Aasnelgi ja kuninga-kuuskjala Loo püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 5 lõike 3 punktide 39 ja 801 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide aasnelgi (Dianthus superbus) ja kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-carolinum) väljaspool kaitstavaid alasid asuvad esinduslikud populatsioonid ja kasvukoht, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks.

(1) Loo püsielupaigana võetakse kaitse alla aasnelgi ja kuninga-kuuskjala kasvukoht Harju maakonnas Jõelähtme vallas Liivamäe külas ja Loo alevikus.

(2) Püsielupaiga välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile1.

Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

(2) Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord käesoleva määruse erisustega.

(3) Püsielupaigas on keelatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, koosluste hooldamisel, püsielupaiga kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel

(4) Püsielupaigas on lubatud

1) inimeste viibimine ja kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes püsielupaiga valitseja nõusolekul;

2) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;

3) jahipidamine.

(5) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud

1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, sealhulgas rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine;

2) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine püsielupaiga tarbeks;

3) Erma kergliiklustee rajamine;

4) tehnovõrgu rajatise püstitamine;

5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine püsielupaiga liigikoosseisu säilimise tagamiseks.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 152 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.