateatise või politseiasutuse tõendi alusel.

(6)

(7)

(8) Kui surma registreerimisel selgub, et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja, teatab perekonnaseisuametnik surmast esimesel võimalusel lapse või eestkostetava elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule.

Arstliku surmateatise edastamine

Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses või abielu sõlmimise õigust omavale vaimulikule ühel ajal kohal viibides isiklikult kirjaliku abiellumisavalduse ning perekonnaseisutoimingute seaduse §-des 38 ja 39 nimetatud dokumendid.

(1) Abiellumisavalduse muutmiseks esitavad abiellujad isiklikult ja kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult ühise avalduse perekonnaseisuasutusele, kuhu esitati abiellumisavaldus. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõikes 21 nimetatud andmete muutmise avalduse võib vabas vormis esitada ka üks abiellujatest.

(2) Abiellumisavalduses tehtud varasuhte valiku muutmiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku ühise avalduse perekonnaseisuasutusele, kuhu esitati abiellumisavaldus.

Perekonnaseisuametnik selgitab abiellujatele varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhete õiguslikku olemust, andmata soovitusi varasuhte valikul.

(1) Abiellumisavalduse menetlusse võtmisel lepitakse kooskõlas perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõikega 1 avalduse esitajatega kokku abielu sõlmimise kuupäev ja kellaaeg, mis märgitakse abiellumisavaldusele.

(2)

Kui pärast abiellumisavalduse esitamist ja enne abielu sõlmimise kinnitamist selguvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada või mida ei kõrvaldata, teeb perekonnaseisuametnik abielu sõlmimisest keeldumise otsuse. Otsusest teavitatakse abiellumisavalduse esitanud isikuid kirjalikult nende avaldusel märgitud aadressil.

Abiellumisavalduse tagasivõtmisest teavitavad abiellumisavalduse esitanud isikud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis perekonnaseisuasutust, kuhu esitati abiellumisavaldus. Abiellumisavalduse tagasivõtmisel abielu sõlmimise menetlus lõpetatakse ja menetlustoimik suletakse.

Kui abiellumisavalduse esitanud isikud ei ilmu kokkulepitud ajal abielu sõlmima ega teata ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest, loetakse, et abielu sõlmimise avaldust ei ole esitatud, ning abielu sõlmimise menetlus lõpetatakse ja menetlustoimik suletakse. Ilmumata jätmise mõjuval põhjusel abiellujate taotlusel menetlus ennistatakse ning lepitakse kokku uus abielu sõlmimise kuupäev ja kellaaeg. Uus tähtaeg ei tohi ületada perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega abiellumisavalduse esitamisest arvates. Menetluse uuendamisel avatakse uus menetlustoimik.

(1) Abielukande eeltäidetud väljatrükile kirjutavad abiellujad alla oma abielueelse nime.

(2) Kui abielluja tema enda teatel või perekonnaseisuametniku tähelepaneku kohaselt piisavalt ei näe või ei ole muul põhjusel võimeline abielukande eeltäidetud väljatrükki oma käega allkirjastama, kohaldatakse perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 10 sätestatut.

(1) Alaealisele isikule antakse abieluvõimetõend juhul, kui tema teovõimet on laiendatud kohtu poolt toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Täisealisele piiratud teovõimega isikule antakse abieluvõimetõend juhul, kui eestkostja nimetamise kohtumääruse kohaselt saab isik aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

(3) Abieluvõimetõendi võib väljastada ka avaldaja volitatud esindajale.

(4) Kui isik, kellega soovitakse abielluda, on rahvastikuregistri objekt, kontrollitakse tema abieluvõimet rahvastikuregistrist ja abieluvõimetõendile kantakse rahvastikuregistri kohased andmed.

(5) Kui isik, kellega soovitakse abielluda, ei ole rahvastikuregistri objekt, kantakse tema eesnimi, perekonnanimi ning muud perekonnaseisutoimingute seaduse § 9 lõikes 5 ja § 40 lõikes 2 ettenähtud andmed abieluvõimetõendile selle väljaandmise avalduselt.

(6) Eesti kodaniku või Eesti elaniku, kes rahvastikuregistri andmetel on elanud Eestis alla 1 aasta või kes on elanud väljaspool Eestit üle 2 kuu, abieluvõimetõendile lisatakse andmed Eestis elamise aja kohta.

(7) Kui Eesti kodanik ei ole rahvastikuregistri andmetel Eestis elanud, tehakse abieluvõimetõendile vastav märge.

(1) Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuda ja ta esitab perekonnaseisutoimingute seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud notariaalselt tõestatud eraldi avalduse, siis avatakse abielu lahutamise menetlustoimik perekonnaseisuasutusele esimesena esitatud avalduse registreerimisel. Abielu lahutamise menetlustähtaeg algab viimase avalduse esitamisest.

(2) Notariaalselt tõestatud avaldus abielu lahutamiseks ja teise abikaasa poolt isiklikult esitatav abielu lahutamise avaldus esitatakse samale perekonnaseisuasutusele.

(1) Abielulahutuse avalduse esitamisel lepitakse avalduse esitajatega kokku abielu lahutamise kuupäev lähtudes perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lõikes 1 sätestatust. Abielu lahutamise kuupäev märgitakse abielu lahutamise avaldusele.

(2)

Kui abikaasa enda teatel või perekonnaseisuametniku tähelepaneku kohaselt piisavalt ei näe või ei ole muul põhjusel võimeline abielulahutuse kande eeltäidetud väljatrükki omakäeliselt allkirjastama, kohaldatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 10.

Kui abikaasad ei ilmu kokkulepitud kuupäeval perekonnaseisuasutusse abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ning abielu lahutamise menetlus lõpetatakse ja menetlustoimik suletakse.

(1) Välisriigis toimunud perekonnasündmuse kohta koostatud välisriigi dokumendi (edaspidi välisriigi dokument) andmed kannab rahvastikuregistrisse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus, konsulaarametnik või notar, kellele välisriigi dokument esitati.

(2) Kui välisriigi dokument esitatakse valla- või linnavalitsusele või notarile, sisestatakse andmed rahvastikuregistrisse käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras.

(3)

(1) Välisriigi dokumendi nimetus kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi sisust tuleneva nimetusega.

(2) Kui välisriigi dokumendis on mitme perekonnasündmuse andmed, siis kantakse need rahvastikuregistrisse eraldi perekonnaseisukandena.

Välisriigi dokumendis oleva nime kandmisel rahvastikuregistrisse lähtutakse nimeseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest.

(1) Kui lapse sünd on registreeritud välisriigis, kus määratletakse vanemate hooldusõigus lapse suhtes, kantakse hooldusõiguse andmed rahvastikuregistrisse välisriigis koostatud sünnidokumendi alusel.

(2) Kui lapse sünd on registreeritud välisriigis, kus hooldusõigust ei määratleta, kantakse hooldusõiguse andmed rahvastikuregistrisse lähtudes perekonnaseaduses hooldusõiguse kohta sätestatust.

(3) Rahvusvahelise kaitse andmise otsuselt lapse sünni kohta andmehõivekande tegemisel kantakse hooldusõigused rahvastikuregistrisse lähtudes perekonnaseaduses hooldusõiguse kohta sätestatust.

(1) Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus kannab rahvusvahelise kaitse andmise otsuselt andmed rahvastikuregistrisse kolme tööpäeva jooksul.

(2) Rahvusvahelise kaitse andmise otsus koos lisadega salvestatakse rahvastikuregistris.

(1) Perekonnaseisukande väljatrükk koos lisadega (edaspidi väljatrükk) trükitakse A4 formaadiga paberile kaaluga 80 g.

(2) Väljatrükk trükitakse kahepoolselt.

(1) Valla- ja linnavalitsus edastab kalendrikuu jooksul tehtud väljatrüki ja paberil perekonnaseisukande elektroonilise saatelehe Siseministeeriumile hiljemalt järgmise kuu neljandaks tööpäevaks. Nii väljatrükk kui ka paberil tehtud kanne ja sellelt tehtud andmehõivekande väljatrükk edastatakse Siseministeeriumile hiljemalt kande tegemisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(2) Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus edastab enda tehtud väljatrüki, paberil perekonnaseisukande ja vaimuliku koostatud abielukande elektroonilise saatelehe, samuti perekonnaseisukande väljatrüki, paberil tehtud kande ja sellelt tehtud andmehõivekande väljatrüki Siseministeeriumile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevadeks.

(3) Notar edastab tema tehtud väljatrükid, samuti paberil perekonnaseisukanded ning nendelt tehtud andmehõivekannete väljatrükid Siseministeeriumile hiljemalt kande tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(4) Välisesindus edastab välisriigi dokumendilt tehtud andmehõivekande väljatrüki Siseministeeriumile hiljemalt kande tegemise kuule järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

(5) Kui väljatrükk, paberil perekonnaseisukanne ja sellelt tehtud andmehõivekande väljatrükk edastatakse posti teel, saadetakse need Siseministeeriumile tähitud kirjaga.

Väljatrükke säilitatakse Siseministeeriumi perekonnaarhiivi isikupõhistes kaustades.

Enne 1. juulit 2010. a jõustunud surnuks tunnistamise kohtumääruse alusel surma registreerimine

(1) Enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel registreerib abielu lahutuse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.

(2)

(3)

(4) Lõikes 1 nimetatud abielulahutuse kohtuotsuse registreerimisel võib muuta üksnes kohtuotsuse esitanud abikaasa nime.

(5) Kui isiku nimi on pärast lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse jõustumist muutunud, ei tohi kohtuotsuse registreerimisel võtta kohtuotsuse järgset nime.

Määrus jõustub 1. juulil 2010. a.